1-16-4011 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2016.a. Rapla kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-4011 (15270000488) Kohtunik Anu Tammeniit Ra

§ 418

lg 1,

§ 25

lg 1, 2 – § 113 lg 1,

§ 263

lg 1 p 1,2,

§ 199

lg 2 p 9 – § 25 lg 1, 2 järgi; Tõnu Pihelgas süüdistuses

§ 418

lg 1;

§ 22

lg 3 ja § 25 lg 1, 2 – § 113 lg 1 järgi ja Kelly Maasikas süüdistuses

§ 22

lg 2 ja § 25 lg 1, 2 – § 113 lg 1;

§ 22

lg 2 – § 263 lg 1 p 1,2 järgi üldmenetluses Taivar Tuhkanen, isikukood: 38806146023, asukoht: viibib vahi all Tallinna Vanglas, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeel eesti keel, ei tööta, kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi viis. Kahtlustatavana kinni peetud 08.-09.11.2015, 09.-11.11.2015, 11.11.2015 – 13.11.2015, 25.11.2015 – 27.11.

1. Tõkend: vahistamine alates 27.11.2015.a. v.adv Natalia Suvorova Tõnu Pihelgas, isikukood: 36809226059, elukoht: xxxxxxxxxxxxxx talu xxxxxxxx küla xxxxxx vald xxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeel eesti keel, ei tööta, kriminaal ja väärteokorras karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 01.12.2015 – 03.12.
2. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 03.12.2015.a. v.adv Eve Jundas 1 1-16-4011 Süüdistatav Kelly Maasikas, isikukood: 47303300223, elukoht: xxxxxxxx xxxx xxxxxx, xxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; haridus; 11 klassi; emakeel: eesti keel; ei tööta; väärteokorras karistamata, kriminaalkorras karistatud ühel korral: 13.03.2015.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt

§ 121

järgi kvalifitseeritud tervisevastase kuriteo eest oli tingimisi vangistusega 2 kuud, katseajaga 1 aasta. Tõkend: vahistamine kohaldatud ajavahemikul 21.09 – 18.10.2016.a ning alates 18.10.2016.a kohaldatud elektroonilist valvet. Kaitsja adv Kadi Mägi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 312, § 313, § 315 lg 4, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Taivar Tuhkanen

§ 113lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Taivar Tuhkanen

§ 199lg 2 p 9 – § 25 lg 1, 2 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Taivar Tuhkanen

§ 418lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Taivar Tuhkanen

§ 121

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 6 (kuus) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 8 päeva eelvangistust (08.-09.11.2015, 09.11.11.2015; 11.-13.11.2015) ning kandmisele kuulub 6 (kuus) aastat 5 (viis) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust algusega 25.11.2015.a. Tõkend – vahistamine – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Süüdi tunnistada Tõnu Pihelgas

§ 418lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada Tõnu Pihelgas

§ 263

lg 1 p 2 - § 22 lg 3 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 3 päeva eelvangistust (01.12.2015– 03.12.2015) ja kandmisele kuulub 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 2 1-16-4011

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Tõnu Pihelgas ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvata alates 15.11.2016.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. Süüdi tunnistada Kelly Maasikas

§ 113

lg 1 - § 22 lg 2 ja § 25 lg 1, 2 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Kelly Maasikas

§ 121

lg 1 - § 22 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 13.03.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 kuu ja 28 päeva võrra ning mõsta liitkaristuseks 6 (kuus) aastat 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 28 (kakskümmend kaheksa) päeva eelvangistust (21.

1. – 18.10.2016) ning kandmisele kuulub 6 (kuus) aastat ja 1 (üks) kuu vangistust. Tõkend – vahistamine, mis on asendatud elektroonilise valvega, tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist, kuid mitte hiljem kui 6 (kuue) kuu möödumisel alates elektroonilise valve kohaldamisest. Kelly Maasikas´el ilmuda karistust kandma kutse peale ning karistuse kandmise aja algust arvata alates karistuse kandmisele asumisest. KrMS § 310 lg 1, VÕS § 1043 alusel välja mõista Taivar Tuhkanen´ilt kannatanu OÜ Rademar kasuks 204,95 eurot, milline kanda kannatanu arveldusarvele nr EE662200221001111162 Swedbank. KrMS § 179 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 2, 3, 4, 9, § 180 lg 1 alusel välja mõista Taivar Tuhkanen´ilt menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 1075 €; - tulirelva (kuuli) ekspertiisi kulu 140 €; - värvkatteekspertiisi kulu 13,30 €; - kiuekspertiisi kulu 350 €; - täiendava värvkatteekspertiisi kulu 13,30 €; - tulirelva ekspertiisi kulu 140 €; - DNA ekspertiisi kulu 940,50 €; - kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulu 255 €; - statsionaarne kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulu 225 €; - tunnistaja KM sõidukulud kohtumenetluses 113,33 €; 3 1-16-4011 -kannatanu AM sõidukulud ja saamata jäänud keskmine palk kohtumenetluses 46,58 €; - tasu riigi õigusabi eest 880 €, kokku 4192,01 €. KrMS § 179 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 2, 3, 4, 9, § 180 lg 1 alusel välja mõista Kelly Maasikas´elt menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 1075 €; - tulirelva (kuuli) ekspertiisi kulu 140 €; - värvkatteekspertiisi kulu 13,30 €; - täiendava värvkatteekspertiisi kulu 13,30 €; - tulirelva ekspertiisi kulu 140 €; - tunnistaja KM sõidukulud kohtumenetluses 113,33 €; -kannatanu AM sõidukulud ja saamata jäänud keskmine palk kohtumenetluses 46,58 €; - tasu riigi õigusabi eest 984 €, kokku 2525,51 €. KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 2, 3, 4, 9, § 180 lg 1 alusel välja mõista Tõnu Pihelgas´elt menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 645 €; - tulirelva (kuuli) ekspertiisi kulu 140 €; - värvkatteekspertiisi kulu 13,30 €; - kiuekspertiisi kulu 350 €; - täiendava värvkatteekspertiisi kulu 13,30 €; - tulirelva ekspertiisi kulu 140 €; - DNA ekspertiisi kulu 940,50 €; - tunnistaja KM sõidukulud kohtumenetluses 113,33 €; -kannatanu AM sõidukulud ja saamata jäänud keskmine palk kohtumenetluses 46,58 €; - tasu riigi õigusabi eest 960 €, kokku 3362,01 €. KrMS § 180 lg 3 kohaselt jätta kaitsjate Kadi Mägi ja Natalia Suvorova sõidukulud kokku summas 208,80 € riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Taivar Tuhkanen´il kasutada viitenumbrit 99916700082041, Kelly Maasikas´el kasutada viitenumbrit 99916700082054, Tõnu Pihelgas´el kasutada viitenumbrit
2. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt jätta kriminaalasja juurde: - CD plaadid, kokku 8 CD plaati, so eraldi pakituna A ümbrikus-1 plaat, B ümbrikus-1 plaat, C ümbrikus-1 plaat, D ümbrikus neli

§ 83alusel konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 kohaselt hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juures olev kirves (pakend nr 6). KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juures olevad objektid: -pakend nr 4 – Mosaic poolmantel - tagastada Taivar Tuhkanenile; -pakend nr 12 – märkmik - tagastada Kelly Maasikale. Jõustunud kohtuotsus saata teadmiseks Eesti Haigekassale. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Süüdistuse sisu Taivar Tuhkanen´i süüdistatakse

§ 418

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema käitles Relvaseaduse mõistes ebaseaduslikult tulirelva, selle olulist osa ja laskemoona. Relva ja laskemoona käitlemine on Relvaseaduse § 11 lg 2 tähenduses relvade ja laskemoona soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, võõrandamine ning laenutamine. 2015 aasta oktoobrikuus avaldas Taivar Tuhkanen Tõnu Pihelgasele soovi laenata viimase kaudu relva, väites Tõnu Pihelgasele, et vajab relva ühe naise eksmehe ähvardamiseks, kes terroriseerib naist ning naine ja naise lapsed on ohus. Taivar Tuhkanen sai 24.10.2015 õhtusel ajal xxxxxxx mk., xxxxxxx vallas xxxxxx küla xxxxxxxx talus Tõnu Pihlgaselt enda valdusse registreerimata, laskekõlbliku tulirelva karabiin Mosini 1938 aasta mudel ja 4 (neli) tulirelva laskemoona hulka kuuluvat laskekõlbulikku vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x54R. Relvaseaduse § 32 lg 2 kohaselt annab relva soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks käesoleva seaduse § 46 lõikes 5 nimetatud koguses, so füüsiline isik võib hoida laskemoona kuni 100 püstoli- või 5 1-16-4011 revolvripadrunit ja kuni 300 padrunit iga vintraudse jahitulirelva kohta. Relvaseaduse § 34 lg. 2 kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Taivar Tuhkanen pani tulirelva ja tulirelva padrunid sõiduatosse Mitsubishi Galant r/nr. xxxxxx ja toimetas tulirelva ja laskemoona xxxxxx maakonnas xxxxxx vallas xxxxxxxxxxx, kus tulistas tulirelvast 2 lasku AM´e suunas. Peale ebaõnnestunud kuriteo toimepanemist Taivar Tuhkanen 25.10.2015 õhtul tagastas laskekõlbliku tulirelva koos järelejäänud 2 (kahe) vintpüssi padruniga Tõnu Pihelgas´ele. Seega, Taivar Tuhkanen, taotlemata Relvaseaduse järgi ettenähtud soetamisluba ja omamata relvaluba, käitles ebaseaduslikult laskekõlbulikku tulirelva ja laskemoona, rikkudes oma tegevusega Relvaseaduse §-de 11 lg . 2; 32 lg 2; 34 lg 2 ja 46 lg 5 sätteid, millega pani toime

§ 418lg 1 järgi kvalifitseeritava tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise.

Samuti süüdistatakse Taivar Tuhkaneni selles, et tema, olles Kelly Maasikaselt räägitu alusel veendunud, et A.M terroriseerib K.Maasikast ja kohtleb vägivaldselt K.Maasikase tütart MM ning olles veendunud ka selles, et K.Maasikas on raskes materiaalses olukorras AM tegevuse tõttu. Kelly Maasikas rääkis T.Tuhkanenile, et AM jättis peale lahutamist (12.02.2015) Kelly Maasikasele suured maksuvõlad, seetõttu oli K.Maasikas sunnitud maha müüma oma maja, nüüd on kohtutäiturite poolt sundmüügis K.Maasikase praegune elukoht xxxxxx mk., xxxxx vald, xxxxxxx alevik, xxxxxx xxxxx ja veenis kätemaksuks tapma AM. Taivar Tuhkanen oli veeendunud, et kõigis K.Maasikase elulistes raskustes on süüdi AM, mistõttu Kelly Maasikase kihutava tegevuse tõttu otsustas Taivar Tuhkanen AM kättemaksuks tappa. AM tapmise eesmärgil soetas T.Tuhkanen 24.10.2015 Tõnu Pihelgaselt ebaseaduslikult tulirelva koos nelja vintpüssipadruniga ja sõitis sõiduautoga Mitsubishi Galant r/nr.xxxxxx xxxxxx mk. xxxxxx valda xxxxxxx alevikku xxxxxxxx xx maja lähistele. Taivar Tuhkanen ootas 25.10.2015 kella 15.oo – 16.oo vahelisel ajal xxxxxxx maakonnas xxxxxx vallas xxxxxxxx xxxxxxx xx maja vahetus läheduses seal elavat AM. AM jõudis 25.10.2015 kella 15:30 paiku xxxxxxx ja parkis isikliku sõiduauto Ford Mondeo reg.nr xxx xxx oma elukoha xxxxxxxxx xx maja ette sõiduteele. Seejärel väljus AM oma sõidukist, suundus sõiduki vasakpoolse tagumise ukse juurde, kus avas sõiduki tagumise ukse, et võtta tagaistmelt oma isiklikke esmeid. Samal ajal, kui AM hakkas oma sõidukisse esemete võtmiseks kummarduma, tulistas Taivar Tuhkanen tulirelvast Mosin tapmise eesmärgil, sooviga tabada A.M kehasse, ühe lasu AM´e suunas, kuid Taivar Tuhkaneni tahtest olenemata tabas lask kannatanu asemel xxxxxxxxx xx maja välisseina. Peale T.Tuhkaneni poolt sooritatud lasku liikus AM oma sõiduauto tagant sõiduauto parempoolse tagumise ukse juurde ja sealt koheselt eelnevalt tuldud teedpidi tagasi vasakpoolse tagumise sõiduki ukse juurde, võttis sõidukist oma esemed, sulges sõiduki ukse ja hakkas liikuma oma elukoha xxxxxxx xx maja välisukse poole, samal ajal Taivar Tuhkanen tulistas tulirelvast tapmise eesmärgil, sooviga tabada A.M kehasse teise lasu AM suunas, kuid Taivar Tuhkaneni tahtest olenemata tabas teine lask kannatanu asemel trepikoja välisukse paketti. Peale seda Taivar Tuhkanen lahkus sündmuskohalt ja AM sisenes oma maja trepikotta. Taivar Tuhkaneni poolt jäi Kelly Maasikas´e tellitud kuritegu lõpule viimata Taivar Tuhkaneni tahtest olenemata põhjustel kuna tulirelva tehnilisest seisukorrast tulenevalt laskis tulirelv ebatäpselt ning T.Tuhkaneni poolt sooritatud kaks lasku tabasid kannatanu asemel xxxxxxx xx maja välisseina ja trepikoja välisukse paketti, purustades varikatuse laes asuva elektrikaabli. 6 1-16-4011 Seejärel Taivar Tuhkanen, peale ebaõnnestunud kuriteo toimepanemist, tagastas 25.10.2015 peale kella 17:00 xxxxxx mk., xxxxxx vallas xxxxxx küla xxxxxxxxx talus laskekõlbliku tulirelva koos järele jäänud 2 (kahe) vintpüssi padruniga Tõnu Pihelgas´ele. Seega, tapmise eesmärgil, sooviga tabada A.M kehasse, tulistades tulirelvast kaks lasku A.M suunas, kuid tulirelva tehnilise seiskorra tõttu lasud A.M ei tabanud, pani Taivar Tuhkanen toime

§-de 25 lg 1, 2 – 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava tapmise katse. Samuti süüdistatakse Taivar Tuhkaneni selles, et tema, olles Kelly Maasikaselt räägitu alusel veendunud, et A.M terroriseerib K.Maasikast ja kohtleb vägivaldselt K.Maasikase tütart M ning olles veendunud ka selles, et K.Maasikas on raskes materiaalses olukorras AM tegevuse tõttu ja kuna Kelly Maasikas rääkis T.Tuhkanenile, et AM jättis peale lahutamist Kelly Maasikasele suured maksuvõlad, mistõttu oli K.Maasikas sunnitud maha müüma oma maja ja veenis kättemaksuks tapma AM, siis Kelly Maasikase kihutava tegevuse tõttu otsustas Taivar Tuhkanen AM kättemaksuks läbi peksta. Peale 25.10.2015 aset leidnud ebaõnnestunud AM tapmise katset, läks Taivar Tuhkanen 30.10.2015 xxxxxxx mk., xxxxxx vallas xxxxxx alevikus xxxxxx xx maja vahetus lähedusse ja ootas ründamise eesmärgil AM´t. Taivar Tuhkanen, rikkudes Korrakaitseseaduse § 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt, 30.10.2015 kella 05:38-st kuni 05:50-ni vahelisel ajal ründas xxxxxxxxx xx maja vahetus läheduses AM Kui AM väljus oma maja välisuksest ja liikus maja vahetus lähedusse pargitud sõiduauto Renault Master reg.nr xxxxxx juurde, läks Taivar Tuhkanen kannatanu juurde ja lasi vasakus käes olevast pipragaasi balloonist AM´ele pipragaasi näkku ja lõi paremas käes oleva kirvega paar korda kannatanut pea piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – 4 cm pikkuse peahaava. Seejärel AM jooksis oma maja trepikotta ja püüdis välisust kinni tõmmata, Taivar Tuhkanen samal ajal takistas ukse sulgemist, surudes parema käe koos kirvega ukse vahele, eesmärgiga jätkata A.M ründamist. Lõpuks õnnestus AM oma elumaja trepikoja välisuks kinni tõmmata, misjärel Taivar Tuhkanen põgenes. Seega, rünnates avalikus kohas relvana kasutatava esemetega A.M, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse ning rikkudes avalikus kohas käitumise üldnõudeid, pani Taivar Tuhkanen toime

§ 263lg.1 p.1,2 järgi kvalifitseeritava avaliku korra raske rikkumise rikkumise.

