2-22-17412/15

2-22-17412 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse tegemise aeg ja koht 09.01.

1. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-17412 Tsiviilasi Sxxxx Mxxx hagi Exxx Mxxx vastu abielu lahutamise nõudes Hagi hind Hinnata hagi Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Sxxxx Mxxx (isikukood: 4xxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Piia Roosileht (piia.roosileht@mail.ee); Kostja: ExxxxMxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxx) 05.01.2023 Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Lahutada Sxxxx Mxxxxja Exxx Mxxxxabielu, mis on registreeritud Jõgeva Maavalitsuses xxxxxxxxxx. Kohtukulude jaotus Jätta menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud nende endi kanda. Kui pooled soovivad menetluskulude summalist kindlaks määramist, tuleb TsMS § 176 lg 1 ja 5 vastav menetluskulude nimekiri esitada kohtule 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest. Kohus hoiatab, et taotluse esitamata jätmisel kulusid summaliselt kindlaks ei määrata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus lahutada hageja ja kostja abielu, mis on registreeritud xxxxxxxxxx xxxxxxx. Hagi kohaselt on pooltel kaks last ja ühiselt ostetud korter. Poolte suhted on olnud pingelised juba mitmeid aastaid. Kostja on olnud hageja suhtes kontrolliv ja armukade ning tarvitab ka alkoholi, kuigi ise seda probleemi ei tunnista. Suhted pingestusid veelgi, kui kostja otsustas 2016.aastal asuda uuesti tööle välismaal ja töötab välismaal käesoleva ajani. Kostja viibib kodus väga harva. Kostja oma otsust hagejaga ei arutanud. Hageja jäi üksi kahe väikelapsega, mis oli väga raske ja viis 2018.a aastal hageja haigestumiseni. Psühholoogi hinnangul tekitas hageja olukorra see, et kogu koorem peres oli hageja kanda, lisaks õnnetus lapsega ja pidev stress. Hageja siiski soovis abielu päästa ja 2020.aastal hakkas hageja käima pereterapeudi juures, et peresiseseid suhteid parandada, kuid kostja ei olnud huvitatud kohal käimisest. Koostöö pereterapeudiga kestab tänaseni, kuid kostja pole siiani huvi tundnud. Hageja sai aru, et sedamoodi enam jätkata pole võimalik ning on otsustanud abielu lahutada, sest ei soovi elada koos vägivaldse mehega. Hageja leidis, et ühise kooselu lõppemise põhjuseks oli aastatepikkune vaimne ja füüsiline vägivald kostja poolt ning erimeelsused peaaegu kõikides tekkinud küsimustes ja probleemides. Abielulised suhted on poolte vahel on lõppenud alates 01.06.
2. Hageja ei soovi kooselu kostjaga jätkata ja soovib abielu lahutada. Hageja jäi kohtuistungil nõude juurde ja palus abielu lahutada. Hageja selgitas, et kindel otsus lahutamiseks tekkis tal suvel. Kostja ka varem on pakkunud lahutust ja siis hageja seda ei soovinud, kuid suvel otsustas, et nii tulebki teha. Kostja ise muretses kohtuvälise lahutuse avalduse blanketi, kuid siis teatas, et tema ikka nõus ei ole. Praegu käib hageja ja ka lapsed jätkuvalt pereterapeudi juures, kuid kostja käis seal vaid ühe korra. Hageja haigestus pärast tütrega juhtunud õnnetust. Kostja tuli siis koju vaid nädalaks, et olla pojaga sel ajal kui hageja on tütrega haiglas, seejärel läks kostja jälle kohe välismaale tagasi. Praegu on kostja kodus vaid 3-4 päeva kuus ja seda ei saaks elamiseks lugeda. Üsna tihti läheb ta välismaalt tuleku järel hoopis sõpradega pidutsema, mitte ei ole perega kodus. Kui asi on kohtus, pole kostja soovinud olukorda hagejaga arutada, hoopis sõimas hagejat laste kuuldes. Pärast kostja selgituste kuulamist jäi hageja kindlaks, et soovib abielu lahutada. Kostja seisukoht Kirjalikus vastuses palus kostja jätta hagi rahuldamata, sest hageja poolt hagis esitatu ei vasta tegelikkusele. Tõele ei vasta, et kostja on alkohoolik, vägivaldne, kontrolliv ja armukade ja see on tõendamata. Poolte kooselu ei lõppenud 01.06.2022, sest pooled elavad ühise leibkonnana ühisel elamispinnal. Hagejale sobis kooselu alguses elukorraldus, kus kostja teenib välismaal