) § 637 lg 2¹ alusel.
lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja põhinõue ei ületa 3 500 eurot. Kuna hageja nõue ei ületa seda summat, siis vastab tsiviilasi
Muu hulgas
lg 10 näeb sellises menetluses ette maakohtule otsustuspädevuse, kas anda luba otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks. Maakohus ei andud luba otsuse edasikaebamiseks. Otsuses kaebekorra märkimine pole edasikaebamise loa andmine
Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel
lg-s 2¹ sätestatud alustel (Riigikohtu 08.05.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-17, p 11 koos selles viidatud varasema praktikaga). 4 Ringkonnakohus ei pea
lg 2¹ järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Neid aluseid käesolevas asjas ei esine. Vaidlustatud otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei rikkunud maakohus menetlusõigust ega hinnanud selgelt ebaõigelt tõendeid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja kaebuse väited ei annaks alust maakohtu otsust muuta. Kaebus on seega ilmselgelt põhjendamatu. Maakohus järgis asjakohaselt senist kohtupraktikat ka seoses kaskokindlustusega – seegi on üks paljudest asjaoludest, millega hüvitise määramisel arvestada. Kokkuvõttes tegi maakohus piisavalt põhjendatud ning esile toodud asjaolude ja esitatud tõenditega kooskõlas oleva kaalutlusotsuse. Kuivõrd maakohus ei eksinud diskretsiooni teostamisel oluliselt, siis ei saa kõrgema astme kohus hüvitise suuruse määramise otsustusse sisuliselt sekkuda (vt nt Riigikohtu 11.02.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-2497, p 26 teine lõik). Ringkonnakohus ei pea oma määrust pikemalt põhjendama, sest vastav kohustus poleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (Riigikohtu 10.04.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 15 teine lõik). 7. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus on õigesti
Hageja kaebus ei sisalda eraldi väiteid kulude jaotamise ja rahalise kindlaksmääramise kohta. 8.
lg 1 ja
lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ega edasta seda kostjale vastamiseks. Nii ei teki kostjal apellatsioonimenetluses kulusid, mida tuleks hüvitada. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 9.
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata
(allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.