← Eesti

2-12-49087/248

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-12-49087 Otsuse kuupäev Tartu,

  1. veebruar
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Kaupo Paal ja Urmas Volens Kohtuasi Eesti Vabariigi hagi Raivo Paala ja Terje Paala vastu ühisvara jagamiseks ning Terje Paala vastuhagi Eesti Vabariigi ja Raivo Paala vastu ühisvara jagamiseks hagis taotletust erineval viisil Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu
  3. märtsi
  4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Raivo Paala kassatsioonkaebus Terje Paala kassatsioonkaebus Tsiviilasja hind Riigikohtus Kummagi kassatsioonkaebuse hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Hageja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) Kostja Raivo Paala, esindaja vandeadvokaat Jana Reitsakas Kostja Terje Paala, esindaja vandeadvokaat Jana Reitsakas Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Jätta Tartu Ringkonnakohtu
  6. märtsi
  7. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-12-49087 muutmata, täiendades otsuse õiguslike põhjendusi.
  8. Jätta kassatsioonkaebused rahuldamata.
  9. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Raivo Paala ja Terje Paala kanda solidaarselt. Rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.
  10. Arvata kassatsioonkaebustelt tasutud riigilõiv riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, hageja) esitas
  12. novembril 2012 Tartu Maakohtule Raivo Paala (kostja I) ja Terje Paala (kostja II) vastu hagi, milles palus kostjate ühisvara jagada, müüa kostjate kinnistud kohtutäituri korraldataval avalikul enampakkumisel ja jagada raha kostjate vahel võrdselt. 2-12-49087 Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja I hagejale
  13. novembri 2012 seisuga 108 382 eurot 18 senti suurune võlg, sh kriminaalasjast nr 1-07-2186 tulenev käibemaksu tagasinõue 104 768 eurot 16 senti, maamaksu nõue 2363 eurot 21 senti ja intressi nõue 1250 eurot 81 senti. Kuna hagejal ei õnnestunud kostjalt I rahalisi kohustusi sisse nõuda, esitas hageja
  14. aprillil 2012 ja
  15. aprillil 2012 täitmisavaldused kostjalt I kokku 106 924 euro 76 sendi suuruste rahaliste kohustuste sissenõudmiseks. Ajavahemikul
  16. aprillist 2012 kuni
  17. novembrini 2012 laekus hageja nõuete katteks 91 eurot 23 senti. Kinnistusraamatu andmetel on kostja I kolme kinnistu omanik.
  18. augusti
  19. a enampakkumisel, mil kohtutäiturile esitati kostjate
  20. oktoobri
  21. a abieluvaraleping, selgus, et
  22. mail 1997 omandatud kinnistud on kostjate ühisvara. Kohtutäitur edastas
  23. augustil 2012 hagejale enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti ja täitmise võimatuse akti. Kostja I varaline seis ei võimalda rahuldada hageja nõuet kostja I lahusvara arvel, tema pangakontod on arestitud ja tema sissetulekut ei ole võimalik töötasu suuruse tõttu arestida. Kostja I nimetatud äriühingud on varatud ega tegutse, on pankrotis, likvideerimisel või sundlõpetamisel juriidilised isikud, kellel on võlad ja kus kostja I osalus on erinevates täitemenetlustes arestitud. Kostjad ei ole tõendanud, et kostjal I on väljaspool Eestit asuvat lahusvara. Kostja I kinnisasjadele ei saa sissenõuet pöörata, kuna selleks ei ole kostja I abikaasa (kostja II) nõusolekut ega mõlemat kostjat kohustavat täitedokumenti. Seetõttu tuleb kostjate ühisvara jagada, müüa kinnistud kohtutäituri korraldataval avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha kostjate vahel võrdselt. Hageja taotletud ühisvara jagamise viis ei koorma kostjaid ebamõistlikult.