raha ja tema on kodus. Pere elukorraldus on poolte vahel jagatud ja selles pole kordagi seni probleeme olnud. Elukorralduse muutust on hagejaga arutanud, kuid pole lahenduseni jõudnud, sest hageja ei teadnud, kas see tagaks kooslelu jätkamise. Pereterapeudi juures soovis kostja käia koos hagejaga mitte üksi. Kostja sooviks on abielu päästa ja taastada poolte ja laste huvides normaalsed abielulised suhted. Kostja teatas kohtuistungil, et ei soovi lahutust. Kostja avaldas, et kooselu jätkamiseks on ta valmis käima pereterapeudi juures. Miks ta ei ole suvest saadik sellega tegelenud- pannud endale aega kinni, küsinud hagejalt terapeudi kontakte-, kostja seletada ei osanud. Kostja teatas, et hageja ei soovinud suvel enam kostjaga nõustamisele minna. Kostja on püüdnud leida kompromisse ja olla parem abikaasa. Kostja avaldas, et tema meelest ei olnud hagejal nende elukorraldusega probleeme, kuid üllatusena see talle ei tulnud, et hagejal on raske. Hageja pidanuks talle selgelt ütlema, et tal on raske. Välismaal tööl käimist põhjendas kostja vajadusega raha teenida. Ühiseks leibkonnaks pidas kostja olukorda, et perel on üks toidukapp, süüa teevad nii hageja kui kostja kui ta kodus on. Kostja tegeleb ka lastega. Kuni jõuludeni magati ka ühes toas ja ühes voodis. Vaid kostja pesu pesemisest on hageja loobunud. Kostja meelest peaks hageja temaga rääkima ja siis saaks abielu korda. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PrkS) § 67 lg 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus leiab, et poolte abielusuhted on lõppenud: hageja on selgelt avaldanud, et tema ei soovi enam kooselu kostjaga ja astunud selleks ka samme: pooled magavad eraldi, osa majapidamistöid tehakse eraldi. Istungil oli tajuda väga pingestatud suhtlemist poolte vahel. Kohus märgib, et poolte kooselu pole olnud püsiv ja tavapärane juba ajast kui kostja intensiivselt välismaal tööl käib- puudub vaidlus, et kostja oli Eestis perekonna juures kuus vaid 3-4 päeva, mis tähendab, et tavapärases pereelus ta eriti ei osalenud ega aidanud hagejat ka igapäevases ühise kodu majandamises, laste kasvatamises ja hooldamisel jne. Selline kooselu, kus üks pool teenib perele raha ja teise poole kanda on peaaegu kõik muud perekonnaaga seotud igapäevakohustused, on toimuv abielu vaid siis kui mõlemad pooled sellega nõus on. Käesolevalt on hageja teatanud, et tal oli sellise kooseluga probleeme juba varasemalt, kuid kuna kostja midagi muuta ei soovinud ja tema käitumine hageja suhtes muutus ka negatiivsemaks (kahtlustav, armukade jne), siis hageja sellist kooselu ja abielu enam jätkata ei soovi. Kohus leiab, et hageja tahe tuleb austada. Seda eriti, kuna ärakuulamisel kostja poolt avaldatu kohaselt ei saanud kostja ise aru, et hageja ootas tema suuremat panust pere toimimisse, laste kasvatamisse jne. Kui kostja sellest ka aru sai, siis puudus tal soov rohkem panustada. Kohus märgib, et ainult perenõustamine sellises olukorras enam abielu ei päästa. Liiati oli kostjal tegelikult võimalus asuda soovitud samme juba oluliselt varem- alates 2020 aastas kui hageja hakkas pereteraapias käima aga hiljemalt 2022 kevad-suvel kui hageja teatas oma soovist abielu lahutada. Arvestades poolte suhteid ja suhtumist, on kohus arvamusel, et poolte kooselu ei ole võimalik taastada. Kohus ei kogu tõendeid ega anna hinnanguid väidetele kostja alkoholilembuse või vägivaldsuse kohta, sest hageja tahe tuleb arvesse võtta ka ilma vastavate asjaolude konkreetse tuvastamiseta. Pärast kohtu ärakuulamist ja kostja selgitusi jäi hageja kindlaks, et ei näe kostjaga abielu jätkamise võimalust. Kuna abielu on äärmiselt isiklik leping, tuleb see leping lõpetada, kui üks pool avaldab selleks selget tahet. Kohus leiab, et abielu lahutamise eeldused täidetud ja poolte abielu tuleb lahutada. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud. Kohus jätab menetlusosaliste poolt abielu lahutamisega seotud menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik