← Eesti

1-15-6690/299

Obsah (4)§ 76§ 184§ 65§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.12.2022, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-6690 Kohtunik Kristel Nirgi Kohtuistungi sekretär Raili Raja Kaitsja Vandeadvokaat

§ 76; Kr

MS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta RAINO NASSAR vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Raino Nassarilt menetluskuluna kaitsjatasu 135,00 (ükssada kolmkümmend viis) eurot vandeadvokaat Urmas Simon poolt õigusabi osutamise eest riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585, viitenumbriga 99922700044824. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Simon OÜ kasuks 135,00 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaat Urmas Simon poolt süüdimõistetu Raino Nassari kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. 1 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Raino Nassarile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.10.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Raino Nassari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 27.05.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6690 tunnistati Raino Nassar süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 9 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati R.

Nassarile mõistetud karistust eelmise otsusega (08.10.2010 Rootsi Kuningriigi Svea Apellatsioonikohtu otsusega) mõistetud vangistuse ärakandmata osa (2 aastat 4 kuud 19 päeva vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõisteti 11 aastat 4 kuud 19 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg karistusaja hulka ning R.

Nassarile mõistetud vangistuse alguseks loeti 02.03.

  1. Kohtuotsus jõustus 28.02.
  2. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab kinnipeetav Raino Nassari tingimisi ennetähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Iris Asuküla, et ei soovi osa võtta Raino Nassari tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla Raino Nassari tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vabaneda enne tähtaega, sest tahab taasühiskonnastuda ja alustada puhtalt lehelt. Lisas, et on vangistuse jooksul järeldused teinud. Lapsed ja perekond ootavad teda. Viimane sotsiaalprogramm oli väga asjalik, igati positiivne programm. Vabanedes on plaan minna tööle firmasse, mis tegeleb xxxx meresõidukite hooldusega. On valmis tööd tegema ja valmis ennast tõestama nii endale kui teistele, kes on valmis mind toetama. Kui pani toime kuriteo, olid ajad teised, läks laste emast lahku ja ei olnud sihti, oli väga rumal lähenemine olukorrale. Praeguseks on varsti 8 aastat möödas vangis olemisest ja elu on teistsugune. Saab ka legaalselt elada ja tööd teha. On optimistlikult häälestatud. Distsiplinaarkaristused: esimene oli keelatud eseme eest, tal oli prillide küljes pael. Teisega oli selline lugu, et kinnipeetav oli vaktsineerimata ja oli rohtude võtmise aeg ja valvur tuli talle täitsa sülle ja ma palusin hoida distantsi, mis oli ka käskkirjaga sätestatud. Tekkis sõnavahetus, seda tõlgendati kui allumatust, selles osas tuleb 14.12.2022 otsus halduskohtust. Kolmas oli see, et pani patarei antenni külge, et televiisorit näha. Vabaduses on mul ametlikult lepinguga töö, olemas on garantiikiri tütre elukaaslase ettevõttes, palgaks on 1000 eurot. Ja kui midagi peaks muutuma, siis on ka Töötukassas võimalik arvele võtta. Kinnipeetav ei näe seda ohtu, et kohtub vanade tuttavatega. Tallinnasse ei kipu. Kaitsja palus kohtul, arvestada seda, et nii vangla kui prokuratuur toetavad kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, palus vangla taotluse rahuldada. Lisas distsiplinaarkaristuste kohta seda, et vangla tihti võimendab igasuguseid rikkumisi üle ja igast pisiasjast vormistab kohe, kas distsiplinaarkaristuse, kartsa või veel mingisuguseid sanktsioone. Nagu kinnipeetav ka selgitas, 2 et prillidel oli pael küljes ja selle eest vormistati distsiplinaarkaristus. Need karistused on üle võlli keeratud. Arvestama peab ka asjaolusid, et isikul on vabaduses olemas tegelikult toetav perekond, tal on plaan oma tööoskusi rakendada, tal on ka õel turismitalu, seal saab ta elada ja selle arengus kaasa rääkida. Isik on endale väga hästi selgeks teinud, mis tähendab kriminaalse kontingendiga suhtlemine, mis tähendab selle suhtlemise keeld ja ta on väljendanud väga selgelt, et ta vabaduses ei soovi seda teed minna, ei soovi nende isikutega edasi suhelda. Vanglas oldud aja jooksul on kinnipeetav selgeks saanud, mida ta oma elult edasi tahab. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (

) § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Raino Nassar kannab karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning käesolevaks ajaks on ta ära kandnud üle 7 aasta 9 kuu vangistust, mis on üle kahe kolmandiku temale mõistetud 11 aasta 4 kuu ja 19 päeva pikkusest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

§ 76

lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Raino Nassaril on karistusregistri andmetel kaks kehtivat kriminaalkaristust, vanglas viibib ta teist korda, millest järeldub, et varasemalt mõistetud tingimuslikud karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ega hoidnud teda edaspidi kuritegude toimepanemisest, vaid kinnipeetav on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Käesolevat karistust kannab Raino Nassar suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise toimepanemise eest grupis, kuritegude toimepanemist on soodustanud materiaalse kasu teenimine. Eelmise karistuse kandmisest kinnipeetav vabastati tingimisi enne tähtaega katseajaga, kuid kinnipeetav pani katseajal toime uue kuriteo. Seega annab kinnipeetava varasem elukäik kohtule põhjendatud aluse karta, et katseaeg ühes käitumiskontrollile allutamisega ei pruugi olla kinnipeetava puhul uusi kuritegusid maandavaks teguriks. Kohtu hinnangul on käesoleval ajal uue kuriteo toimepanemise riskiks jätkuvalt majanduslik toimetulek. Kinnipeetaval on rahalisi nõudeid üle 10 000 euro. Peale vabanemist on kinnipeetaval võimalik tööle asuda tütre elukaaslase ettevõttes P OÜ. Vestlusel kriminaalhooldusametnikuga on ettevõtte juhatuse liige kinnitanud, et R. Nassari töökohaks oleksid Xxxx, kus ta teostaks erinevaid hooldustöid. Tööle võetaks ta käsunduslepingu alusel ning palgaks 1000 eurot. Kohutule ei ole esitatud sellekohast kirjalikku garantiikirja. Kinnipeetav on toime pannud rahvatervisevastased kuriteod majandusliku kasu saamise eesmärgil, mis viitab sellele, et kinnipeetaval on selge soov elada üle oma legaalse sissetuleku võimaluste. Kohtu hinnangul on majandusliku kasu saamise eesmärgil uue kuriteo toimepanemisese oht Raino Nassari puhul kõrge, kuna kinnipeetav pani viimase kuriteo toime hõlptulu saamiseks juba katseajal. Kinnipeetava käitumine vangistuses viibimise ajal ei ole olnud õiguskuulekas. Tal on 04.10.2022 seisuga 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Iseloomustusest nähtub, et ühelgi juhul 3 kinnipeetav omapoolseid rikkumisi ei tunnista ja õigustab enda käitumist. Iseloomustusest nähtub ka, et isik ei samasta end küll kriminaalse subkultuuri väärtustega, kuid oma tegusid õigustab, pisendab oma osa probleemide tekkimisel, kaldub süüdistama pigem teisi, tajutav on mõningane manipulatiivsus. Enda probleemides kaldub süüdistama olukorda. Isik on väga enesekindel ja enda arvamust peab õigeks. Samas oskab mingil määral arvestada ka teiste inimeste seisukohaga, kui need seisukohad on temale kasulikud või ratsionaalsed. Kohus märgib, et Raino Nassari käitumises vangistuses esineb ka positiivseid asjaolusid. Kinnipeetav töötab vangla majandustöödel alates 16.08.2017. On töötanud koristaja ja kaaskinnipeetava abistaja ametikohtadel, omandatud on puidupingioperaatori eriala, on vestelnud vangistuse jooksul regulaarselt kaplaniga, on vestelnud psühholoogiga väärtushinnangute, suhete ja käitumismustrite teemal, läbitud on sotsiaalprogramm „Õige Hetk“ ning individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid on suures osas täidetud. Seega kinnipeetav on taasühiskonnastavate tegevustega vangistuse kestel tegelenud, kuid samas näitab kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu, et kinnipeetav ei ole vanglas range järelevalve all viibides võimeline käituma seaduskuulekalt, mis seab kahtluse alla isiku võimekuse teha seda edaspidi vabaduses viibides. Isiku vabanemisjärgsetest elutingimustest võib positiivsena tuua välja selle, et tal on olemas elukoht, vabanedes on olemas lähedaste toetus. Samuti on kinnipeetaval vabanemisel olemas töökoht. Vabanemisfondis on tal 1804 eurot, kuid nimetatud positiivsed asjaolud ei ole kohtu hinnangul nii kaalukad, et kinnipeetava kuritegeliku käitumise jätkumise ohu piisavalt maandaksid. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Raino Nassari vabastamine ei ole põhjendatud, sõltumata sellest, et prokuratuur ja vangla toetavad kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eelkõige kuriteo toimepanemise asjaoludest ja varasemast elukäigust tulenev prognoos annab kohtule küllaldase aluse arvata, et isik ei ole oma senisest käitumisest teinud piisavalt järeldusi selleks, et edaspidi õiguskuulekalt käituda. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid vangistuses käitumise ja vabanemisjärgsete elutingimuste näol, ei kaalu need kohtu hinnangul üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Raino Nassari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 135,00 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses kinnipeetavalt väljamõistmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Nirgi Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 19.01.2023 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 23.12.2022 kohtumäärus 1-15-6690 jõustus 07. veebruaril 2023 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.