  24. Kostjad ei tunnistanud hagi ja vaidlesid sellele vastu. 2.
  25. Kostja I leidis, et hageja on kriminaalasjast tuleneva 104 859 eurot juba sisse nõudnud, tasaarvestades selle
  26. juulil 2011 TSC Terminal OÜ nõudega. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et kostjal I ei ole lahusvara, mille arvel täita oma nõudeid täitemenetluses. Kostja I lahusvara hulgas on mh erinevate äriühingute osad. Asjakohane ei ole hageja väide, et täitemenetluses ei ole suudetud tuvastada muud vara ning äriühingute majandusaasta aruannete esitamata jätmine võimaldab eeldada, et äriühingud ei tegutse või on maksejõuetud. Pärast hagi esitamist on kostja I omandanud osaluse kuues erinevas äriühingus, lisaks on kostjal I Soome Vabariigis registreeritud äriühing Logos RN OY, mille vastu on kostjal I nõudeõigus, mis ületab oluliselt hageja nõuet kostja I vastu. Hageja taotletav ühisvara jagamise viis koormab kostjaid ebamõistlikult ja kahjustab oluliselt nende varalisi huve, lisaks on ühisvara jagamise nõue aegunud, mistõttu tuleb kohaldada aegumist. 2.
  27. Kostja II leidis, et hageja ei ole tõendanud oma nõudeõigust kostja I vastu ega seda, et kostjal I ei ole lahusvara, mille arvel nõuet rahuldada. Hagejal ei ole kostja I vastu nõuet, sest kolmandad isikud on kriminaalasjast nr 1-07-2186 tuleneva nõude rahuldanud. Kohtutäitur ei ole teinud kindlaks kostja I lahusvara ja selle väärtust. Kostjal I on piisavalt lahusvara, mille arvel täita hageja väidetav nõue.
  28. Kostja II esitas hageja vastu vastuhagi ühisvara jagamiseks hageja taotletust erineval viisil. Kostjate ühisvaras olevad kinnisasjad tuleb jätta kostja II ainuomandisse. Selle tulemusena peaks kostja II tasuma kostjale I hüvitisena omandi kaotuse eest poole kinnistute väärtusest, s.o 106 320 eurot, kuid kuna kostja I peab tasuma kostjale II suulise laenulepingu alusel 200 000 eurot, tuleb kostjate vastastikused nõuded tasaarvestada ning kohustada hagejat ja kostjat I andma kõik vajalikud tahteavaldused kinnistusraamatusse asjakohaste kannete tegemiseks.
  29. Menetlusosalised avaldasid vastuhagi kohta seisukohti. 2

(7)2-12-49087 4.
  1. Hageja palus jätta kostja II vastuhagi rahuldamata. Kostja II ei ole tõendanud oma nõuet kostja I vastu. Isegi kui kostjal II on suulisest laenulepingust tulenev nõudeõigus kostja I vastu, ei ole ta täitemenetluses nõuet esitanud. Lisaks on hageja nõue tekkinud enne kostja II nõuet. 4.
  2. Kostja I palus kostja II vastuhagi rahuldada.
  3. Tartu Maakohus rahuldas
  4. märtsi
  5. a otsusega hagi täielikult ja vastuhagi osaliselt ning lõpetas kostjate vaidlusaluste kinnistute ühisomandi nii, et kinnistud tuleb müüa täitemenetluse seadustikus sätestatud avalikul enampakkumisel ja jagada saadav raha kostjate vahel võrdselt. Menetluskulud jäid kostjate kanda, kuid hagejal ei olnud kindlaksmääratavaid menetluskulusid. Maakohtu otsuse kohaselt on ühisvara jagamise nõude eeldused täidetud. Tsiviilasjas nr 2-13-22587 on tõendatud, et kriminaalasjas nr 1-07-2186 tehtud otsusest tulenevat hageja nõuet ei ole rahuldatud ega tasaarvestatud. Hageja on kohtutäituri
  6. augusti
  7. a täitmise võimatuse aktiga tõendanud senise täitemenetluse ebaõnnestumise. Hagiavaldust esitades on hageja järginud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg-s 2 sätestatud ühisvara jagamise nõude esitamise üheaastast aegumistähtaega. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjate jagatavaks ühisvaraks on vaidlusalused kinnisasjad, mille jagamisest saadu arvel oleks võimalik hageja nõue osaliselt rahuldada. Kinnistud on hinnatud