Samuti süüdistatakse Taivar Tuhkaneni selles, et olles isikuks, keda on 04.11.2015 karistatud Põhja prefektuuri poolt 04.11.2015

§ 218

lg 1 järgi väheväärtusliku vallasasja varguse eest rahatrahviga 40 eurot, võõra vallasasja ebaseadusliku omastmise eesmärgil, 08.11.2015 kella 14:08 paiku Tallinn, Suur-Sõjamäe 4 asuvas Ülemiste OÜ Rademar kaupluses, võttis kaupluse riiulilt naiste spordikostüümi Emoprio Armani väärtusega 204.95 eurot, millega liikus kaupluse proovikabiini, kus eemaldas kaasas olnud lõiketangide abil spordikostüümilt turvaelemendi ning pani spordikostüümi oma spordikotti. Seejärel möödus Taivar Tuhkanen kaupluse kassadest kauba eest maksmata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna ta peeti kaupluse turvatöötajate poolt kinni. -Samuti selles, et võõra vallasasja ebaseadusliku omastmise eesmärgil 09.11.2015 kell 19:41 Tallinn, Pärnu mnt 238 asuvas Järve Selveris ja püüdis varastada Selver AS-le kuuluvat kaupa: ühe pudeli Hennesy XO väärtusega 165 eurot, kolm veega täidetud MLP-d koguväärtusega 33.60 eurot (a ´11.20 EUR), kaks MLP deluxe koguväärtusega 28.60 eurot (a´14.30 EUR), ISLE Jura 10 Y old´i väärtusega 43.90 eurot ja peakoplekti Hands Free väärtusega 9.90 eurot – 7 1-16-4011 koguväärtusega 281 eurot, pani kogu kauba oma seljakotti ja möödus kaupluse kassadest kauba eest maksmata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel kuna ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Seega, olles karistatud väheväärtusliku asja varguse eest ja püüdes kahel korral ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada võõraid vallasasju, mis jäi lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjusetel, pani Taivar Tuhkanen toime

§ 25lg.1,2199 lg.2 p.9 järgi kvalifitseeritavad süstemaatilise varguse katsed.

Kelly Maasikas´t süüdistatakse selles, et tema kihutas tahtlikult Taivar Tuhkaneni tahtlikule õigusvastasele teole, õhutas Taivar Tuhkaneni kättemaksu eesmärgil tapma oma endist abikaast AM. Kelly Maasikas rääkis 2015 augustis, täpselt tuvastamata ajal, oma elukohas xxxxxx mk., xxxxx vald, xxxxxxx alevik, xxxxx xxxxxx, et A.M terroriseerib teda ja kohtleb vägivaldselt nende ühist tütart MM. Kelly Maasikas näitas Taivar Tuhkanenile pilti kus tütar M nuttis ja oli peidus oma isa AM korteris riiete kapis ning rääkis, et AM lööb oma tütart Mt. Samuti rääkis Taivar Tuhkanenile kohtuotsusest, kus rahuldati AM´e kasuks nende ühise alaealise tütre hooldusõiguse küsimus. K.Maasikas rääkis Taivar Tuhkanenile, et on majanduslikult raskes olukorras AM tegevuse tõttu. Kelly Maasikas väitis, et AM jättis peale lahutamist (12.02.2015) Kelly Maasikasele suured maksuvõlad, seetõttu oli ta sunnitud maha müüma oma maja, nüüd on kohtutäiturite poolt sundmüügis tema praegune elukoht xxxxxx mk., xxxxx vald, xxxxxx alevik, xxxxxx xxxxx. Kelly Maasikas veenis Taivar Tuhkaneni, et kõigi tema eluliste raskuste taga on endine abikaasa AM, mistõttu tuleb AM kättemaksuks tappa. Taivar Tuhkanen, olles veeendunud, et kõigi K.Maasikase eluliste raskuste taga on AM, otsustas ta Kelly Maasikase kihutava tegevuse tõttu AM kättemaksuks tappa. AM tapmise eesmärgil soetas T.Tuhkanen 24.10.2015 Tõnu Pihelgaselt ebaseaduslikult tulirelva koos nelja vintpüssipadruniga ja sõitis sõiduautoga Mitsubishi Galant r/nr. xxxxxx xxxxxxx mk. xxxxxxx valda xxxxxxxx alevikku xxxxxxxxx xx maja lähistele. Taivar Tuhkanen ootas 25.10.2015 kella 15.oo – 16.oo vahelisel ajal xxxxxx maakonnas xxxxxxx vallas xxxxxxxx xxxxxxxx xx maja vahetus läheduses seal elavat AM. AM jõudis 25.10.2015 kella 15:30 paiku xxxxxxxxxxx ja parkis oma isikliku sõiduauto Ford Mondeo reg.nr xxxxxx oma elukoha xxxxxxxx xx maja ette sõiduteele. Seejärel väljus AM oma sõidukist, suundus sõiduki vasakpoolse tagumise ukse juurde, kus avas sõiduki tagumise ukse, et võtta sõiduki tagaistmelt oma isiklikke esemeid. Samal ajal, kui AM hakkas oma sõidukisse esemete võtmiseks kummarduma, tulistas Taivar Tuhkanen tulirelvast Mosin tapmise eesmärgil, sooviga tabada A.M kehasse, ühe lasu AM´e suunas, kuid Taivar Tuhkaneni tahtest olenemata tabas lask kannatanu asemel xxxxxxxxx xx maja välisseina. Peale T.Tuhkaneni poolt sooritatud lasku liikus AM oma sõiduauto tagant sõiduauto parempoolse tagumise ukse juurde ja sealt koheselt eelnevalt tuldud teedpidi tagasi vasakpoolse tagumise sõiduki ukse juurde, võttis sõidukist oma esemed, sulges sõiduki ukse ja hakkas liikuma oma elukoha xxxxxxxxx xx maja välisukse poole, samal ajal Taivar Tuhkanen tulistas tulirelvast tapmise eesmärgil, sooviga tabada A.M kehasse, teise lasu AM suunas, kuid Taivar Tuhkaneni tahtest olenemata tabas teine lask kannatanu asemel trepikoja välisukse paketti. Peale seda Taivar Tuhkanen lahkus sündmuskohalt ja AM sisenes oma maja trepikotta. Taivar Tuhkaneni poolt jäi Kelly Maasikas´e tellitud kuritegu lõpule viimata Taivar Tuhkaneni tahtest olenemata põhjustel kuna tulirelva tehnilisest seisukorrast tulenevalt laskis tulirelv ebatäpselt ning T.Tuhkaneni poolt sooritatud kaks lasku tabasid kannatanu asemel xxxxxxx xx maja välisseina ja trepikoja välisukse paketti, purustades varikatuse laes asuva elektrikaabli. 8 1-16-4011 Seega, kihutades Taivar Tuhakaneni toime panema A.M tapmist ja tekitades Taivar Tuhkanenil tahtluse toime panna õigusvastane tegu, mille tulemusena Taivar Tuhkanen pani toime A.M tapmiskatse, pani Kelly Maasikas toime

§-de 22 lg 2 ja 25 lg 1, 2 – 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Kelly Maasikas´t selles, et tema kihutas tahtlikult Taivar Tuhkaneni tahtlikule õigusvastasele teole, õhutas Taivar Tuhkaneni kättemaksu eesmärgil läbi peksma oma endist abikaast AM. Kelly Maasikas rääkis 2015 augustis, täpselt tuvastamata ajal, oma elukohas xxxxxx mk., xxxxxx vald, xxxxxxx alevik, xxxxxxx xxxxx, et A.M terroriseerib teda ja kohtleb vägivaldselt nende ühist tütart M . Kelly Maasikas näitas Taivar Tuhkanenile pilti, kus tütar M nuttis ja oli peidus oma isa AM korteris riiete kapis ning rääkis, et AM lööb oma tütart M. Samuti rääkis Taivar Tuhkanenile kohtuotsusest kus rahuldati AM´e kasuks nende ühise alaealise tütre hooldusõiguse küsimus. K.Maasikas rääkis Taivar Tuhkanenile, et on majanduslikult raskes olukorras AM tegevuse tõttu. Kelly Maasikas väitis, et AM jättis peale lahutamist Kelly Maasikasele suured maksuvõlad, seetõttu oli ta sunnitud maha müüma oma maja, nüüd on kohtutäiturite poolt sundmüügis tema praegune elukoht xxxxxx mk., xxxxxx vald, xxxxxx alevik, xxxxxx xxxxxx. Kelly Maasikas veenis Taivar Tuhkaneni, et kõigi tema eluliste raskuste taga on endine abikaasa AM, mistõttu tuleb AM kättemaksuks tappa. Taivar Tuhkanen, olles veeendunud, et kõigi K.Maasikase eluliste raskuste taga on AM, mistõttu Kelly Maasikase kihutava tegevuse tõttu otsustas Taivar Tuhkanen AM peksa anda. Sellel eesmärgil, peale 25.10.2015 aset leidnud ebaõnnestunud AM tapmise katset, läks Taivar Tuhkanen 30.10.2015 Rapla mk., xxxxxx vallas xxxxxxxx alevikus xxxxxx tänava xx maja vahetus lähedusse ja ootas ründamise eesmärgil AM´t. Taivar Tuhkanen, rikkudes Korrakaitseseaduse § 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt, 30.10.2015 kella 05:38-st kuni 05:50-ni vahelisel ajal, ründas xxxxxxx tänava x maja vahetus läheduses AM Kui AM väljus oma maja välisuksest ja liikus maja vahetus lähedusse pargitud sõiduauto Renault Master reg.nr xxxxxx juurde, läks Taivar Tuhkanen kannatanu juurde ja lasi vasakus käes olevast pipragaasi balloonist AM´ele pipragaasi näkku ja lõi paremas käes oleva kirvega paar korda kannatanut pea piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – 4 cm pikkuse peahaava. Seejärel AM jooksis oma maja trepikotta ja püüdis välisust kinni tõmmata, Taivar Tuhkanen samal ajal takistas ukse sulgemist, surudes parema käe koos kirvega ukse vahele, eesmärgiga jätkata A.M ründamist. Lõpuks õnnestus AM oma elumaja trepikoja välisuks kinni tõmmata, misjärel Taivar Tuhkanen põgenes. Seega, kihutades Taivar Tuhkaneni toime panema avalikus kohas vägivallaga käitumise üldnõuete rikkumist, tekitades Taivar Tuhkanenil tahtluse toime panna õigusvastane tegu, mille tulemusena Taivar Tuhkanen avalikus kohas- xxxxxx xxxxx xx maja juures relvana kasutatavate esemetega kasutas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda ja põhjustas talle sellega füüsilist valu ja tervisekahjustuse, pani Kelly Maasikas toime

§ 22

lg 2 ja 263 lg 1 p 1,2 järgi kvalifitseeritava avaliku korra raskele rikkumisele kihutamise. Tõnu Pihelgas´t süüdistatakse

§ 418

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema, käitles Relvaseaduse mõistes ebaseaduslikult tulirelva ja laskemoona. Relva ja laskemoona käitlemine on Relvaseaduse § 11 lg 2 tähenduses relvade ja laskemoona soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade laenutamine. 9 1-16-4011 Tõnu Pihelgas omandas peale oma isa surma, alates 1997 aasta jaanuarist ja hoidis ebaseaduslikult, so registreerimata ja omamata relvaluba, oma elukohas xxxxxx mk., xxxxxx vallas xxxxxxx küla xxxxxxxx talu aidas, tulirelvade hulka kuuluvat ja laskekõlblikku tulirelva Mosin, 1938 aasta mudel, ja tulirelva laskemoona hulka kuuluvaid laskekõlbulikke padruneid: 17 vintpüssipadrunit, 48 ääretulepadrunit, 42 sileraudse püssi padrunit ja 5 püstolipadrunit, so kokku 112 padrunit. Relvaseaduse § 32 lg 2 kohaselt annab relva soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks käesoleva seaduse § 46 lõikes 5 nimetatud koguses, so füüsiline isik võib hoida laskemoona kuni 100 püstoli- või revolvripadrunit ja kuni 300 padrunit iga vintraudse jahitulirelva kohta. Sama seaduse § 34 lg. 2 kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Relvaseaduse § 46 lg 1, 3 kohaselt tuleb relva ja laskemoona hoida hoiukohas, mis asub isiku elukohas, mis on kooskõlastatud Politsei-ja Piirivalveametiga ning tulirelva hoidmiseks peab olema hoiukoht, mis on selleks kohandatud ja põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud raudkapp. Eirates Relvaseaduse nõudeid andis Tõnu Pihelgas 24.10.2015 õhtusel ajal oma elukohas xxxxxx mk., xxxxxx vallas xxxxxxx küla xxxxxxxx talus, enda valduses oleva laskekõlbuliku tulirelva Mosin koos 4 (nelja) vintpüssi padruniga ebaseaduslikult Taivar Tuhkanen´ile, kes tagastas 25.10.2015 peale kella 17:00 laskekõlbliku tulirelva koos järelejäänud 2 (kahe) vintpüssi padruniga Tõnu Pihelgas´ele. Tõnu Pihelgas peitis laskekõlbliku tulirelva Mosin koos kogu tema valduses oleva laskemoonaga: 15 vintpüssipadrunit (kaliiber 7,62x54R), 48 ääretulepadrunit (kaliiber .22LR; 5,6 mm), 42 sileraudse püssi padrunit (kaliiber 12) ja 5 püstolipadrunit (kaliiber 9x19 mm), so kokku 110 padrunit oma elukoha xxxxxxxxxxxxx talu väliterritooriumil asuva küüni taha puulaudade alla ja hoidis neid seal kuni 02.12.2015 kui läbiotsimisel tulirelv ja laskemoon ära võeti. Seega Tõnu Pihelgas, taotlemata Relvaseaduse järgi ettenähtud soetamisluba ja omamata relvaluba, käitles ebaseaduslikult laskekõlbulikku tulirelva ja suures koguses laskekõlbulikku laskemoona, rikkudes oma tegevusega Relvaseaduse §-de 11 lg 2; 32 lg 2; 34 lg 2; 46 lg 5 ja 46 lg 1, 3 sätteid ning pani toime

§ 418lg 1 järgi kvalifitseeritava tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise.

Samuti süüdistatakse Tõnu Pihelgast selles, et 2015 aasta oktoobrikuus avaldas Taivar Tuhkanen Tõnu Pihelgasele soovi laenata viimase kaudu relva. Taivar Tuhkanen ütles Tõnu Pihelgasele, et vajab relva ühe naise eksmehe ähvardamiseks, kes terroriseerib naist ja oma last ja et naine on lapsega ohus. Tõnu Pihelgas andis 24.10.2015 õhtusel ajal oma elukohas xxxxxx mk., xxxxxx vallas xxxxxxx küla xxxxxxxx talus enda valduses oleva tulirelvade hulka kuuluva tulirelva Mosini koos tulirelva laskemoona hulka kuuluva 4 (nelja) vintpüssi padruniga Taivar Tuhkanen´ile, kellel oli kavatsus tulirelva kasutada Kelly Maasikase eksabikaasa AM tapmiseks kättemaksuks Kelly Maasikase halva kohtlemise eest. Tõnu Pihelgas, andes Taivar Tuhkanenile tulirelva ja 4 laskekõlbulikku padrunit, osutas tahtlikult Taivar Tuhkaneni poolt õigusvastasele teole ainelist kaasabi. Tõnu Pihelgaselt saadud ebaseaduslikult tulirelva koos nelja vintpüssipadruniga pani Taivar Tuhkanen sõiduautosse Mitsubishi Galant r/nr. xxxxxx ja sõitis 25.10.2015 AM tapmise eesmärgil xxxxxxx mk. xxxxxxxx valda xxxxxxx alevikku xxxxxx xx maja lähistele. Taivar Tuhkanen ootas 25.10.2015 kella 15.oo – 16.oo vahelisel ajal xxxxxxx mk. xxxxxxxx valda xxxxxxx alevikku xxxxxx xx maja vahetus läheduses seal elavat AM. 10 1-16-4011 AM jõudis 25.10.2015 kella 15:30 paiku xxxxxxxxxxxx ja parkis isikliku sõiduauto Ford Mondeo reg.nr xxxxxx oma elukoha xxxxxxx xx maja ette sõiduteele. Seejärel väljus AM oma sõidukist, suundus sõiduki vasakpoolse tagumise ukse juurde, kus avas sõiduki tagumise ukse, et võtta sõiduki tagaistmelt oma isiklikke esmeid. Samal ajal, kui AM hakkas oma sõidukisse esemete võtmiseks kummarduma, tulistas Taivar Tuhkanen tulirelvast Mosin tapmise eesmärgil, sooviga tabada A.M kehasse, ühe lasu AM´e suunas, kuid Taivar Tuhkaneni tahtest olenemata tabas lask kannatanu asemel xxxxxx xx maja välisseina. Peale T.Tuhkaneni poolt sooritatud lasku liikus AM oma sõiduauto tagant sõiduauto parempoolse tagumise ukse juurde ja sealt koheselt eelnevalt tuldud teedpidi tagasi vasakpoolse tagumise sõiduki ukse juurde, võttis sõidukist oma esemed, sulges sõiduki ukse ja hakkas liikuma oma elukoha xxxxxxxx xx maja välisukse poole, samal ajal Taivar Tuhkanen tulistas tulirelvast tapmise eesmärgil, sooviga tabada A.M kehasse, teise lasu AM suunas, kuid Taivar Tuhkaneni tahtest olenemata tabas teine lask kannatanu asemel trepikoja välisukse paketti. Peale seda Taivar Tuhkanen lahkus sündmuskohalt ja AM sisenes oma maja trepikotta. Taivar Tuhkaneni poolt jäi Kelly Maasikas´e tellitud kuritegu lõpule viimata Taivar Tuhkaneni tahtest olenemata põhjustel kuna tulirelva tehnilisest seisukorrast tulenevalt laskis tulirelv ebatäpselt ning T.Tuhkaneni poolt sooritatud kaks lasku tabasid kannatanu asemel xxxxxxxx xx maja välisseina ja trepikoja välisukse paketti, purustades varikatuse laes asuva elektrikaabli. Seejärel Taivar Tuhkanen, peale ebaõnnestunud kuriteo toimepanemist, tagastas 25.10.2015 peale kella 17:00 xxxxxxx mk. xxxxxxxx valla xxxxxxx xxxxxxxxxxxxx talus laskekõlbliku tulirelva koos järelejäänud 2 (kahe) vintpüssi padruniga Tõnu Pihelgas´ele. Tõnu Pihelgas peitis tulirelva koos enda valduses oleva laskemoonaga (kokku 110 padrunit) oma elukoha xxxxxxxxxx talu väliterritooriumil asuva küüni taha puulaudade alla kuni politsei poolt 02.12.2015 läbiotsimise teel ebaseadusliku tulrelva ja laskemoona avastamiseni. Seega, andes Taivar Tuhkanenile tulirelva ja laskemoona, osutas Tõnu Pihelgas tahtlikult ainelist kaasabi Taivar Tuhkaneni poolt toime pandud tapmiskatsele, millise tegevusega pani toime

§-de 22 lg 3 ja 25 lg 1, 2 – 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusosaliste seisukohad Prokurör taotles Taivar Tuhkaneni süüdimõistmist ja tema karistamist

§ 25

lg 1, 2 – 113 lg 1 järgi vangistusega 6 aastat,

§ 418

lg 1 järgi vangistusega 6 kuud,

§ 263

lg 1 p 1,2 järgi vangistusega 2 aastat 6 kuud,

§ 199

lg 2 p 9 – 25 lg 1, 2 järgi vangistusega 6 kuud ning liitkaristuseks

§ 64

lg 1 alusel 7 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning 7 aasta 5 kuu 23 päeva vangistuse kandmise aja alguseks lugeda 25.11.2015. Samuti taotles prokurör Kelly Maasikase süüdimõistmist ja tema karistamist

§ 22

lg 2 ja 25 lg 1, 2 – 113 lg 1 järgi vangistusega 6 aastat,

§ 22

lg 2 – 263 lg 1 p 1,2 järgi vangistusega 1 aastat 6 kuud ning liitkaristuseks

§ 64

lg 1 alusel 6 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 13.03.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 2 kuu võrra ning mõsta liitkaristuseks 6 aastat 2 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuse viibitud aeg, s.o.

27 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 6 aastat 1 kuu 3 päeva. Prokurör palus Tõnu Pihelgasele esitatud süüdistuse tapmiskatsele kaasaitamises ümberkvalifitseerida

§ 22

lg 3 – 263 lg 1 p 2 järgi ning taotles tema süüdimõistmist ja karistamist vangistusega 1 aasta,

418 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud ning 11 1-16-4011 liitkaristuseks

§ 64

lg 1 alusel 2 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka tema eelvangistuses aeg, s.o.

3 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust, millist karistust

§ 73

lg 1,3 alusel mitte pöörata täitmisele, kui Tõnu Pihelgas 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kaitsja N. Suvorova leidis, et T. Tuhkanen tuleb süüdistuses

§ 25

lg 1, 2 – 113 lg 1 ja

§ 263lg 1 p 1,2 järgi tõendamatuse tõttu õigeks mõista.

Süüdistused

§ 418

lg 1 ja

§ 199

lg 2 p 9 – 25 lg 1, 2 järgi on aga tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. Kaitsja taotles jätta osa kaitsjatasudest riigi kanda. Kaitsja E. Jundas leidis, et T. Pihelgas tuleb süüdistuses

§ 22lg 3 – 263 lg 1 p 2 järgi tõendamatuse tõttu õigeks mõista.

Süüdistuses

§ 418lg 1 järgi aga vaidlust ei ole.

Kaitsja taotles jätta osa kaitsjatasudest riigi kanda. Kaitsja K. Mägi leidis, et K. Maasikas tuleb süüdistuses

§ 22

lg 2 ja 25 lg 1, 2 – 113 lg 1 ja

§ 22lg 2 – 263 lg 1 p 1,2 järgi tõendamatuse tõttu õigeks mõista.

Menetluskulud palus jätta riigi kanda. Süüdistatav T. Tuhkanen tunnistas ennast süüdi kõigis episoodides, peale tapmiskatse. Süüdistatav T. Pihelgas tunnistas ennast süüdi osaliselt, tapmiskatsele kaasaaitamises oma süüd ei tunnistanud. Süüdistatav K. Maasikas ennast süüdi ei tunnistanud. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused 1. Tapmiskatse (T. Tuhkaneni süüdistus

§ 113lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi), tapmisele kihutamine (K.

Maasikase süüdistus

§ 113- § 25 lg 1,2 ja § 22 lg 2 järgi) ja tapmiskatsele kaasa aitamine (T.

Pihelgase süüdistus

§ 113lg 1 - § 22 lg 3 järgi).

Taivar Tuhkanenile on esitatud süüdistus selles, et tema 25.10.2015 kella 15:30 paiku xxxxxxxx xxxxxxxx xx maja vahetus läheduses, tapmise eesmärgil, sooviga tabada A. M kehasse, tulistas tulirelvast Mosin kaks lasku AM suunas. Tulirelva tehnilisest seisundist tulenevalt, s.o Taivar Tuhkaneni tahtest olenemata lasud kannatanut ei tabanud, vaid läksid sihtmärgist mööda ning tabasid xxxxxxxxx xx maja välisseina ja trepikoja välisukse paketti. Kelly Maasikasele on esitatud süüdistus selles, et tema kihutas Taivar Tuhakaneni toime panema A.M tapmist, mille tulemusena Taivar Tuhkanen pani toime A.M tapmiskatse. Tõnu Pihelgasele on esitatud süüdistus Taivar Tuhkaneni poolt toime pandud tapmiskatsele ainelise kaasabi osutamises. Oma kohtukõnes prokurör kvalifitseeris T. Pihelgase tegevuse ümber

§ 263lg 1 p 2 - § 22 lg 3 järgi.

Seega leidis prokurör, et Tõnu Pihelgasele on osutanud ainelist kaasabi avaliku korra rikkumisele. Kohtuistungil andis Taivar Tuhkanen ütlusi, et ta sai tulirelva Tõnu Pihelgase käest ning Tõnu Pihelgasele olevat öelnud, et soovib relva, et kedagi ähvardada. Tuhkanen avaldas, et ta ei soovinud A. M tappa, kuid tunnistas, et tulistas 25.10.2015.a Tõnu Pihelgaselt saadud tulirelvast 2 lasku AM suunas. Tuhkaneni ütluste kohaselt sooritas ta 2 lasku A. M suunas pumbajaama (sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on tegemist elektrialajaamaga) juurest, A. M oli sel ajal oma maja trepikoja lähistel. 2 lasu ajavahe võis olla 2 minutit. Tema soov ei olnud A. M tappa, vaid tema eesmärgiks oli A. M hirmutada. A. M tahtis ähvardada seetõttu, et Kelly rääkis, et A. M on süüdi kõikides temaga juhtunud asjades ja ta piinab last ning kuna ta oli Kellysse armunud, siis ta uskus teda. Mõnel korral oli tal Kellyga intiimsuhe. Kõigepealt 12 1-16-4011 rääkis talle AM Kevin Tarvi Triik, kes ütles, et A on väärkohelnud oma lapsi ja K. Maasikale loonud raske olukorra. Kelly rääkis talle sellest peale K ning näitas talle oktoobris fotot kapis nutvast M . Sellest pildist ajendatuna otsustaski T. Tuhkanen minna tulirelvaga A. M ähvardama. Tema sõnul Kelly tegelikult ei tahtnud, et ta ründaks, tahtja oli tegelikult Kevin. Kelly rääkis ka, et A viis ta raskustesse sellega, et võttis firma ja krundid käest ära. Ähvardamisest oli Kelly teadlik, kuna ta ütlesin talle seda

1. oktoobri õhtul, kui ka siis, kui ta näitas lapse pilti, kus laps oli kapis. Peale tulistamist (
2. või 26.10.2015) sai ta Kellyga Kelly kodus kokku ja andis ka Kellyle teada, et lasi 2 lasku. Kelly reaktsiooni ta ei mäletanud. Nüüdseks on ta veendunud, et Kelly Maasikas valetas talle AM kohta ja tegelikult A. M M halvasti ei kohelnud, kõik oli lavastatud, et ta A. M ründaks. 31.10.2015 ja 02.11.2015 koostatud sündmuskoha (xxxxxxx, xxxxxxx vald xxxxxx xxxxxx pst xxx) vaatlusprotokollist (kd II tl 79-90) nähtub, et elektrialajaama nurgast on xxxxxxx xx kortermajani 45 meetrit ja kortermaja ees oleva haljasala keskosani 30 meetrit. xxxxxxx xxmaja eest, 5,06 meetrit vasakpoolsest otsaseinast, 2,64 meetrit trepikojast, leiti osaliselt deformeerunud kuul ning elumajal avastati lasujäljed välisuksel ja seinal. Lasujäljed xxxxxx xxxxxxxx pst xx elumajal avastati 31.10.
3. Seega, T. Tuhkaneni ütluste ja sündmuskoha vaatlusprotokoll alusel on tõendamist leidnud, et Taivar Tuhkanen sooritas 2 lasku A. M suunas 30 meetri kauguselt. Asitõendi (sündmuskohalt leitud kuul ja lõhutud elektrikaabel) vaatlusprotokolliga (kd II tl 9192) on tõendatud, et xxxxxxxx xxxxxxx pst xx maja eest leitud kuul on deformeerunud, vaskkattega, metallsüdamiku pikkus 30 mm, läbimõõt 7,5 mm ja plastkaablil esineb vigastus. Asjaolu, et Taivar Tuhkaneni valduses oli 25.10.2015 tulirelv ja tulirelva padrunid, on tõendatud Tõnu Pihelgase ütlustega, kes kinnitas kohtus, et ta andis Taivar Tuhkanenile tulirelva koos padrunitega 24.10.2015 ja T. Tuhaknen tõi tulirelva tagasi järgmisel päeval. Asitõendi (16.11.2015 Rapla maakonnas Kohila vallas Urge külas asuva Statoil bensiinijaama valvekaamerate salvestis) vaatlusprotokolli ja skeemiga (kd II tl 16-43) on tõendatud, et 25.10.2015 kell 04.09.55 saabub T. Tuhkanen sõiduautoga Mitsubishi Galant Urge külas asuva Statoili bensiinijaama parklasse ja lahkub parklast kell 04:13:
4. Uuesti saabub sõiduauto bensiinijaama parklasse 25.10.2015 kell 10:28:10, kell 10:30:39 siseneb T. Tuhkanen tanklasse ja kell 10:34:27 tasub sularahas kohvi, suitsu „Camel“ ja ühe pudeli eest. Kell 10:34:42 suundub T. Tuhkanen jalgsi kõndides xxxxxxxx aleviku suunas, tagasi parklasse saabub T. Tuhkanen, ilma jopeta, kell 15:46 ja suundub sõiduauto Mitsubishi Galant juurde ning kell 15:47:40 lahkub sõiduauto Mitsubishi Galant reg.nr xxxxxx bensiinijaama parklast ja suundub xxxxxx aleviku suunas. Kell 15:51:33 sõidab sõiduauto Mitsubishi Galant xxxxx suunast Tallinna suunas. Nimetatud tõend haakub Taivar Tuhkaneni poolt kohtuistungil avaldatuga. Kohtuistungil T. Tuhkanen kinnitas, et turvasalvestuse videol on tema, bensiinijaamast ostis ta suitsu ja veel midagi ning ta sõitis halli Mitsubishiga reg. nr xxxxxxxxxx. Hommikul vara liikus ta seetõttu, et lootis A. M hirmutada. Relv oli tal sel hommikul kaasas. Relva viis ta autoga xxxxxxxxxx metsa varju, seejärel viis auto tanklasse ja läks jala tagasi relva juurde. Ootas A. M kusagil kell 10.00-st kuni keskpäevani ning AM saabudes tulistas teda kahel korral tulirelvast. Seljas oli tal mustad püksid, valge kampsun ja tume jope, vahepeal jättis jope relva juurde. 12.11.2015 T.Tuhkaneni elukoha läbiotsimisprotokollist (kd III tl 7-10) nähtuvalt võeti T. Tuhkaneni elukohast ära musta värvi jope. Jopet on vaadeldud 12.11.2015.a asitõendi vaatlusprotokollis (kd III tl 11), millest nähtuvalt on tegemist sarnase jopega, mis oli T. 13 1-16-4011 Tuhkanenil seljas 25.10.2015.a Urge küla Statoili tanklas (jope on musta värvi, kapuutsiga, millel heledad trukid). T. Tuhkaneni viibimine kannatanu elukoha läheduses 25.10.2016.a on tõendatud ka sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (kd II tl 190-192). Protokolli kohaselt 25.10.2015 kell 12:04 helistas Tõnu Pihelgas Taivar Tuhkanenile ning selle kõne ajal viibis Taivar Tuhkanen Kohila valda katva kõnemasti piirkonnas. Samuti selgub, et Taivar Tuhkanen viibis Kohila valda katva kõnemasti piirkonnas 25.10.2015 kell 14:22 ja 14:
5. Protokolli kohaselt helistas Kelly Maasikas Taivar Tuhkanenile 25.10.2015 kell 14:
6. Samuti on protokolliga tuvastatud, et T. Tuhkanen on K. Maasikaga ajavahemikul 01.
7. – 05.11.2015.a suhelnud 574 korda. Seega on tõendatud, et Taivar Tuhkanen viibis AM elukoha, so xxxxxxx maakonnas xxxxxx vallas xxxxxxxxx xxxxxxx xx, vahetus läheduses 25.10.2015.a kella 15.00 – 16.00 ajal ning sooritas 2 lasku A. M suunas. Kannatanu AM ütluste kohaselt ta ei tajunud 25.10.2015, et tema pihta tulistati tulirelvast. Kui toimus esimene lask, siis ta arvas, et lõhkes sõiduauto rehv ja teise lasu ajal arvas, et toimus trepikoja elektrikaabli lühis. AM on koostanud skeemiga (kd II tl 78) on tõendatud, et teda tulistati tulirelvast kahel korral 25.10.2015 umbes kella 15-16 ajal. Kannatanu arvas, et rünnete taga on Kelly, kuna aasta varem süüdati tema auto põlema, kuid uurimine seda tuvastada ei suutnud. Samuti arvab, et Kellyt viis sellise teo toimepanemisele asjaolu, et ta läks tema vastu kohtusse lapse heaolu nimel. Keegi teine tema vastu viha ei pea. Kelly suhtumine temasse on aga vaenulik. Kelly on teda ka varem oma seltskonnaga käinud ähvardamas, ähvardajaks tol korral oli Sander Lehis, keda ta seostas ka auto põlenguga. Kelly ise on ähvardanud talle peksa lasta anda. Süüdistused lapse väärkohtlemise ja Kelly varatuks muutmise kohta on kannatanu sõnul valed. Ta ei ole enda last väärkohelnud ja Kelly sai varade müügist oma osa. Kannatanu sõnade kohaselt oli T. Tuhkanen käinud mitmeid kordi luurel tema eramu juures, töömehed olid helistanud, et mingi Mitsubishi liigub ringi. Samuti oli ta teda näinud talle tee peal vastu sõitnud. See oli olnud oktoobri alguses. Kohtu hinnangul T. Tuhkaneni ütlused selles, et ta soovis A. M ainult hirmutada, ei ole eluliselt usutav ja on teiste kogutud tõenditega ümber lükatud. Kui T. Tuhkaneni eesmärgiks oli kannatanu hirmutamine, siis miks tulistas ta A. M tulirelvast kannatanu eest varjatuna 30 meetri kauguselt. Juhul, kui T. Tuhkaneni eesmärgiks oli A. M hirmutamine, et ta lõpetaks Kelly Maasika ja nende ühise lapse terroriseerimise, siis selle eesmärgi saavutamiseks oleks pidanud A. M tajuma ähvardust, oleks pidanud nägema ja aru saama, et teda tulistatakse tulirelvast või vähemalt sihitakse. Reaalne hirmutunne saab inimesel tekkida ainult siis, kui ta näeb või vähemalt tajub, et tema suhtes kasutatakse tulirelva. Kui T. Tuhkaneni eesmärgiks oli tulirelvaga ähvardamise teel lõpetada temale teadaolevalt K. Maasika ja nende ühise lapse terroriseerimine, siis oleks ta pidanud selle ähvarduse tegema tajutavaks ka A. M . T. Tuhkanen aga tulistamise hetkel varjas end ja tema sõnade kohaselt lahkus koheselt peale tulistamist, seega ilma, et oleks veendunud tulistamise tagajärgedes. Samuti ei ole eluliselt usutav, et keegi ootaks lihtsalt ähvardamise eesmärgil teist isikut kusagil varjatuna nii mitu tundi, nagu nähtub see asitõendi (16.11.2015 Rapla maakonnas Kohila vallas Urge külas asuva Statoil bensiinijaama valvekaamerate salvestis) vaatlusprotokollist. Taivar Tuhkaneni tahtlust tabada tulirelvast sooritatud laskudega A. M kehasse on tõendatud järgmiste tõenditega. 14 1-16-4011 11.11.2015.a kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (kd III tl 1-4) on tõendatud, et T. Tuhkanenilt võeti kinnipidamisel ära mobiiltelefon Samsung GT-I9082 IMEI koodidega 359038057651892 ja
8. Asitõendi vaatlusprotokolliga (kd II tl 44-77), kus on vaadeldud Taivar Tuhkanenile kuuluvat mobiiltelefoni Samsung GT-I9082, on tuvastatud, et ekraanil on taustapildina Kelly Maasikase foto. Telefon sisaldas T. Tuhkaneni salvestatud vestlusi A , JU, RK, AU, AZ, AK, MS ja MT. Vestlustest nende isikutega nähtub, et T. Tuhkanen avaldas ajavahemikul 03.11-28.11.2015 soovi muretseda närvigaasi, elektrišoki aparaati ja tulirelva, samuti soovis ta laenata suurema summa raha. Protokollis on vaadeldud ka telefonis olevaid pilte. Piltidelt on näha kannatanu A M elukoht ja sõiduautod. Pildistatud on ka relvi. Seega on asitõendi vaatlusprotokolliga tõendatud, et Taivar Tuhkanen on kogunud andmeid AM elukoha ja tema kasutuses olevate mootorsõidukite kohta. T. Tuhkanen peeti kahtlustatavana kinni 25.11.2015.a (kd III tl 41-42). 11.01.2016.a koostatud jälitustoimingu protokolliga (kd III tl 173) on tõendatud, et vahetult peale kahtlustavana kinnipidamist 25.11.2015 T. Tuhkanen rääkis, et teda süüdistatakse kallale tungis ja kellegi tulistamises ning ta on seda isikut (A. M ) 3 kuud jälitanud. Väljavõte protokollist: „naise pärast ma istungi siin…naine rääkis mulle seda, et kuradi.. ma ütlesin naisele, et ära põe.. ma hakkan asju ajama...mitte kedagi teist… kas palgata või midagi… siis mõtlesin, et ise teen ära..“. Seega jälitustoimingu protokollist nähtub, et T. Tuhkanen ründas A. M ajendatuna Kelly Maasika tegevusest ning samuti see, et Kelly Maasikas oli täielikult teadlik tema poolt 25.10.2015 sooritatud A. M tulirelvaga laskmisest. Antud jälitustoimingu protokolliga on ka tõendatud, et T. Tuhkaneni tegevus oli ettevalmistatud ja planeeritud. Nimelt nähtub protokollist: „...teadsin, mismoodi tüüp liigub… kust, kuhu, mis kell…kõike asju teadsin…kolm kuud lihtsalt jälitasin tüüpi…panin plaani paika…mismoodi…kus kohas..“. Asjaolu, et Taivar Tuhkanen on kuriteo eelselt jälitanud A. M, on tõendatud ka 03.02.2016 koostatud jälitustoimingu protokolliga (kd III tl 173-192). Protokollist nähtuvalt avaldas Taivar Tuhkanen TK 24.11.2015, et ta on tegelenud 3 kuud ja 2 päeva väga hullu probleemi lahendamisega. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt on Taivar Tuhkaneni abonentnumber 5692 5564 viibinud 14., 19., 20., 21., 23., 24., 25.10.2015 Kohila valda katvate kõnemastide levipiirkonnas. Seega viitab T. Tuhkaneni viibimine sel ajal Kohila vallas sellele, et T. Tuhkanen kogus informatsiooni A. M kohta. Asjaolu, et T. Tuhkaneni auto liikus A. M elukoha läheduses on tõendatud ka juhtumi teatega (kd III tl 29), mille kohaselt sai politsei 21.10.2015 kell 22:02 teate, et võõras, kahtlane auto sõidab xxxxxxxx ringi alates kell 16:30-st. 11.01.2016.a koostatud jälitustoimingu protokolliga on tõendatud ka T. Tuhkaneni tahtlus tulirelvast tabada A. M kehasse ning seda, et tulistas tulirelvast kahel korral A. M , kuid tema tahtest sõltumata lasud A. M ei tabanud. Nimelt nähtub protokollist, kus T. Tuhkanen ütleb: „mismoodi sellest relvast sai mööda lasta... Afganistanis lasin kilomeetri pealt ühe kuuliga kaks tükki..“; „ma ootasin teda mingi viis minti… ja siis vajutasin päästikule..“; „see oli nii vana relv.. tükk aega peidus maa all olnud“; 15 1-16-4011 esimese laksaka sooritasin täpselt kehasse… ta pidi ikka jõhkralt kõver olema… kaugus viisteist meetrit“. Seega sihtides ja tulistades A. M kehasse, ei olnud T. Tuhkanen teadlik asjaolust, et tehnilisest seisundist tulenevalt T. Pihelgaselt saadud tulirelvast tulistatud kuul ei taba soovitud kohta, vaid kaldub sihtmärgist kõrgemale. Ehk ta ei saanud arvestada sellega, et tema poolt tulirelvast sooritatud lasud lähevad üle A. M pea ning tabavad A. M asemel xxxxxxxx xx maja välisseina ja trepikoja välisust. Seda kui täpselt ta suudab sihtida on ta väljendanud ka jälitusprotokollis. Ka kohtuistungil andis Tuhkanen ütlusi, et Afganistanis missioonide ajal käsitles ta relva päris täpselt. Asjaolu, et T. Tuhkanen Afganistanis viibis on tõendatud ka Eesti Kaitseväe poolt väljastatud Taivar Tuhkaneni iseloomustusega (kd III tl 119-121). Iseloomutusest nähtub, et T. Tuhkanen on olnud tegevteenistuses Scoutpataljonis ning osalenud aastatel 2011 ja 2013 missioonil Afganistanis. Süüdistatava Tõnu Pihelgas on andnud ütlusi, et T. Tuhkanen küsis temalt relva mitmel korral, nii Facebookis kui telefoni teel ning see võis olla 2 nädalat enne 24.10.
9. Ta andis T. Tuhkanenile relva 24.10.2015 õhtul koos 4-5 padruniga. Tulirelva koos 3 padruniga tõi Taivar Tuhkanen talle tagasi järgmisel päeval, peale tema poolset telefoni teel esitatud nõudmist, kuna T. Tuhkanen ei tahtnud algul relva tagasi tuua. Tagasi toodud padrunite arvust järeldas, et Tuhkanen on teinud 2 lasku. Tõnu Pihelgas oli teadlik sellest, et tulirelv on laskekõlbulik. Ta oli sellest relvast lasknud ainult õhku. Seega ei olnud ta teadlik, milline on antud tulirelva tehniline seisund ja kui täpselt see tulirelv laseb ning seega ei teadnud seda ka T. Tuhkanen. Asjaolu, et T. Tuhkaneni poolt 25.10.2015 kasutatud tulirelv tulistab sihtmärgist mööda, on tõendatud ka uurimiseksperimendi protokolliga (kd III tl 158-162). Uurimiseksperimendiga leidis tõendamist, et T. Pihelgase elukoha läbiotsimisel ära võetud tulirelv tulistas sihtmärgist kõrgemale. Laskekauguse suurenedes tõusis ka kuuli trajektoor ning lask oli ebatäpsem või ei tabanud märklehte. Eeltoodust nähtub, et Taivar Tuhkanen oli enne A. M ründamist AM jälitanud 3 kuud. Ta teadis, milliseid transpordivahendeid A. M kasutas, mis kellajal ja kuhu tavapäraselt liikus. Seega on tõendatud, et T. Tuhkanen oli ta teadlik, keda ta tulirelvast sihib ja tema tegevus oli ette planeeritud. Taivar Tuhkaneni tahtlus 25.10.2015 tulirelva laskudega tappa A. M ja K. Maasikase tahtlus kihutada T. Tuhkaneni seda tegu toime panema on tõendatud ka teiste asjas kogutud tõenditega. Asitõendi vaatlusprotokolliga (kd II tl 44-77), kus on vaadeldud Taivar Tuhkanenile kuuluva mobiiltelefonis Samsung GT-I9082 olevaid vestlusi on tõendatud, et Taivar Tuhkanen kuritegude eelnevalt, s.o enne 25.10.2015 omas tahtlust tulirelva kasutades toime panna A. M tapmine. T. Tuhkaneni telefoni salvestatud vestlusega 16.10.2015 A ning 18.10.2015 ja 19.10.2015 Argo Uusleeriga on tõendatud, et T. Tuhkanen soovis muretseda endale püstolit. Telefonis tuvastatud vestlustega on tõendamist leidnud, et ka peale 25.10.2015 ja 30.10.2015.a sündmusi omas T. Tuhkanen tahtlust tulirelva kasutades toime panna A. M tapmine. 16 1-16-4011 T. Tuhkaneni telefoni salvestatud vestlusega 03.11.2015 MS on tõendatud Taivar Tuhkaneni tahtlus muretseda tulirelv. Ta avaldab, et juhul kui ta tulirelva ei saa, siis on naisest ilma. T. Tuhkaneni telefoni salvestatud vestlusega 03.11.2015 MT on tõendatud, et T. Tuhkanen avaldas soovi laenata 7000 eurot, vastasel juhul kaotab tema naine kodu. T. Tuhkaneni telefoni salvestatud vestlusega 06.11.2015 ja 07.11.2015 AK on tõendatud Taivar Tuhkaneni tahtlus lasta maha inimene, et päästa 4 inimese elu. Selleks, et inimelusid päästa, soovib T. Tuhkanen laenata 1600 eurot. T. Tuhkaneni telefoni salvestatud vestlusega 06.11.2015 ja 07.11.2015 JU, 07.11.2015 ja 08.11.2015 RK ning 07.11.2015 AZ on tõendatud Taivar Tuhkaneni tahtlus muretseda närvigaas, elektrišoki aparaat. Ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja AV ütlustega on tõendatud, et Taivar Tuhkanen soovis saada relva, et sellega kedagi maha lasta kellegi kolmanda isiku kaitsmiseks. Sellekohast soovi avaldas Taivar Tuhkanen tunnistajale mitmel korral. Kohtuistungil T. Tuhkanen väitis, et pärast 30.10.2015 temapoolset A. M kirvega ja pipragaasiga ründamist ta loobus edasisest A. M ründamise kavatsusest. Eelnevalt viidatud asitõendi vaatlusprotkollist ja 03.02.2016 koostatud jälitustoimingu protokollist (kd III tl 174192) aga nähtub, et T. Tuhkanenil oli kavatsus jätkuvalt toime panna A. M tapmine ning see jäi lõpule viimata, sest tal ei õnnestunud muretseda tulirelva. T. Tuhkanen on vestlustes kui ka sõnumites N. M ja tuvastamata isikutele vihjanud soovist saada relv. 16.11.2015 kell 16:18 vestleb Taivar Tuhkanen Kelly Maasikaga (kd III tl 184). Vestluse sisust nähtub, et Taivar Tuhkanen on vabanenud politseist. Nende vestluse käigus räägitakse mh ka AM, kelle suhtes lubab Taivar Tuhkanen meetmed tarvitusele võtta. 