  8. a-l ning eksperdihinnangute järgi on nende väärtus kokku 112 000 eurot (46 000 + 18 000 + 48 000). Kostja I varaline seis ei ole täitemenetluse kestel muutunud ega võimalda tema lahusvara arvel hageja nõuet rahuldada. Kuigi kostja I on kohtumenetluse ajal omandanud osaluse kuues erinevas äriühingus, ei ole tõendatud, et osaluste täitemenetluses võõrandamisel saaks hageja nõue kostja I lahusvara arvel rahuldatud. Neid äriühingute osasid ei saa käsitada likviidse turuväärtusega varana, millele oleks võimalik täitemenetluses tulemuslikult sissenõuet pöörata. Samuti ei ole kostja I tõendanud, et ta on Soome Vabariigis registreeritud äriühingu osanik ja tal on selle äriühingu vastu nõudeõigus, mis ületab hageja nõuet. Ühisvara jagamine hageja taotletud viisil ei kahjusta kostjaid ebamõistlikult, kuivõrd pärast ühisvara jagamist jääb kummalegi kostjale perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg-le 3 vastav osa ühisvaraks olevate kinnistute väärtusest. Kostjad ei ole väitnud, et jagatavatel kinnisasjadel on nende elukohad. Hageja ühisvara jagamise nõuet lahendades ei saa jagada nõudeid, tasaarvestades need kolmanda isiku sissenõudja nõudega. Kostja II saab ise tasaarvestada oma nõude kostja I nõudega pärast ühisvara jagamist. Kostja II esitatud asjaoludel ei saa tegemist olla ühisvaral lasuva kohustusega, mille täitmist ühisvara arvel tuleks eelistada, nt piiratud asjaõigusega koormatuse tõttu. Kuivõrd kostjal II ei ole täitedokumenti kostja I vastu, ei ole kostja II võlausaldaja, kes oleks sissenõudja TMS § 5 lg 1 tähenduses.
  9. Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis valesti, et kostjal I ei ole lahusvara, mille arvel täitemenetluses hageja nõuet täita. Kostja I on korduvalt esitanud enda lahusvara olemasolu kohta tõendeid, mh kostja I osaluse olemasolu erinevates äriühingutes, sh viimaste aastate jooksul osaluste omandamine äriühingutes, mis kinnitab kostja I lahusvara juurdekasvu. Maakohus ei ole otsuse tegemisel neid tõendeid ja asjaolusid arvestanud. Kostjad on kaasomandi jagamise viisi kokku leppinud, mistõttu ei võinud kohus jagada kostjate ühisvara hageja nõutud viisil. Menetluskulude jaotus on ebaõiglane. 3
(7)2-12-49087
  1. Kostja II esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi ning jätta menetluskulud hageja ja kostja I kanda. Maakohus rikkus põhjendamiskohustust, sest ei selgitanud, miks ta ei nõustunud kostjate väidete ja tõenditega. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme ka sellega, et arutas asja kohtuistungil ilma kostja I esindaja kohalolekuta, jättes läbi vaatamata istungi edasilükkamise taotluse. Lisaks leidis maakohus valesti, et ühisvara jagamise eeldused on täidetud. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal I ei ole muud lahusvara, mille arvel hageja nõue rahuldada. Kostja I esitas andmed enda lahusvara kohta, mille arvel on võimalik hageja nõue täita. Ühisvara jagamiseks tuleb hagejal või kohtul tuvastada kostja I lahusvara ja selle väärtus ning kas selle arvel on võimalik täita hageja väidetavat nõuet. Maakohus rikkus ühisvara jagamist ja selle viisi otsustades diskretsioonipiire. Kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem ning kostja II on nõustunud ühisvara jagamisega üksnes kinnisasjade tema ainuomandisse jätmisega. Menetluskulud on valesti jaotatud.
  2. Hageja vaidles kostjate apellatsioonkaebustele vastu. Kostja I varaline seis ei ole muutunud ega võimalda tema lahusvara arvel hageja nõuet rahuldada. Kostja II ei ole tõendanud oma nõuet kostja I vastu. Hageja nõue on tekkinud enne kostja II nõuet. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  3. Tartu Ringkonnakohus jättis
  4. märtsi
  5. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja kostjate apellatsioonkaebused rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jäid kostjate kanda, kuid hagejal ei olnud kindlaksmääratavaid kulusid. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt võis maakohus lahendada asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 järgi kirjalikus menetluses, kuna pooled olid sellega nõus. Menetlusnormi rikkumiseks ei ole see, et maakohus arutas enne kirjalikule menetlusele üleminekut asja istungile ilmunud pooltega. Kostjal I oli võimalik kõigi istungil arutatud küsimuste kohta seisukohta avaldada järgnenud kirjalikus menetluses. Igal juhul oli kostjatel võimalik enda seisukohti suuliselt esitada ringkonnakohtu istungil. Samuti ei rikkunud maakohus põhjendamiskohustust. Kostjad ei ole apellatsioonkaebustes selgelt välja toonud, millised nende väited ja tõendid jättis maakohus analüüsimata. Ringkonnakohtu isutungil viitas kostja II sellele, et maakohus jättis tähelepanuta tema
  6. juuni
  7. a taotluse tuvastada kostja I lahusvara väärtus ja olemasolu. See kostja II taotlus ei vasta TsMS § 236 lg-s 3 sätestatud nõuetele, kuna kostja II ei ole märkinud tõendite kogumist võimaldavaid andmeid, st millist konkreetset asjaolu ta soovib tõendada ja milliste tõendite kogumist ta taotleb. TMS § 14 lg-s 2 ja PKS § 33 lg 3 teises lauses sätestatud ühisvara jagamise eeldused on täidetud. Iseenesest on õige kostjate seisukoht, et hageja peab tõendama nõude eeldusi, mh et kostja I lahusvarast ei piisa hageja nõude täitmiseks. Hageja on eeltoodut tõendanud kohtutäituri
  8. augusti
  9. a täitmise võimatuse aktiga ning seda kinnitab ka hageja apellatsioonimenetluses esitatud
  10. novembri
  11. a täitmise võimatuse akt. Need tõendid on piisavad tuvastamaks, et kostjal I ei ole hageja nõude täitmiseks piisavalt lahusvara. Olukorras, kus hageja oli tõendid esitanud, ei saanud kostjad piirduda üksnes vastuväidete esitamisega, vaid pidanuks esitama hageja tõendeid ümberlükkavad tõendid. Eelkõige oli kostjatel võimalik tõendada seda, et kostjal I on piisavalt lahusvara, mille arvel hageja nõuet täita. Kostjad ei teinud seda. Hageja nõude rahuldamist ei välista ainuüksi see, et kostja I on erinevate äriühingute osanik. Hagi rahuldamata jätmiseks peaks kostja I osaluste väärtus olema piisav, et nende müügist saadud raha eest oleks võimalik hageja nõue 4
(7)2-12-49087 rahuldada. Kohtutäitur on mõlemas täitmise võimatuse aktis leidnud, et kostja I osalused on väärtusetud, kuna need äriühingud ei ole esitanud majandusaasta aruandeid ja võib eeldada, et nad ei tegutse. Kõik äriühingud on registrist kustutatud, sundlikvideerimisel, pankrotis või saanud kustutamishoiatuse. Kostjad ei ole vastupidist väites esitanud ühtegi tõendit. Samuti ei ole kostjad tõendanud kostja I välismaal asuvat vara ja selle väärtust. Maakohus ei üllatanud kostjaid, sest nad pidid juba menetluse alguses teadma, et hageja on oma väite tõendamiseks esitanud tõendeid ja nad ei saa piirduda hagile vastu vaidlemisel vastuväidetega. Praeguses ühisvara jagamise menetluses ei saa vaielda selle üle, kas hageja sundtäidetav nõue on lõppenud. Ühisvara jagamise nõude eelduseks TMS § 14 lg 2 järgi on see, et sissenõudjal on täitedokument, millest tulenevat nõuet täitemenetluses täidetakse. Hageja nõue põhineb täitemenetluses täidetaval kohtuotsusel. Materiaalõiguslikud vaidlused sundtäidetava nõude olemasolu üle saab lahendada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Olukorras, kus sundtäitmist ei ole lubamatuks tunnistatud, saab hageja sissenõudjana nõuda kostjate ühisvara jagamist. Hageja esitas täitemenetluse sissenõudjana võlgnikust kostja I ja tema abikaasa kostja II vastu ühisvara jagamise hagi, kuna hagejal ei ole mõlemat abikaasat kohustavat täitedokumenti. Sellise täitedokumendi olemasolul ei oleks vaja ühisvara jagada, vaid hageja nõude saaks täita ühisvara arvel. Seega ei kohaldu asjas TMS § 14 lg-d 1 ja