16.11.2015 kell 22:12 vestleb Taivar Tuhkanen MM. Vestluse sisust nähtuvalt T. Tuhkanen oli just vabanenud politseist. T. Tuhkanen avaldab, et asitõendilt jälgi ei leita, sest tegi asitõendid samal päeval puhtaks. 19.11.2015 kell 19:51 vestleb Taivar Tuhkanen Kelly Maasikaga (kd III tl 182). Kelly Maasikas avaldab, et „asi“ tuleb ära lõpetada, lõpptulemusena on tema või keegi teine kabelis. Nende vestluse sisust nähtuvalt on nende vahel lähedased suhted. Ka sama päeva kõnes kell 21:14 Kelly Maasikas rõhutab T. Tuhkanenile, et kas ta saab ükskord aru, et sellele tuleb lõpp teha, kuid ei soovi sellest telefoni teel pikemalt rääkida. 20.11.2015 kell 22:18 vestleb Taivar Tuhkanen HP. Vestluse sisust selgub, et Taivar Tuhkanenil on vaja inimese maha laskmiseks tulirelva ja laskemoona. 21.11.2015 kell 00:50 suhtleb Taivar Tuhkanen Kelly Maasikaga. Vestlusest selgub, et nad on mingil teemal omavahel mitmel päeval rääkinud ja milleski on kokku leppinud. T. Tuhkanen avaldab, et neil on üks asi pooleli. 21.11.2015 kell 17:56 saadab Taivar Tuhkanen TR sõnumi: „Sellist mitte kelle pärast oled valmis tapma“. 17 1-16-4011 23.11.2015 kell 15:45 suhtleb Taivar Tuhkanen KH. Sellest vestlusest selgub, et T. Tuhkanen suhtleb naisega, kelle endine mees peksab naist ning nende x-aastast tütart. T. Tuhkanen on veendunud, et see mees on naise, kellega ta suhtleb, puupaljaks varastanud. T. Tuhkanen avaldab, et ta teeb kõik, et naine oma varanduse tagasi saab. Samuti avaldab ta, et selle probleemi lahendamiseks on tal vaja tulirelva. T. Tuhkaneni veendumuse kohaselt on selle probleemi lahendamiseks kõige õigem meetod omakohus. T. Tuhkanen avaldab tapmiskavatsust sõnadega: „seda värdjat ei eksisteeri varsti siin ilmas“. T. Tuhkanen tunnistab, et lõi seda meest kirvega pähe, löök põhjustas 4 cm haava. Kavatsus oli põhjustada oluliselt raskemaid vigastusi, kuid mees sai jooksu. Seega on aru saada, et jutt käib A.M T. Tuhkanen avaldas: „poleks ta jooksu saanud oleksin temast küttepuid teinud“. Veel rääkis T. Tuhkanen, et teda, tema naist ja naise poega tahetakse kinni panna, kuid see ei õnnestu, sest ennem saadab T. Tuhkanen mehe „mullatoidule“. T. Tuhkaneni on avaldanud tahtlust omada relva ja tappa AM mitmetele inimestele ning vestlustest nähtub, et selles on osa ka Kelly Maasikasel. Süüdistatav Kelly Maasikas andis kohtus ütlusi selle kohta, et ta ei ole Tuhkaneni mõjutanud kuritegusid toime panema. Samas ta tunnistab, et on rääkinud T. Tuhkanenile, et AM on süüdi tema raskes materiaalses olukorras, et AM on kasutanud tema pereliikmete suhtes füüsilist vägivalda. Tuhkaneniga sai hästi läbi, suhtlesid tihti, neil olid flirtivad suhted. Kapis nutvast tütrest M pilti näitas ta Tuhkanenile 2015.a oktoobri keskel. Selle peale läks Taivar Tuhkanen endast välja, ärritus tugevalt. Võimalik et rääkis ka Melaniel olnud sinikatest. Tuhkanen ei maininud talle, et läheb A. M midagi tegema. Hiljem prokuröri täpsustavale küsimusele vastas, et Tuhkanen vihahoos võis öelda, et selline asi läheb ülekäte ja midagi peab ette võtma. K. Maasikas ei arvanud, et T. Tuhkanen on temasse armunud, kuid kiindunud võis küll olla. Ta võtab omaks, et 24.10.2015 seisis Taivar Tuhkaneni auto tema maja ees. Ta möönab ka seda, et Taivar Tuhkanen võis talle armastust avaldada. Tema poolt oli tegemist kerge flirdiga, intiimsuhted tal T. Tuhkaneniga puudusid. Kelly Maasikas väidab, et Taivar Tuhkanen ei ole talle rääkinud tema poolt kavandatavatest ja 25.10.2015 ja 30.10.2015 toimunud A. M ründamistest. Kelly Maasikas väidab, et ta ei olnud teadlik sellest, et T. Tuhkanen on A. M tulirelvast lasknud ja kirvega löönud. Tunnistaja KTT andis kohtus ütlusi, et Tuhkanen kuulis 2015.a suve lõpus esimest korda tema ema juures külas käies A. M , tema ema raskest olukorrast ja selle põhjustest ning talle olevat läinud see teema väga hinge. Taivar tahtis selles suhtes midagi ette võtta, tahtis A. M midagi teha. Pärast tema emaga tutvumist Taivar Tuhkanen hakkas tunnistajaga kontakti otsima, lõpuks muutus see tüütavaks. Taivar Tuhkanen soovis nagu saada pereliikmeks, ostis süüa, alkoholi, seisis tunde Kelly Maasikase maja juures. Süüdistatava Taivar Tuhkaneni ütlustest nähtub, et Kelly Maasikas oli teadlik 25.10.2015.a toimund A. M tulistamisest, kui ka sellest, et ta läheb 30.10.2015 AM teistkordselt ründama ning sellest, et T. Tuhkanen lõi 30.10.2015 A. M kirvega pähe. Lisaks on T. Tuhkanen avaldanud kohtuistungil, et talle räägiti mitmel korral AM, lõpuks mõtles, et tuleb rünnata. Algul tahtis A. M ähvardada, aga kui oli see rahakoti asi, siis tahtis A. M päris palju haiget teha, aga mitte tappa. Teistkordselt ründas ta AM seetõttu, et Kelly Maasikas rääkis talle, et AM varastas autost tema rahakoti. Seega Taivar Tuhkaneni ütlustest järeldub, et Taivar Tuhkaneni ajendas talle täiesti võõrast inimest ründama Kelly Maasikalt ja K-T. T pärinev informatsioon, et AM peksab x-aastast M ja on süüdi Kelly Maasika raskes materiaalses olukorras ning teistkordse ründamise ajendas 18 1-16-4011 Kelly Maasikalt pärinev informatsioon, et A. M varastas ära T. Tuhkaneni rahakoti. Kohus leiab, et T. Tuhkaneni avaldatu Kelly Maasikase kaitsja küsimustele, et keegi ei ole teda kihutanud A. M 25.10.2015 relvaga ning 30.10.2015 kirvega ja pipragaasiga ründama on vastuolus tema enda poolt kohtuistungil antud selgitustega. Ka tunnistaja AE kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et Taivar Tuhkaneni psüühiline seisund muutus pärast seda, kui Taivar Tuhkanen tutvus Kelly Maasikasega. Taivar ei jõudnud enam tööle, oli mossis ja polnud enam selline nagu varem. Oli juhtumeid, kus Taivar töö ajal telefoniga rääkides Kelly pärast nuttis. Kui tunnistaja küsis, mis on juhtunud, siis Taivar vastas, et kõik on läbi, Kelly tahab end ära tappa. Tunnistaja on veendunud, et Kelly kasutas Taivarit ära. Taivar ja Kelly on tunnistaja nähes korduvalt amelenud ning Taivar on tunnistajale rääkinud, et tal on Kellyga püsisuhe. Kohus leiab, et T. Tuhkaneni ütlused on osaliselt usaldusväärsed. Usaldusväärsed on T. Tuhkaneni ütlused osas, milles ta kirjeldab, kuidas ta 25.10.2015 ja 30.10.2015 AM ründas, kuivõrd need kattuvad ka teiste kogutud tõenditega. Kohus leiab, et Taivar Tuhkanen ei ole andnud tõepäraseid ütlusi kuriteo subjektiivse tunnuse osas. Nimelt on leidnud tõendamist, et T. Tuhkaneni eesmärgiks oli tulirelva laskudega A. M tapmine ning tegelikkusele ei vasta tema poolt väidetu, et tal puudus tapmissoov ja tema eesmärgiks oli ainult A. M hirmutada. Samuti on eeltoodud tõenditega ümber lükatud T. Tuhkaneni poolt avaldatu, et pärast 30.10.2015 aset leidnud A. M teistkordset ründamist ei soovinud ta enam jätkata A. M ründamist. Kogutud tõenditega on tuvastatud, et Taivar Tuhkaneni ütlused ei ole usaldusväärsed ka selles osas, et Kelly Maasikas ei kihutanud teda toime panema vägivallategusid A. M suhtes. Ka T. Tuhkaneni poolt kirjutatud kirjade (kd III tl 72-78) sisu viitab sellele, et T. Tuhkanen ei soovi Kelly vastu ütlusi anda. Kirjades T. Tuhkanen avaldab armastust K. Maasikasele ja on nõus kuriteo enda peale võtma, et säästa K. Maasikat, ta on nõus tegema tema pärast kõik. Samades kirjades räägib T. Tuhkanen ka plaanist teha midagi suurt, mis aitab neid vabaneda kõigist probleemidest. Ka tunnistajate K-T. T ja AE ütlustega on tõendamist leidnud, et Taivar Tuhkanen oli Kelly Maasikasse armunud ning sellest tulenevalt tema poolt manipuleeritav. Seda, et T. Tuhkanen oli Kelly Maasikasse armunud, tõendavad ka tema poolt Kelly Maasikasele saadetud SMS sõnumid. Kohtuistungil T. Tuhkanen avaldas, et arestikambris räägitud ei vasta tõele, kuna ta ei teadnud, kes seal kambris istub, ta tahtis lihtsalt kõva meest mängida. T. Tuhkaneni ütlused on aga ümber lükatud kogutud tõenditega, kuivõrd T. Tuhkaneni arestikambris räägitud jutt kattub suures osas teiste kogutud tõenditega. Samuti viitab selle asjaolu, et Taivar Tuhkanen oli teadlik sellest, et Kelly Maasikas omas seotust 2014 aset leidnud AM sõiduauto Berlingo süütamisega. 11.01.2016.a koostatud jälitustoimingu protokolliga (kd III tl 173) on tõendatud, et vahetult peale kahtlustavana kinnipidamist 25.11.2015 T. Tuhkanen rääkis kaaskinnipeetavale auto süütamisest. Väljavõte protokollist: „..ühe auto süütamise.. ma tean, kes auto süütasid.. üks peaks olema Tallinna Vanglas.. ja teine tüüp on praegu vabaduses…naine rääkis mulle kõik asjad välja“. Seega nähtub antud protokollist, et Kelly Maasikas on T. Tuhkanenile rääkinud kõigist oma muredest, sealhulgas ka A. M sõiduauto süütamisest. Selle kohta, et auto süütamisega oli seotud K. Maasikas, andis kohtus ütlusi ka kannatanu AM 19 1-16-4011 Ka 03.02.2016 koostatud jälitustoimingu protokollist (kd III tl 174-192) nähtub, et Kelly Maasikas omab seotust 2014 aastal toimunud AM sõiduauto Berlingo süütamisega. Samuti on jälitustoimingu protokolliga tõendatud, et Kelly Maasikas vihkab AM ja soovib tema surma. Ta on ka avaldanud oma lähedastele, et tal tuleb minna vangi. 06.11.2015 kell 22:59 vestleb Taivar Tuhkanen Kelly Maasikaga. Vestluse sisust nähtuvalt ähvardab T. Tuhkanen sõita end autoga surnuks. Kelly Maasikas rahustab Taivar Tuhkaneni öeldes, et Tuhkanen ei ole juhtunus süüdi, „oleks pidanud natuke teistmoodi tegutsema“. Kelly Maasikas avaldab, et teda päästaks ainult „piksenool Maasikale pähe“. 07.11.2015 kell 12:53 vestleb Kelly Maasikas KT. Vestluse sisust nähtuvalt Kelly Maasikas kahtlustab, et Sander võib teha Berlingo asjas AM koostööd. Põhjuseks võib olla see, et S saab väiksema karistuse. Kelly Maasikas avaldab, et AM on tema elu ära rikkunud ning ta hea meelega pussitaks ta A. M kõigi nähes surnuks. 15.11.2015 kell 18:11 vestleb Kelly Maasikas KT. Vestluse sisust nähtuvalt avaldab Kelly, et tal tuleb vangi minna 7 või 8 aastaks. 27.11.2015 kell 15:18 avaldab Kelly Maasikas oma pojale K-T. T , et Taivar Tuhkanen võeti vahi alla. Kelly Maasikas avaldab, et Taivar ei ole nagu L ning ta on veendunud, et Taivar Tuhkanen „paneb ta maha“. K. Maasikas avaldab, et tegi midagi, mille eest peab nüüd kinni minema. Jälitustoimingu protokollist nähtuvalt muretses K. Maasikas mitmetes kõnedes sellepärast, mida oli T. Tuhkanen politseis rääkinud ja miks ta politsei poolt kinni võeti, mis temalt leiti. Tuhkaneni põhjendusi ei uskunud ja arvas, et Tuhkanen annab politseile tema kohta ütlusi. 05.01.2016 kell 17:22 avaldab Kelly Maasikas KTT, et tal on kindel kinni minek. Lisaks eeltoodule on jälitustoimingu protokolliga tõendatud, et Kelly Maasikas sisendas T. Tuhkanenile, et tema raskes materiaalses olukorras on süüdi AM ja õhutas T. Tuhkaneni tapma AM. Nende vestluse sisust nähtuvalt on nende vahel lähedased suhted. 06.11.2015 kell 23:39 vestleb Taivar Tuhkanen Kelly Maasikaga. Vestluse sisust nähtuvalt ei ole Kelly Maasikas selle vastu, et T. Tuhkanen külastaks teda öösiti. K. Maasikas avaldab, et T. Tuhkanen on talle lähedane inimene ja kui tema läheb, siis ta ei tõmba T. Tuhkaneni kaasa, ta oleks tahtnud temaga mõned päevad elu nautida. T. Tuhkanen vastab selle peale, et armastab Kellyt. Kelly viitab ka mingile asjale, mida T. Tuhkanen ei suutnud teha ja mis mängis suurt rolli tema probleemide lahendamisel. Kelly räägib, et see kõik on Melanie pärast. Ka kannatanu A. M on kohtus andnud ütlusi selle kohta, et K. Maasikas peab tema vastu viha nende ühise lapse M hooldusõiguse pärast. 07.11.2015 kell 13:28 vestleb Taivar Tuhkanen Kelly Maasikaga. Vestluses T. Tuhkanen ütleb, et nad peavad tegema nii, nagu nad eile rääkisid, mille peale K. Maasikas avaldab, et ei saa olla ainukest varianti, peab olema kümme teist varianti. T. Tuhkanen vastab, et peamegi selle asja ära tegema, meil ei jää muud üle. 13.11.kell 17:15 saadab Taivar Tuhkanen Kelly Maasikasele sõnumi: „Aga mitte meie mälestusi.. ja mõtle oma bmw kätte saamisest…mul on koht kuidas see otse välja osta.. kui muidugi tahad.. ja mind mitte üles anda.. sest“. 20 1-16-4011 13.11.kell 18:16 saadab Taivar Tuhkanen Kelly Maasikasele sõnumi: „Mul on juba savi mida sina ja sinu lapsed ja ülejäänud inimesed minust arvavad. Ma tean enda kohta tõde…ma ei reeda end ja oma lähedasi kunagi…ka SINA“. 13.11.kell 18:17 saadab Taivar Tuhkanen Kelly Maasikasele sõnumi: „oled minu lähedane isik. ma ei anna kunagi kedagi välja… ma ei ole äraandja... SINA ei usu mind.. jah sa usud neid keda tead kauem.. palun“. 17.11.2015 kell 20:44 vestleb Taivar Tuhkanen Kelly Maasikaga. Vestluse sisust nähtuvalt kahtlustab Taivar Tuhkanen, et Kelly Maasikal on suhe A nimelise meesterahvaga. Kelly Maasikas eitab selle suhte olemasolu. 19.11.2015 kell 19:51 vestleb Taivar Tuhkanen Kelly Maasikaga. Kelly Maasikas avaldab, et „asi“ tuleb ära lõpetada, lõpptulemusena on tema või keegi teine kabelis. 19.11.2015 kell 21:14 vestleb Taivar Tuhkanen Kelly Maasikaga. Vestluse sisust selguvalt räägib Taivar Tuhkanen, et hommikul varakult tuleb tegutsema hakata. Kelly Maasikas lubab T. Tuhkaneni korterisse sisse lasta, ühtlasi hoiatab, et telefonis kõigest ei räägitaks. 20.11.2015 kell 23:51 suhtleb Taivar Tuhkanen Kelly Maasikaga. Taivar Tuhkanen avaldab, et Kelly on talle plaani, millest nad on varem rääkinud, ahvatlevaks teinud. T. Tuhkanen vabandab, et ei saanud sellele asjale täiesti õieti pihta. Pärast seda, kui Tuhkanen teeb vihje auto loole, avaldab Kelly Maasikas: „panid lindistamise nupu peale ka ikka kenasti vä“. 20.11.2015 kell 23:54 saadab T. Tuhkanen K. Maasikasele sõnumi: „Sinu peres paneb keegi kitse, mitte mina…“. 21.11.2015 kell 00:15 saadab Taivar Tuhkanen K. Maasikasele sõnumi: „Ja kui sa nüüd ka ei taha asjadele selgust saada siis tõesti.. ma ei ole kõik võimas.. aga seda ma suudan su heaks teha.. tean et tahad“. 21.11.2015 kell 00:50 suhtleb Taivar Tuhkanen Kelly Maasikaga. Nendevahelise vestluse sisuks on arutelu, kes on „koputaja“. Vestlusest selgub, et nad on mingil teemal omavahel mitmel päeval rääkinud ja milleski on kokku leppinud. T. Tuhkanen avaldab, et neil on üks asi pooleli. 23.11.2015 saadab T. Tuhkanen Kelly Maasikasele 6 sõnumit ja 22.11.2015 saadab 2 sõnumit. Sõnumite sisust nähtuvalt T. Tuhkanen avaldab Kelly Maasikale armastust ja seda, et peab üksinda edasi tegutsema ning viib lubatud plaani täide. 24.11.2015 kell 10:29 vestleb Taivar Tuhkanen Kelly Maasikaga. Kõne sisust nähtuvalt Kelly Maasikas tunneb huvi kellega T. Tuhkanen arestimajas kinnipidamise ajal vestles. 27.11.2015 kell 17:28 vestleb Kelly Maasika EK. Vestluses Kelly teatab E, et ta ei taha, et E seoks ennast sellesse, mis juhtuma hakkab. Samuti Kelly avaldab, et on vaid sekundite tundide päevade küsimus, millal teda maha joostakse, et see on selline suurem süüdistus. Kohus leiab, et eeltoodud tõendite alusel on tõendamist leidnud Kelly Maasikase poolne Taivar Tuhkaneni mõjutamine AM tapmise toime panemiseks. Taivar Tuhkanen on kuritegude toimepanemise ajal veendunud K. Maasikaselt saadud informatsiooni põhjal, et AM on süüdi 21 1-16-4011 K. Maasikase raskes materiaalses olukorras, on kasutanud füüsilist vägivalda Kelly Maasikase tütre M suhtes ja on varastanud tema rahakoti. Kelly Maasikas on oma vestlustes K-T. T ja Taivar Tuhkaneniga selgelt väljendanud, et ta soovis A. M surma. Seega on tõendamist leidnud, et 25.10.2015 tulistas T. Tuhkanen A. M tulirelvast seetõttu, et teda oli selleni viinud K. Maasikase kihutav tegevus. Vaidlust ei ole kuriteo tehioludes ega kvalifikatsioonis tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise osas. Süüdistuses

§ 418lg 1 järgi T.

Tuhkanen ja T. Pihelgas tunnistasid kohtuistungil oma süüd ning nende käitumine süüdistuses näidatud ulatuses on tõendamist leidnud ka teiste kohtuistungil uuritud tõenditega. Relva ja laskemoona käitlemine on Relvaseaduse § 11 lg 2 tähenduses relvade ja laskemoona soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, võõrandamine ning laenutamine. Relvaseaduse § 32 lg 2 kohaselt annab relva soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks käesoleva seaduse § 46 lõikes 5 nimetatud koguses, so füüsiline isik võib hoida laskemoona kuni 100 püstoli- või revolvripadrunit ja kuni 300 padrunit iga vintraudse jahitulirelva kohta. Relvaseaduse § 34 lg 2 kohaselt annab vaid füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks relvaseaduse ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Tõnu Pihelgase suhtes relvaregistri päringuga (kd III tl 117-118) on leidnud tõendamist, Tõnu Pihelgase nimele ei ole väljastatud relvaluba ega registreeritud relvi. Relvaseaduse § 46 lg 1, 3 kohaselt tuleb relva ja laskemoona hoida hoiukohas, mis asub isiku elukohas, mis on kooskõlastatud Politsei-ja Piirivalveametiga ning tulirelva hoidmiseks peab olema hoiukoht, mis on selleks kohandatud ja põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud raudkapp. Läbiotsimisprotokolli ja selle lisaga (kd II tl 104-119) on tõendatud, et 01.12.2015 teostatud menetlustoiminguga tõenduslikku tähtsust omavaid esemeid ära ei võetud. 02.12.2015 täiendava läbiotsimisprotokolliga (kd II tl 120-125) on tõendatud, et 02.12.2015 leiti ja võeti ära xxxxxxxx maakonnas xxxxx vallas xxxxxxxxx külas xxxxxxxx talus Tõnu Pihelgase elukoha küüni tagant puulaudade alt vintraudne tulirelv ja erinevaid tulirelva padruneid (42 siledaraudse püssi padrunit, 48 ääretulepadrunit, 15 vintpüssipadrunit, 5 püstoli padrunit, 3 eraldi kuuli ja 3 padrunikesta). Kuna T. Pihelgas hoidis relva ja laskemoona selleks mitteettenähtud kohas on ta rikkunud Relvaseaduse § 46 lg-t 1,

1. 02.12.2015 asitõendi vaatlusprotokoll (kd II tl 126-132) kirjeldab Tõnu Pihelgase elukoha läbiotsimisel leitud tulirelva ja laskemoona, näitavad relvalaadi värvikahjustust, relva markeeringut ja laskemoona hulka (42 siledaraudse püssi padrunit, 48 ääretulepadrunit ja 15 vintpüssipadrunit). Tulirelva puidust püssilaad on kaetud punase värviga, metallosa kaetud musta värviga. Asjaolu, et T. Tuhkanen kasutas T. Pihelgaselt saadud relva (tegi sellest 2 lasku A. M suunas) ja ootas selle relvaga A. M elektrijaama nurgal on lisaks eeltoodud tõenditele (kannatanu enda ütlused, asitõendi vaatlusprotokoll ja selle skeem, sündmuskoha vaatlusprotokoll ning ekspertiisi aktid) tõendatud ka järgmiste tõenditega. 22 1-16-4011 02.11.2015 koostatud asitõendi (sündmuskohalt leitud kuuli) vaatlusprotokolliga (kd II tl 9192) on tuvastatud, et sündmuskohalt leitud kuul on deformeerunud, vaskkattega, metallsüdamiku pikkus 30 mm ja läbimõõt 7,5 mm. Ekspertiisiaktiga nr 15E-TB0116 (kd II tl 94-97) on tõendatud, et 02.11.2015 sündmuskohalt leitud ja ekspertiisiks esitatud kuul on lastud 7,62 mm kaliibrilisest relvast, mille rauaõõnes on kuus parempidist vindijoont. Tulirelva ekspertiisi akt nr 15E-TB0132 (kd II tl 135-142) kinnitab, et Tõnu Pihelgase elukohast ära võetud ja eksperdile esitatud Mosin süsteemi 1938.a mudel karabiin kaliibriga 7,62x54R nr ҶB645 kuulub tulirelvade hulka ja on laskekõlbulik. Esitatud 15 vintpüssipadrunit, 48 ääretulepadrunit, 42 siledaraudse püssi padrunit, 5 püstolipadrunit kuuluvad tulirelva laskemoona hulka ja on laskekõlbulikud. Samuti on antud ekspertiisiga tõendatud, et sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud kuul on lastud Tõnu Pihelgasse elukoha läbiotsimisel ära võetud vintpüssist nr ҶB
2. Täiendav 11.11.2015 koostatud sündmuskoha (xxxxxxxxx vald, xxxxxxx, xxxxxxx pst xx) vaatlusprotokolliga (kd II tl 144-152) on tõendatud, et xxxxxxxx xx maja vasakpoolsest nurgast 69,2 meetri kauguselt metsast võeti kaasa punase värvi ladestusega paekivi. Kivi pakendati ja võeti sündmuskohalt kaasa. Uurimistoiminguga fikseeriti, et xxxxxxxx xx maja vasakpoolsest nurgast 69,2 meetri kaugusel metsa sees paikneb 1m kõrgune pinnase kõrgendik, millelt on otsenähtavus xxxxxxxx pst xx ja xxxxxxx x põik parkimisplatsile. Asitõendi (kivi) vaatlusprotokolliga (kd II tl 153-154) on tõendatud, et 11.11.2015 sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud kivi ülemisel kõrgemal äärel on punast värvi ladestus. Ekspertiisiaktiga nr 15E-AV0029 (kd II tl 159-161) on tõendatud, et ekspertiisi esitatud kivil on punase alküüdvärvi ladestus. Ekspertiisiaktiga nr 15E-AV0030 (kd II tl 164-166) on tõendatud, et T. Pihelgase elukoha läbiotsimisel äravõetud tulirelva puidust osal ja 11.11.2015 sündmuskoha vaatlusel Rapla maakonnas xxxxxxxxx vald, xxxxxxx, xxxxxxx pst xx kaasavõetud kivilt leitud punane värv on samaliigiline. Ekspertiisiakt nr 15E-GE1660 (kd II tl 175-184) kohaselt võeti DNA proovid T.Pihelgase elukoha läbiotsimisel äravõetud tulirelvalt. Tulirelvalt võetud proovides oli esindatud kõik Taivar Tuhkanenil ja Tõnu Pihelgasel esinevad alleelid, mistõttu ei ole nende DNA sisaldumine nendes segaproovides ebatõenäoline. Seega on tõendatud T. Tuhakneni ja T. Pihelgase kokkupuutumus antud tulirelvaga. Süüdistatav Tõnu Pihelgas tunnistas oma süüd tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise ning andis kohtus ütlusi, et Taivar Tuhkanen rääkis talle, et relva on vaja seetõttu, et üks naisterahvas lastega on ohus, endine mees terroriseerib lapsi. Tõnu Pihelgase arusaamise kohaselt ta arvas, et T. Tuhkanen hirmutab meest selliselt, et tulistab tulirelvast paar lasku õhku. Ta ei arvanud, et Tuhkanen üldse plaanib relva kasutada. Relva sai Pihelgas oma valdusesse 1997.a aastal, kui isa ära suri. Relva hoidis ta aidas. Tuhkanenile andis relva koos 4-5 padruniga, 3 tõi aga Tuhkanen tagasi. Pihelgas teadis, et relv on laskekõlbulik, kuna oli sellest varasemalt õhku lasknud. 23 1-16-4011 Süüdistatav Taivar Tuhkanen tunnistas end süüdi tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemises ning andis ütlus, et tulirelva ja padrunid sai ta Tõnu Pihelgaselt 24.10.2015, tagastas tulirelva koos järele jäänud padrunitega Tõnu Pihelgasele 25.10.
3. Tulirelva küsis T. Pihelgaselt AM ähvardamiseks, kuna ta väärkohtleb lapsi. T. Tuhkanen ei eita, et T. Pihelgaselt saadud relvast tulistas ta 25.10.2015 2 korda kannatanu suunas süüdistuses näidatud ajal ja kohas. Seega on relva ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine (omamine, valdamine, kandmine, edasitoimetamine) 24.-25.10.2015 T. Pihelgase ja T. Tuhkaneni osas ning kasutamine (kannatanu tulistamine) T. Tuhkaneni poolt, samuti relva ja laskemoona hoidmine 1997.a jaanuarist kuni 02.12.2015 T. Pihelgase osas täielikku tõendamist leidnud ning õigesti on nende käitumine kvalifitseeritud

§ 418lg 1 järgi.

Tõnu Pihelgas ja Taivar Tuhkanen olid teadlikud, et käideldes tulirelva ja tulirelva laskemoona panevad nad toime kuriteo, seega on nende poolt

§ 418

lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu toime pandud otsese tahtlusega.

§ 25

lg 1 sätestab, et süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Subjektiivsest küljest eeldab tapmiskatse tahtlust. Lähtudes tehiolude kogumist, kuuliaukude hulka, teo toimepanemise vahendist ning käitumisest pärast teo toimepanemist, on alust lugeda tõendatuks T. Tuhkaneni tapmistahtlus. Korduvad lasud tulirelvast kannatanu suunas olid konkreetseks ohuks tema elule. Ainult õnneliku juhuse tõttu ükski lask A. M ei tabanud ega tekitanud eluohtlikke vigastusi. Antud juhul on tõendamist leidnud, et Taivar Tuhkanen soovis kahe lasuga tulirelvast tabada A. M kehasse. Üldteada asjaolu on, et tulirelva laskudega inimese rindkere piirkonda seatakse ohtu inimese elu ja tervis. Seega T. Tuhakanen soovides oma laskudega tabada A. M rindkeresse möönis mistahes tagajärje, sh ka A. M surma saabumise võimalust. Kohus ei tuvastanud ühtegi faktilist asjaolu, millest võiks järeldada, et juhul, kui lasud oleksid A. M rindkeresse tabanud, oleks T. Tuhkanen midagi ette võtnud, et ära hoida A. M surma saabumist. Lootus, et vahetu oht elule ei saabu, peab olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne. See tähendab, et lootus tagajärje mittesaabumisele peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. T. Tuhkanen on kaitsja küsimusele vastanud, et ta ei näinud, mis tulistamise tagajärjel toimus. Antud asjaolu viitab sellele, et Tuhkaneni ei huvitanud, kas tal õnnestus A. M hirmutada või mitte. Hirmutamine ei kanna oma eesmärki, kui isik keda hirmutatakse, ei saa aru, mida või keda ta peab kartma. Samuti ei hoolinud ta sellest, mis on saanud A. M . Juhul kui tal oli soov ainult hirmutada A. M , oleks ta pidanud veenduma, et tal see õnnestus ning ka selles, et tema lastud kuul ei põhjusta tõsisemaid tagajärgi. Tema käitumine (koheselt sündmuskohalt põgenemine) viitab aga sellele, et ta arvas, et ta võis A. M pihta saada ning proovis sündmuskohalt põgenemisega vabaneda vastutusest teisi isiku tapmise eest. Antud juhul on tõendamist leidnud, et Taivar Tuhakneni poolt 25.10.2015 ja 30.10.2015 toime pandud kuriteod ei olnud juhuslikku laadi, hetke emotsioonist lähtuvad, vaid olid eelnevalt 24 1-16-4011 pikema aja vältel ettevalmistatud ja planeeritud. Taivar Tuhkaneni oli seadnud endale eesmärgiks A.M tapmise, ent tulirelva tehnilise seisukorra tõttu T. Tuhkaneni poolt sooritatud lasud kannatanut ei tabanud. Taivar Tuhkanen tegi kõik endast oleneva soovitud eesmärgi saavutamiseks, soovitud eesmärk jäi saabumata T. Tuhkaneni tahtest mitteolenevatel põhjustel. Seega on T. Tuhkanen talle süüks arvatava A.M tapmiskatse toime pannud kavatsetusega. Kohus leiab, et T. Tuhkaneni käitumine tapmisekatsena

§ 113

lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi on õigesti kvalifitseeritud.

§ 22

lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Aineline kaasabi on süüteovahendi muretsemine, sündmuskohale sõitmine jms. Kaasaitamine on tahtlik tegu. Kaasaaitajal peab olema vähemalt kaudne tahtlus oma kaasaaitamisteo suhtes, samuti peab olema vähemalt kaudse tahtlusega hõlmatud ka täideviija õigusvastane tegu. Kaasaaitamine on tahtlik, kui isik peab võimalikuks, et toetab võõrast tegu, mis viiakse lõpule tema teopanuse toel ka siis, kui ta ei kiida seda heaks. Vaidlust ei ole ka selles, et Tõnu Pihelgas andis tulirelva koos padrunitega 24.10.2015 Taivar Tuhkanenile. Tõendatud on, et T. Pihelgaselt saadud relva ja laskemoona kasutas T. Tuhkanen 25.10.2015 A. M vastase ründe käigus, seega on olemas põhjuslik seos T. Pihelgase tegevuse ja T. Tuhkaneni poolt toime pandud kuriteo vahel. Antud juhul on tõendatud, et tulirelva ja laskemoona andmisega osutas Tõnu Pihelgas ainelist kaasabi Taivar Tuhkanenile. Taivar Tuhkanen avaldas T. Pihelgasele, et tulirelva on vaja mehe hirmutamiseks ning T. Pihelgas oli veendunud, et T. Tuhkanen kasutab seda relva selliselt, et relvaga sooritatakse kaks lasku õhku, seega ta oli arvamusel, et reaalselt inimese elu ega tervist ohtu ei seata, mistõttu Tõnu Pihelgas ei saa tahtluse puudumise tõttu vastutada Taivar Tuhakaneni poolt toime pandud tapmiskatsele kaasaitamise eest. T. Pihelgase arusaamist mööda oli relva vaja selleks, et ähvardada meest lastes paar lasku õhtku, seega pidi talle olema aru saada või ta pidi vähemalt möönma, et lastakse kusagil avalikus kohas, kuna kinnises ruumis ähvardamise eesmärgil oleks olnud raske õhku lasta. Tulirelvast õhku laskmine vaieldamatult häirib teisi isikuid. See on tõendaud ka kannatanu A. M kohtus antud ütlustega. A. M andis kohtus ütlusi,et peale tulistamist tulid inimesed akende peale vaatama mis toimub. Seega oli Tõnu Pihelgasel olemas vähemalt kaudne tahtlus kaasa aidata T. Tuhkaneni poolsele õiguskorra vastasele teole ning ta sai aru, et tulirelvaga inimese ähvardamine, millega kaasneb avalikus kohas tulirelva kasutamine on karistatav. T. Tuhkaneni poolt toime pandud tapmiskatsega kaasnes kõrvalteona ka avaliku korra raske rikkumine, seega on prokurör õigesti Tõnu Pihelgase tahtlusest tulenevalt kvalifitseerinud T. Pihelgase tegevus ümber avaliku korra raskele rikkumisele kaasaitamisena ehk

§ 263lg 1 p 2 - 22 lg 3 järgi.

Kihutamine on üldjuhul karistatav olukorras, mil täideviimistegu jõuab vähemalt katse staadiumi. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et A. M tapmine jõudis katsestaadiumi.