  1. Kui kostjad leiavad, et kohtutäitur on rikkunud täitemenetluse korraldamisel eelviidatud sätteid, on kohane õiguskaitsevahend kaebuse esitamine täituri tegevuse peale. Maakohtu otsust ei ole alust tühistada ka ühisvara jagamise viisi osas. Abikaasade ühisvara jagatakse PKS § 37 lg 3 järgi kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt. Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus ning maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud. Olukorras, kus ühisvara jagamist nõuab täitemenetluses sissenõudja, tuleb ühisvara jagamise viisi valikul lisaks abikaasade huvidele arvestada ka sissenõudja huviga saavutada täitedokumendist tuleneva nõude täitmine. Kuna hageja ei võtnud kostja II vastuhagi õigeks, ei saanud maakohus asja lahendades lähtuda üksnes kostja I vastuhagi õigeksvõtust (TsMS § 440 lg 4 teine lause). Maakohus võis kohtuistungil arutada asja istungile ilmunud pooltega ning edasi lahendada asja kirjalikus menetluses. Maakohus jättis menetluskulud õigesti kostjate kanda. Asjaolu, et kostja II vastuhagi rahuldati osaliselt, ei mõjuta menetluskulude jaotust, sest vastuhagi rahuldati üksnes ühisvara jagamise tõttu ja kostjad olid hagi rahuldamisele vastu vaielnud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  2. Kostjad paluvad kassatsioonkaebuses tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, või saata asja uueks läbivaatamiseks alama astme kohtule. Ringkonnakohus ei arvestanud sellega, et hagejal ei ole kostja I vastu kehtivat täitedokumenti, kuna hageja täitedokumendi aluseks olev nõue on aegunud. Ringkonnakohus nõustus hagi rahuldamisega, kuigi oli selge, et kohtuotsuse jõustumise ajaks ei ole hagejal kehtivat täitedokumenti ja täitemenetlus tuleb lõpetada. Täitedokumendiks on kohtuotsus, mis esitati kohtutäiturile sissenõudmiseks
  3. aprillil
  4. Seega aegumistähtaeg katkes ja algas uuesti tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 159 lg 1 järgi
  5. aprillil 2012 ning hageja nõue aegus
  6. aprillil
  7. Järelikult tuleb nii täiteasi kui ka praegune tsiviilasi lõpetada. 5
(7)2-12-49087 Kohtud jätsid asja lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata, sest ei analüüsinud, kas hageja nõude rahuldamine kostja I lahusvara arvel on PKS § 33 lg 3 ja TMS § 14 lg 2 mõttes ebaõnnestunud. Samuti rikkusid kohtud tõendite täieliku ja igakülgse hindamise kohustust TsMS § 232 lg 1 järgi. Lisaks rikkus maakohus menetlusõigust, kuna pidas kohtuistungi ilma kostja I ja tema lepingulise esindajata, arutas tsiviilasja sisuliselt ja jättis kohtuistungi edasilükkamise taotluse lahendamata. Kostja II arvates ei ole kohtud arvestanud ühisomanike huvidega võimalikult suures ulatuses, vaid on asetanud hageja huvid esikohale, mis ei ole kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Ühise omandi lõpetamisel peab arvestama võimalikult suures ulatuses ühisomanike huve ja ühine omand tuleb lõpetada viisil, mis koormab ühisomanikke kõige vähem.
  1. Hageja vaidleb kostjate kassatsioonkaebustele vastu. kassatsioonkaebusega. Kostjad nõustuvad teineteise KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 691 p 1 alusel muutmata ja kassatsioonkaebused rahuldamata, kuid täiendada tuleb ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.
  3. Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas kostjate ühisvara jagamise eeldused on täidetud ning kas maakohus valis ühisomandi lõpetamiseks õige viisi. Abikaasa vastutab kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses PKS § 33 lg 1 p-des 1–3 sätestatud juhtudel. Muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa PKS § 33 lg 3 järgi oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. TMS § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Abikaasade ühisvara jagatakse PKS § 37 lg 3 järgi kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt. Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (vt nt Riigikohtu
  4. aprilli
  5. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-9749/34, p 13). Kolleegiumi hinnangul analüüsisid kohtud piisavalt põhjalikult PKS § 33 lg-s 3 ja TMS § 14 lg-s 2 sätestatud ühisvara jagamise nõude aluseks olevaid asjaolusid, ega rikkunud seejuures menetlusõiguse norme. Mh on ringkonnakohus vastanud kostja I väidetele maakohtu istungilt puudumise tagajärgede kohta. Samuti on ringkonnakohus põhjendanud, miks ta leiab, et maakohus ei ületanud ühisvara jagamisel diskretsioonipiire. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et olukorras, kus ühisvara jagamist nõuab täitemenetluses sissenõudja, tuleb ühisvara jagamise viisi valikul lisaks abikaasade huvidele arvestada ka sissenõudja täitmishuviga. Eeltoodud osas järgib kolleegium ringkonnakohtu otsuse põhjendusi ega korda neid (TsMS § 689 lg 5).
  6. Kassatsioonkaebustes tuginevad kostjad mh sellele, et ringkonnakohus on valesti nõustunud hagi rahuldamisega, kuigi kohtuotsuse jõustumise ajaks on aegunud hageja nõue, mille sissenõudmiseks algatati täitemenetlus ja mille täitemenetluse võlgniku vara arvel rahuldamata jäämine on TMS §-s 14 sätestatud ühisvara jagamise nõude eeldus. Kolleegium ei nõustu kostjatega ja leiab, et selles osas tuleb otsuse põhjendusi täiendada. 14.
  7. Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on TsÜS § 157 lg 1 kohaselt kümme aastat. Sellise nõude täitmise 6
(7)2-12-49087 aegumistähtaeg algab TsÜS § 157 lg 2 järgi kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. TsÜS § 159 lg 1 alusel katkeb jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Kuna hageja nõude aluseks olev
  1. jaanuaril 2011 kriminaalasjas nr 1-07-2186 tehtud otsus jõustus
  2. novembril 2011 ning see esitati täitmiseks
  3. aprillil 2012, aegunuks see eeltoodud sätete järgi
  4. aprillil
  5. 14.
  6. Praeguses asjas ei kohaldu alates
  7. aprillist 2021 kehtiv TsÜS § 157 lg 11, mille järgi on aegumistähtaeg 20 aastat, kui TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud täitedokumendiga on tunnustatud kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue või kriminaalmenetluse raames tsiviilhagiga esitatud nõue. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 5 alusel kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 11 aegumise kohta sätestatut alates
  8. juulist 2019 jõustunud kohtuotsusest, kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tulenevatele nõuetele. Hageja nõude aluseks olev kohtuotsus jõustus enne selles sättes nimetatud kuupäeva. 14.
  9. Kolleegium selgitab, et asja lahendamisel tuleb arvestada alates
  10. aprillist 2021 kehtiva TsÜS § 157 lg 6 esimeses lauses sätestatuga, mille kohaselt peatub jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine täitemenetluse ajal sissenõudja esitatud hagi või avalduse alusel võlgniku vara või selle kindlakstegemise kohta toimuva kohtumenetluse ajaks. Sissenõudja esitatud hagi või avalduse alusel võlgniku vara või selle kindlakstegemise kohta toimuv kohtumenetlus TsÜS § 157 lg 6 tähenduses on muu hulgas sissenõudja PKS § 33 lg 3 ja TMS § 14 lg 2 alusel esitatud ühisvara jagamise hagi alusel toimuv kohtumenetlus. VÕSRS § 9 lg 6 järgi kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 6 aegumise peatumise kohta sätestatut ka enne
  11. aprilli 2021 täitmiseks esitatud nõuetele. Seega kohaldub TsÜS § 157 lg 6 ka hageja nõude täitmisele. Kuna hageja esitas kostjate ühisvara jagamise hagi
  12. novembril 2012, on hageja kriminaalasjas nr 1-07-2186 tehtud otsuse täitmise TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud kümneaastane aegumistähtaeg alates sellest kuupäevast peatunud. Hageja nõude täitmise aegumise peatumine lõpeb TsÜS § 157 lg 6 teise lause ja § 160 lg 3 alusel praeguse menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega. Lisaks selgitab kolleegium, et kui aegunud nõude osas esitatakse ühisvara jagamise või tehingu tagasivõitmise hagi, võib sellise hagi menetlemisel võlgniku abikaasa või tehingu teine pool tugineda aegumisele ja välistada seeläbi ühisvara jagamine või tehingu tagasivõitmine. Täitemenetlus jätkub võlgniku muu vara osas, kui võlgnik ise ei tugine täitemenetluses aegumisele.
  13. Kuna ringkonnakohtu otsus jääb muutmata ja kostjate kassatsioonkaebused rahuldamata, tuleb menetluskulud Riigikohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostjate kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulusid ei ole.
  14. Kassatsioonkaebuste rahuldamata jätmise tõttu tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv arvata TsMS § 150 lg 32 alusel riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.