§ 22

lg 2 kohaselt on kihutaja isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. Kallutamine tähendab täideviijas teotahtluse tekitamist, tema teootsuse esilekutsumist. Enne K. Maasikase kihutavat tegevust, ei olnud T. Tuhkanenil tahtlust toime 25 1-16-4011 panna A. M suhtes õigusvastaseid tegusid, ta isegi ei tundnud varem A. M Seega on kihutamistegu kui tahtluse tekitaja täideviimisteoga põhjuslikult seotud. Kohus leiab, et K. Maasikase antud ütlused on ennastõigustavad ja kantud soovist vabaneda vastutusest toimepandud kuriteo eest. K. Maaskase ristküstlusest nähtub ka see, et juhul kui ta ei soovinud vastata mõnele küsimusele, andis ta küsimustele seosetuid vastuseid. Tõendamist on leidnud Kelly Maasikase tahtlus mõjutada T. Tuhkaneni toime panema A. M tapmist ning samuti põhjuslik seos, et Kelly Maasikase kihutava tegevuse tõttu T. Tuhkanen sooritas AM tapmise eesmärgil tulirelvast 2 lasku A. M suunas, sooviga tabada teda kehasse. Seega on tõendamist leidnud, et Kelly Maasikas on toime pannud Taivar Tuhkaneni tapmisele kihutamise. Kelly Maasikase poolt T. Tuhkaneni kihutamine on tõendatud ka T. Tuhkaneni ütlustega. Nimelt andis T. Tuhkanen ka ise K. Maasikase käitumisele hinnangu. T. Tuhkanen andis ütlusi, et K. Maasikas näitas talle videot lapsest selleks, et ta A ründaks. Samuti on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Taivar Tuhkaneni ajendas A. M ründama Kelly Maasikalt ja K-T. T pärinev informatsioon, et A. M on teinud Kelly rahatuks ja peksab x-aastast M . Samuti on kogutud tõenditega tõendatud, et Kelly Maasikas omas mõju T. Tuhkaneni üle. T. Tuhkanen oli Kelly Maasikasse väga armunud, suhtles temaga tihti ja otsis igal võimalusel kontakti, nuttis tema pärast, püüdis olla perekonnaliige, saatis kirju ning oli valmis tegema tema nimel paljutki. Kelly Maasikale ei saanud jääda see asjaolu märkamata. Kuritegude toimepanemise motiivi on T. Tuhkanen väljendanud nii enda kohtus antud ütlustes, kui ka vestlustes teiste isikutega. Jälitustoimingu protokollist nähtuvalt on Kelly Maasikas mitmeid kordi avaldanud soovi kedagi tappa ning tõendeid kogumis hinnates saab jõuda järeldusele, et tegemist on A. M . T. Tuhkanenil mingit isiklikku põhjust A. M rünnata ei olnud. Enne Kelly Maasikaga tutvumist oli AM T. Tuhkanenile täielikult võõras inimene. Seega enne Kelly Maasikaga tutvumist puudus T. Tuhkanenil ajend ja tahtlus A. M ründamiseks. Ka kannatanu on avaldanud, et ainus inimene, kes võib tema peale vimma pidada, on K. Maasikas. Samuti on K. Maasikas avaldanud, et tal tuleb mingil põhjusel minna nüüd pikaks ajaks vangi. Inimesel, kes teab, et ta ei ole midagi õigusvastast toime pannud, ei ole põhjust midagi sellist karta. Samuti nähtub jälitustoimingu protokollist, et mitmeid kordi keelab Kelly Maasikas teisi isikuid millestki telefoni teel rääkida või mainib ise, et ta ei saa seda telefoni teel rääkida, mendid kuulavad pealt. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et Kelly Maasikasel oli põhjust midagi karta. Asjaolu, et K. Maasikas ja T. Tuhkanen otsesõnu ei väljendanud oma vestlustes, et K. Maasikal on soov, et T. Tuhkanen tapaks A. M , ei välista seda, et Kelly Maasikal selline soov oli. Seega on tõendamist leidnud K. Maasikase süü tapmisele kihutamise toimepanemisel ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 113lg 1 - § 22 lg 2 ja § 25 lg 1, 2 järgi.

2. Avaliku korra raske rikkumine (T. Tuhkaneni süüdistus

§ 263lg 1 p 1,2 järgi) ja sellele kihutamine (K.

Maasikase süüdistus

§ 263lg 1 p 1,2 - § 22 lg 2 järgi).

Taivar Tuhkaneni süüdistatakse selles, et tema 30.10.2015 kella 05:38 kuni 05:50 vahelisel ajal xxxxxxx maakonnas xxxxxx vallas xxxxxxxxx xxxxxxx xx maja vahetus läheduses ründas AM, lasi AM pipragaasi näkku ja lõi kirvega paaril korral kannatanut pea piirkonda, tekitades 26 1-16-4011 kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – 4 cm pikkuse peahaava. K. Maasikat süüdistatakse sellele teole kihutamises. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Taivar Tuhkanen 30.10.2015 tungis kallale AM, lasi talle pipragaasi näkku ja lõi kirvega kannatanut pähe. Kohtuistungil Taivar Tuhkanen andis ütlusi, et 30.10.2015 peale kella 05.00 ründas ta xxxxxxx AM, lasi talle gaasi ja lõi kirve tömbi otsaga ühe korra talle vastu pead. Ründamise põhjuseks oli see, et Kelly Maasikas rääkis talle, et AM oli temale kuuluvast autost varastanud tema rahakotist dokumendid ja veel mõned asjad. Ründamise eesmärk oli A. M rahakoti varguse eest haiget teha, teda tappa ta ei soovinud. Hiljem sai teada, et Kelly oli talle selle kohta valetanud, kuid A. M ründamise ajal ta arvas tõesti, et AM on tema rahakoti ära varastanud. Täna ta arvab, et tegelikult varastasid tema rahakoti Kelly Maasikas, K-T. T ja nende ühine tuttav. Tuhkanen kinnitas, et K. Maasikas oli teadlik, et ta läheb A. M kallale peale vargusest kuulmist. Peale kallaletungi läks Kelly juures läbi ja andis teada, et lõi kannatanut. Süüdistatav Kelly Maasikas andis kohtus ütlusi selle kohta, et ta ei ole Tuhkaneni mõjutanud kuritegusid toime panema. Tuhkaneni dokumentide vargusest autost ta ei olnud teadlik. Pipragaasi Tuhkanenile andnud ei ole. Tuhkanen ei maininud talle, et läheb A. M midagi tegema. Hiljem prokuröri täpsustavale küsimusele vastas, et Tuhkanen vihahoos võis öelda, et selline asi läheb ülekäte ja midagi peab ette võtma. Seda, et Tuhkanen uskus, et tema dokumendid varastas A. M on tõendatud ka 03.02.2016 koostatud jälitustoimingu protokolliga (kd III tl 173-192). 16.11.2015.a kell 19.48 vestluses AE T. Tuhkanen räägib, et kui ta oli xxxxx, siis AM käis tema autos sees ja varastas pangakaardi, et kõik asjad olid ära varastatud. Taivar Tuhkaneni ütlused kuriteo objektiivse külje tehiolude osas riimuvad ka teiste asjas kogutud tõenditega. Kannatanu AM andis kohtus ütlusi selle kohta, et 30.10.2015.a kell 05.30 hakkas ta tööle minema. Kannatanu käib teisipäeviti ja reedel hommiku vara tööl. Tema juurde tuli soniga mees, kes lasi talle gaasi näkku ning seejärel sai hoope vastu pead. Seepeal põgenes kannatanu maja trepikotta, kuid meesterahvas sai käe vahele ja jagas hoope edasi. Kuna kannatanu tõmbas samal ajal ust kinni, tegi see meesetrahvale haiget ja ta võttis käe ära. Kannatanu tundis ründe tagajärjel valu ja talle tekitati pähe mitme cm haav. Isiku läbivaatuse protokolli ja fototabelite ning kiirabikaardiga (kd III tl 30-31, 32) on tõendatud, et AM oli pea piirkonnas 02.11.2015 4 cm verine haav. Asitõendi vaatlusprotokolliga (kd III tl 34-35), kus on vaadeldud kannatanul AM 02.11.2015 ründe ajal seljas olnud jopet, on tõendatud, et AM musta värvi jope krae on verekahtlase määrdumisega. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli ja selle lisaga (kd III tl 1-4) on tõendatud, et Taivar Tuhkanen peeti kahtlustatavana kinni 11.11.2015 kell 15:

1. Protokollile lisatud fotolt nähtub, et tema parema käe sõrmenukkidel on hematoomid ja kolmandal sõrmenukil on vigastus. T. Tuhkanenil esinenud vigastusi paremal käel kinnitab ka T. Tuhkaneni patsiendikaart (kd III tl 36-40). Patsiendikaardilt nähtuvalt esines Tuhkanenil V sõrme proksimaalse lüli baasise serva murd. Antud asjaolu viitab sellele, et T. Tuhkanenil võis toimuda kellegagi rüselus. 27 1-16-4011 16.11.2015 T. Tuhkaneni sõiduauto Mitsubishi Galant reg nr xxx xxx läbiotsimisprotokolli ja fototabelitega (kd III tl 12-25) on tõendatud, et menetlustoimingu käigus võeti T. Tuhkaneni kasutuses olevast sõiduautost Mitsubishi Galant parempoolse esiistme alt kirves, parempoolselt esiistmelt märkmik. Läbiotsimisel ära võetud märkmikus on T. Tuhkaneni kontaktandmetena märgitud mobiiltelefoni number xxxxxxxxx ja e-post: xxxxxxxxxx ning Kelly kontaktina mobiiltelefoninumber xxxxxxxxx. Märkmikus on käsikirjaline tekst: „Aga tead Kelly, Taivar ikkagi Armastab sind Kelly elulõpuni“. Asitõendi vaatlusprotokolli (kd III tl 26-28) on vaadeldud T. Tuhkaneni sõidukist leitud esemeid, mh ka kirvest BigLeaf, mis tunnistati asitõendiks. Ekspertiisiakt nr 15E-GE1660 (kd II tl 175-184) kohaselt võeti DNA proovid T.Tuhkaneni sõiduauto läbiotsimisel äravõetud kirvelt. Kirvelt võetud proovis A156104 on esindatud kõik AM esinevad alleelid, mistõttu ei ole tema DNA sisaldumine selles segaproovis ebatõenäoline. Seega on tõendamist leidnud, et T. Tuhkaneni autost leitud kirves on antud kuriteo toimepanemise vahend. Läbiotsimisprotokolli ja fototabelitest (kd III tl 44-67) nähtuvalt võeti ära K. Maasikase elukohast (xxxxxxx maakond xxxxxxx alevik, xxxxx xxxxx) mh pipragaas, kalendermärkmik. K. Maasika elukohast ära võetud esemeid on vaadeldud 10.03.2016 asitõendi vaatlusprotokollis (kd III tl 68-70). Taivar Tuhkaneni kirjast uurijale (kd III tl 71) nähtub, et ta esitas kohtuistungil avaldatust oluliselt erineva versiooni A. M suhtes
2. ja 30.10.2015 toime pandud rünnakutest. Kuriteo toimepanemist põhjendas ta aga sellega, et K. Maasikas näitas talle pilti nutvast tütrest, mistõttu otsustas ta leida isiku, kes annab A. M peksa. 11.01.2016.a koostatud jälitustoimingu protokolliga on tuvastatud, et T. Tuhkaneni tunnistab arestikambris kaaskinnipeetavale, et hommikul pool kuus ründas ta kirvega teist isikut. KorS § 56 lg 1 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil. Teise isiku all mõeldakse isikut või isikuid, kes ei ole antud õigusrikkumisega seotud. Seega alles selliste isikute juuresolek ja nende häirimine või ohtu seadmine võib kaasa tuua vastutuse

§ 263järgi.

Kuigi xxxxxxx xx maja esist võib käsitleda avaliku kohana, ei ole käesolevas kriminaalasjas tuvastamist leidnud, et A. M ründamise juures oleks olnud teisi isikuid peale T. Tuhakaneni. Sündmus leidis aset varahommikul ja kogutud tõendite kohaselt kedagi peale T. Tuhkaneni ja A. M tänaval ei viibinud. Samuti ei leidnud tõendamist, et keegi oleks sündmust näinud või kuulnud. Seega kohus leiab, et kuna käesolevas kriminaalasjas ei ole tuvastamist leidnud, et T. Tuhkanen A. M kehavigastuste tekitamisel rikkus avalikku korda, kvalifitseerib kohus T. Tuhkaneni tegevuse

§ 121lg 1 järgi.

Taivar Tuhakanen tungis A.M kallale ning põhjustas kannatanule kirvega tahtlikult kehavigastused, mistõttu talle süüks arvatav kehaline väärkohtlemine on tema poolt toime pandud otsese tahtlusega. Ka T. Tuhkanen on andnud ütlusi selle kohta, et ta läks 31.10.2015.a A. M juurde, et talle haiget teha. Kohus ei hakka kordama kõike kihutamise kohta öeldud tapmiskatse episoodis, kuivõrd valdavas osas on see mõlemas episoodis kattuv. Kohus leiab, et K. Maasika tahtlus kihutada T. Tuhkaneni toime panema õigusvastast tegu on leidnud tõendamist kogutud tõenditega ja seda 28 1-16-4011 eelkõige T. Tuhkaneni enda ütlustega. Nimelt järeldub Taivar Tuhkaneni ütlustest, et teda ajendas A. M ründama Kelly Maasikalt pärinev informatsioon, et AM on varastanud autost tema rahakoti. Seega on tõendamist leidnud põhjuslik seos T. Tuhkaneni poolt 30.10.2015 toime pandud kuriteo ning Kelly Maasikase kihutava tegevuse vahel. Seda, et K. Maasikas peab vimma A. M vastu on tõendatud jälitustoimingu protokolliga, milles Kelly Maasikas väljendab mitmeid kordi viha A. M vastu ning süüdistab kõiges teda. See, et Kelly Maasikas võib olla vägivaldne on tõendatud ka Harju Maakohtu 13.03.2015.a otsusega, millega mõisteti ta samuti süüdi

§ 121järgi.

Kelly Maasikase kihutava tegevuse eesmärgiks oli A. M kehavigastuse tekitamine, mistõttu on temale süüks arvatud kuriteod on tema poolt toime pandud kavatsetusega. Arvestades, et Kelly Maasikase kihutamise eesmärk oli tekitada A. M kehavigastusi, mitte rikkuda avaliku korda, kvalifitseerib kohus K. Maasikase süüdistuse

§ 121lg 1 - § 22 lg 2 järgi.

3. Kohtuistungil kontrollitud tõendite alusel on kohus jõudnud veendumusele, et Taivar Tuhkaneni süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises, s.o kahes varguse katses on tõendamist leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud. T. Tuhkanen ka ise tunnistab oma süüd nende varguste toimepanemises. Lisaks T. Tuhkaneni süü ülestunnistusele on temale inkrimineeritud varguse katsed tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud kirjalike tõenditega. 08.11.2015 varguse katse Ülemiste kaubanduskeskuse kauplusest Rademar Süüdistatav T. Tuhkanen andis kohtus ütlusi, et ta tunnistab, et püüdis 08.11.2015 kauplusest Rademar varastada Armani dressikomplekti. Taivar Tuhkanen avaldas kohtuistungil, et naiste dressid „Emporio Armani“ püüdis ta varastada seetõttu, et Kelly Maasikas soovis neid. Kohus juhib tähelepanu ka sellele, et 03.02.2016 koostatud jälitustoimingu protokolliga on tõendatud, et initsiatiiv Armani dressi varguse sooritamiseks tuli Kelly Maasikaselt. Seegi kinnitab veelkord seda, et K. Maasikasel oli suur mõju T. Tuhkaneni üle. Nimelt on jälitustoimingu protokolliga tuvastamist leidnud, et 08.11.2015 kell 13:58 vestleb Taivar Tuhkanen Kelly Maasikaga, s.o vahetult enne kuriteo toimepanemist. Vestluse sisust nähtuvalt nad arutavad, kuidas kauplusest varastada riideesemeid ja milliseid varastada. Kelly Maasikas avaldab, et soovib Armani dresse, vaja on ära lõigata kuus klõpsu (kd III tl 189). OÜ Rademar Ülemiste avaldusega (kd III tl 193) on tõendatud, et 08.11.2015 kell 14:08 peeti naiste dressi varguse katses kinni õigusrikkuja, kes väljus kauplusest kauba eest tasumata. Varastatud dresside väärtus oli 204,95 eurot. Kaup oli rikutud. Taotlusega, üleandmise-vastuvõtmise aktiga ning Ülemiste Keskuse Rademar kaupluse 08.11.2015 turvakaamerate salvestuste vaatlusprotokolliga (kd II tl 1-5, kd III tl 194, 201-204) on tõendatud, et varguse toimepanija tegevus 08.11.2015 Rademar kaupluses. Kaupluses viibib meesterahvas, kelle õlal on kott ning kelleks hiljem osutub T. Tuhkanen. T. Tuhkanen viibib poes koos blondi naisterahvaga, naisterahvas läheb proovikabiini, peale teda läheb proovikabiini T. Tuhkanen. Pärast proovikabiinist lahkumist väljub Tuhkanen kaupluse turvaväravatest, turvavärava häiresüsteem hakkab tööle ning ta peetakse kaupluse turvatöötajate poolt kinni. Ka T. Tuhkanen kinnitas kohtuistungil, et turvasalvestuse videol on tema ja temaga koos olnud naisterahvas on Kelly Maasikas. 29 1-16-4011 Õigusvastase teo toimepanemise aktiga (kd III tl 194), patrullpolitseiniku J. L ettekandega (kd III tl 195) ja 08.11.2015.a kahtlustatava kinnipidamise protokolliga (kd III tl 196-197) on tõendatud, et dresside varguse katses kinni peetud isikuks osutus Taivar Tuhkanen. Üleandmise-vastuvõtmise akti ja asitõendi vaatlusprotokolliga (kd III tl 205-210, 211), kus vaadeldi T. Tuhkaneni poolt kauplusest Rademar 08.11.2015 varastatud naiste dresse „Emporio Armani“ on tõendatud, et kaubalt on eemaldatud turvaelemendid ning kaup on rikutud. Dresside hinnasildilt nähtub, et nende hind – 204,95 eurot. Kuna kaup oli rikutud on OÜ Rademar esitanud tsiviilhagi summas 204,95 eurot (kd III tl 199-200, kd I tl 26-27), s.o kauplusest varastatud kauba maksumus. Kohtu hinnangul on tsiviilhagi ettevõtte esitatud avalduse ja asitõendi vaatlusprotokolliga piisavalt tõendatud, samuti pole süüdistatav ega tema kaitsja selle kohta vastuväiteid esitanud, mistõttu tuleb esitatud kahjunõue täies ulatuses VÕS § 127 lg-st 1 ja 4; § 1043 ning § 1045 lg 1 p-st 5 tulenevalt Taivar Tuhkanenilt välja mõista. 09.11.2015 varguse katse Järve Selveri kauplusest Süüdistatav T. Tuhkanen andis kohtus ütlusi, et ta tunnistab, et püüdis 09.11.2015 kauplusest Järve Selver varastada alkoholi ja laste mänguasju. Selver AS avaldustega (kd III tl 213-217) on tõendatud, et Selver AS kauplusest Järve Selver püüti 09.11.2015 kell 19.41 varastada alkoholi Hennessy väärtusega 165 eurot, mänguasju MLP 3tk koguväärtusega 33,60 eurot, mänguasju MLP 2 tk koguväärtusega 28,60 eurot, Isle of Jura väärtusega 43,90 eurot, peakomplekt Hands Free väärtusega 9,90 eurot, seega kaupu kokku väärtuses 281 eurot. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele, seega AS Selver tsiviilhagi esitada ei soovinud (kd III tl 226-227). Üleandmise-vastuvõtmise akti (III kd tl 225), Järve Selveri 09.11.2015 turvakaamerate salvestuste asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabelitega (kd II tl 6-14) on tõendatud varguse toimepanija tegevus 09.11.2015 Selveri kaupluses. Vaatlusprotokollist tulenevalt oli varguse toimepanijaks kapuutsiga valge kampsuni ja tumedatest teksades meesterahvas (T. Tuhkanen), kellel on kaasas mh musta värvi spordikott. Meesterahvas liigu erinevate osturiiulite vahel ning kell 19.41 väljub turvaväravatest ja ta peetakse turvatöötajate poolt kinni. Ka T. Tuhkanen kinnitas kohtuistungil, et turvasalvestuse videol on tema. Ka isiku tuvastamise protokollist (kd III tl 5) nähtub, et Taivar Tuhkanenil oli 11.11.2015 kinnipidamisel seljas videosalvestuselt nähtav sarnande dressipluus. Õigusvastase teo toimepanemise aktiga (kd III tl 218), patrullpolitseiniku ettekandega (kd III tl 221), isikusamasuse tuvastamise protokolliga (kd III tl 222) ja 09.11.2015.a kahtlustatava kinnipidamise protokolliga (kd III tl 223-224) on tõendatud, et 09.11.2015 kell 19.41 peeti Tallinnas Pärnu mnt 238 kinni Taivar Tuhkanen, kes väljus kauplusest Selver kauba eest tasumata. Taivar Tuhkaneni näol on tegemist isikuga, keda on varem karistatud varguse toimepanemise eest

§ 218lg 1 järgi.

Seda tõendab väljavõte karistusregistrist (kd III tl 125-128) ning koopia 04.11.2015 kiirmenetluse otsus (kd III tl 198, 219-220). Nimetatud otsusest nähtub, et Taivar Tuhkaneni karistati 04.11.2015 rahatrahviga

§ 218

lg 1 järgi selle eest, et tema, 04.11.2015 kell 20:55 püüdis varastada Tallinnas A.H.Tammssaare 62 asuvast kauplusest väheväärtuslikke vallasasju. 30 1-16-4011 Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja need teod võivad olla üksikult subsumeeritavad nii kuriteona (

§ 199

) kui ka väärteona (

§ 218

). Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Riigikohus oma lahendis 3-1-1-87-08 on selgitanud, et seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva sissetuleku allikaks või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Kuna T. Tuhkanen on 2015.a 6 päeva jooksul toime pannud 3 vargust (sh 1 pisivargus), millest 1 eest on teda karistatud, on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud süstemaatilise vargusena. Vargused on kujunenud T. Tuhkanen elustiiliks ja ka harjumuseks, sest varastamine tundub talle mugav ja kasulik. Vargused pani T. Tuhkanen toime kavatsetult, st kauplustesse sisenemisel oli tema eesmärk sealt midagi varastada ning varastatu hiljem ära kinkida või ise ära tarvitada.

§ 16

lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Karistus

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 27

kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud tegudes sisalduv ebaõiglus – toimepandud teod rikuvad õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.

§ 33

kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohus leiab, et Taivar Tuhkanen, Kelly Maasikas ja Tõnu Pihelgas olid neile süüks arvatavate kuritegude toimepanemise ajal süüvõimelised. T. Tuhkaneni psüühiline seisund kuritegude toimepanemise ajal on tuvastatud kohtupsühhiaatria ekspertiisidega. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr 110 T (kd III tl 81-87) ja statsionaarse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktiga nr 16E-KPS0002 (kd III tl 91-100) on tõendatud, et Taivar Tuhkanen ei ole nõrgamõistuslik ega nõdrameelne, ta ei põe vaimuhaigust, temal ei esine ajutisi vaimutegevuse häireid ega isiksuse häireid. Taivar Tuhkanen oli talle süüksarvatud tegude toimepanemise ajal võimeline aru saama oma tegude keelatusest, võimeline endale oma tegudest aru andma ja neid juhtima. T. Tuhkanen on võimeline oma vaimse seisundi poolest kandma süüdimõistmisel karistust ning ta ei vaja oma vaimse seisundi tõttu psühhiaatrilise sundravi kohaldamist. Kohus ei ole tuvastanud Taivar Tuhkaneni, Kelly Maasikase ja Tõnu Pihelgase käitumises ühtegi õigusvastasust ja süüd välistavat asjaolu. Seega on Taivar Tuhkanen, Kelly Maasikas ja 31 1-16-4011 Tõnu Pihelgas neile süüks arvatava kuriteo toimepanemises süüdi, nad tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistuste mõistmisel juhindub kohus

§ 56sätetest.

Karistuste mõistmisel arvestab kohus eelkõige süüdistatavate süüd, samuti toimepandud kuritegude raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kohtualuse isikut ja võimalusi mõjutada kohtualust edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 113

lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse 6 kuni 15 aastat;

§ 121

lg 1 rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse;

§ 199

lg 2 p 9 rahalise karistuse või vangistuse kuni 5-aastat;

§ 263

lg 1 p 2 rahalise karistuse või vangistuse kuni 5-aastat ning

§ 418lg 1 rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat.

Taivar Tuhkaneni ei ole varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud. Karistust kergendavaks asjaoluks

§ 57lg 1 p 3 kohaselt on süü puhtsüdamlik kahetsus.

Karistust raskendavad asjaolud tema tegevuses puuduvad. Kohus leiab, et nii toimepandud tegude asjaolusid, kui süüdlase isikut arvesse võttes, samuti karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb Taivar Tuhkanenile mõista karistus

§ 113

lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi 6 aastat vangistust,

§ 199

lg 2 p 9 – § 25 lg 1, 2 järgi 6 kuud vangistust,

§ 418

lg 1 järgi 6 kuud vangistust ja

§ 121lg 1 järgi 8 kuud vangistust.

Tapmiskatse puhul on kohus arvestanud ka seda, et tapmine jäi katse staadiumisse, kannatanule vigastusi ei tekitatud ning ka seda, et selle teo toimepanemisele kihutas teda K. Maasikas, seega kohus peab põhjendatuks karistada T. Tuhkaneni vangistusega sanktsiooni alammääras. Kohus leiab, et vangistus 6 aastat vastab tema süü suurusele, on vajalik tema mõjutamiseks ning on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega.

§ 64

lg 1 alusel on võimalik samaliigiliste põhikaristuste korral mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kuna tegemist on eriliigiliste kuritegudega, ei pea kohus võimalikuks mõistetavate karistuste täielikku kaetuks lugemist raskema karistusega. Süüdistatavale ei saa tekitada tunnet, et mõne kuriteo eest võib karistusest vabaneda, kui ühe teo eest on mõistetud juba pikemaajalisem vangistus. Kohtu arvates on samas põhjendatud karistuste osaline liitmine. Tegemist on noore inimesega, kes on rasked kuriteod on toime pannud Kelly Maasikase kihutamisel ning liialt pikk vanglakaristus võib raskendada tema hilisemat resotsialiseerumist. Seega peab kohus põhjendatuks mõista T. Tuhkanenile liitkaristuseks 6 aastat ja 6 kuud vangistust. Kuna karistusaja hulka tuleb

§ 68

lg 1 alusel lugeda ka eelvangistus, siis karistusest tuleb kantuks lugeda 8 päeva ning karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda 25. november 2015.a. Tõkend – vahistamine – tuleb tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. Kelly Maasikas´t on varem kriminaalkorras karistatud isikuvastase kuriteo toimepanemise eest ning ta on uued kuriteod toime pannud katseaja kestel. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus leiab, et nii toimepandud tegude asjaolusid, kui süüdlase isikut arvesse võttes, samuti karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb Kelly Maasikas´t mõista karistus

§ 113

lg 1 - § 22 lg 2 ja § 25 lg 1, 2 järgi 6 aastat vangistust ning

§ 121

lg 1 - § 22 lg 2 järgi 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeb kohus kergema karistuse kaetuks raskeimaga ja mõistab liitkaristuseks 6 aastat vangistust. Kuna K. Maasikas on kaitseajal toime pannud uued kuriteod, tuleb

§ 65

lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu 13.03.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 kuu ja 28 päeva võrra ning 32 1-16-4011 mõsta liitkaristuseks 6 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel tuleb aga lugeda karistusest kantuks 28 päeva eelvangistust (21.09.

– 18.10.2016). Tõkend vahistamine, mis on 18.10.2016.a asendatud elektroonilise valvega, tuleb tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist, kuid mitte hiljem kui 6 kuu möödumisel alates elektroonilise valve kohaldamisest. T. Pihelgas on toime pannud kaks kuritegu -

§ 263

lg 1 p 2 - § 22 lg 3 ja

418 lg 1. Tõnu Pihelgas´t ei ole varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud. Karistust kergendavaks asjaoluks on

§ 57lg 1 p 3 kohaselt süü puhtsüdamlik kahetsus.

Karistust raskendavad asjaolud tema tegevuses puuduvad. Kohus leiab, et nii toimepandud tegude asjaolusid, kui süüdlase isikut arvesse võttes, samuti karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb Tõnu Pihelgasele mõista karistuseks

§ 263

lg 1 p 2 - § 22 lg 3 järgi 10 kuud vangistust ning

418 lg 1 järgi vangistus 1 aasta. Karistusi osaliselt liites

§ 64

lg 1 alusel peab kohus vajalikuks karistada teda 1 aasta ja 6-kuulise vangistusega, millest tuleb

§ 68lg 1 alusel kantuks lugeda 3 päev eelvangistust (01.-03.12.2015).

Arvestades, et Tõnu Pihelgas on siiani elanud seaduskuulekat elu ja samuti teo toimepanemise asjaolusid, peab kohus võimalikuks ja põhjendatuks kohaldada tema suhtes

§ 73sätteid.

Vangistust ei pöörata täitmisele, kui Tõnu Pihelgas 2-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld - tuleb tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohus ei pea põhjendatuks süüdistatavaid karistada kergamaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega (s.o kuritegude eest, mis näevad ette rahalise karistuse), kuna see ei vastaks nende süüs suurusele ega täidaks karistuse eri- kui üldpreventiivseid eesmärke. Samuti tuleb neil tasuda menetluskulud, neil puudub kindel töökoht ja sissetulek, seega rahaline karistus ei oleks nende puhul täidetav. Menetluskulud Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetutel KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 2, 3, 4 ja 9 alusel kannatanu ja tunnistaja sõidukulu ja saamata jäänud sissetulek, ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud, määratud kaitsja makstav tasu põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära ehk 1 075 eurot ja teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära ehk 645 eurot. Seega tuleb Tõnu Pihelgaselt välja mõista sundrahana 645 eurot ning T. Tuhkanenilt ja K. Maasikaselt sundraha 1075 eurot. Kõigilt süüdistatavatelt on põhjendatud välja mõista ka 1/3 (s.o 113,33 eurot) tunnistaja KM sõidukuludest ning 1/3 (s.o 46,58 eurot) kannatanu AM sõidukuludest ja saamata jäänud sissetulekust. Kuna kõik ekspertiisid – tulirelva (kuuli) ekspertiis, värvkatteekspertiis, kiuekspertiis, täiendava värvkatteekspertiis, tulirelva ekspertiis, DNA ekspertiis olid kohtu arvates määratud tõendamisvajadusest lähtuvalt, siis nende tegemise kulud tuleb süüdistatavatelt välja mõista ning kohus arvestab kulude väljamõistmisel iga süüdimõistetu vastutuse ulatust. 33 1-16-4011 Tulirelva (kuuli) ekspertiisi tegemise kulu 420 eurot (akt nr 15E-TB0116; II kd tl 96), (kivi) värvkatteekspertiisi tegemise kulu 40 eurot (akt nr 15E-AV0029; II kd tl 161), täiendav värvkatteekspertiisi tegemise kulu 40 eurot (akt nr 15E-AV0030; kd II tl 166) ja tulirelva ekspertiisi (akt nr 15E-TB0132; II kd tl 142) tegemise kulu 420 eurot peab kohus põhjendatuks välja mõista kõigilt süüdistatavatelt võrdsetes osades. Kiuekspertiisi tegemise kulu 700 eurot (akt nr 15E-AK0007; kd III tl 107) ja DNA ekspertiis tegemise kulu 1881 eurot (akt nr 15E-GE1660; kd II tl 184) tuleb välja mõista võrdsetes osades T. Tuhkanenilt ja T. Pihelgaselt. Kiuekspertiis tõendamiseseme asjaoludele tõenduslikku väärtust juurde ei andnud, kui arvestades, et selle määramine oli vajalik kokkupuutumuse tuvastamiseks, tuleb see süüdistatavatelt välja mõista. Lisaks tuleb T. Tuhkanenilt välja mõista kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulu 255 eurot (kd III tl 87) ja statsionaarne kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulu 225 eurot (kd III tl 99). Taivar Tuhkanenilt tuleb välja mõista määratud kaitsjale makstud tasu 880 eurot, Kelly Maasikas´elt 984 eurot ja Tõnu Pihelgas´elt 960 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus kaitsjate Kadi Mägi ja Natalia Suvorova sõidukulud kokku summas 208,80 € riigi kanda. Kohus ei pea põhjendatuks suuremas ulatuses menetluskulude riigi kanda jätmist, kuna kaitsjad ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis iseloomustavad kohtualuste majanduslikku olukorda ja nende varatust ega põhjendanud seda muu erandliku asjaoluga, mis annaks aluse jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Kohtule on prokurör esitanud ainult T. Tuhkaneni ja T. Pihelgase tõendi nende maksustatava tulu kohta, mille kohaselt on nad varasemalt deklareerinud oma tulu. Asjaolu, et süüdistatavad ei tööta, ei saa olla põhjuseks menetluskulude vähendamiseks. Kohus arvestab, et tegemist on töövõimeliste isikutega. Asitõendid Kriminaalasja juures on hulgaliselt asitõendeid. Kohus leiab, et 8 CD plaati (A ümbrikus-1 plaat, B ümbrikus-1 plaat, C ümbrikus-1 plaat, D ümbrikus neli

§ 83alusel tuleb konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 kohaselt hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juures olev kirves (pakend nr 6). KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb tagastada pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juures olevad Mosaic poolmantel (pakend nr 4) Taivar Tuhkanenile ja märkmik (pakend nr 12) Kelly Maasikale. 34 1-16-4011 /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Tammeniit Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Tiitso Rahvakohtunik Raivo Rebane Rahvakohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu (kuupäev) otsusega nr 1-16-4011 35