lg 11 alusel, sest isiku suhtes esineb
lg 1 nimetatud põhimõte ja
1.1. PPA selgitab esmalt, et Gruusia Vabariigi kodanik X (sündinud xx xx xxxx) peeti 25.09.2022 kell 21:19 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (
) § 15 lg 1 alusel Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri politseiametnike poolt 48-tunniks kinni aadressil Pärnu mnt 139, Tallinnas ja toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse. 25.09.2022 PPA koostas isikule ettekirjutuse nr 1052260337 Eestist lahkumiseks vabatahtliku täitmise tähtaja jäeti määramata ning lahkumisettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 25.09.
) § 7 lg 1 alusel ettekirjutuse Eestist lahkumiseks.
X peeti kinni ja toimetati Kinnipidamiskeskusesse aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. 1.
⁸ p 6 kohaselt sellega, et välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
lg 11 alusel isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on haldusmenetluse korras kohaldatav abinõu, mida rakendatakse Eestis ebaseaduslikult viibiva isiku suhtes, keda pole olnud võimalik
Isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, vabaduses viibides puudub tal selleks ajend, mida X on oma käitumisega tõendanud. Lähtuvalt eeltoodust peab PPA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse. Xle kohaldatud
§-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid ei taga isiku lahkumise tulemuslikust, kuna X soov jääda ebaseaduslikult Eestisse ja Schengenisse on suurem, kui soov täita lahkumisettekirjutust, mis raskendab oluliselt isiku väljasaatmist riigist. Isiku kinnipidamine 2 ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (
Samuti leiab PPA, et kinnipidamiskeskuses kinnipidamise asendamine leebemate
§-s 10 sätestatud järelevalvemeetmetega ei vii piisava tõenäosusega soovitud tulemuseni. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete edaspidist kohaldamist. X oli võimalus lahkuda Schengenist ja Eesti Vabariigist õigeaegselt, kuid selle asemel ta valis seadusliku aluseta viibimist. PPA on seisukohal, et antud juhul ei ole alternatiivi X kinnipidamisele. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna isikul puuduvad sidemed Eesti Vabariigiga ning ta võib hakata hoidma väljasaatmisest kõrvale. Vastavalt
lg 2 ja
5.
lg 1 kohaselt Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus
Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
lg 1 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. 6. Kohtu hinnangul on põhjendatud PPA kahtlus, et käesoleval juhul esineb põgenemise oht.
p 6 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või 3 Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohus märgib, et X üritas kinnipidamisel varjata oma identiteeti ning muutis korduvalt oma ütlusi. Nii väitis ta teda enne kinnipidamist auto juures kontrollinud politseipatrullile, et ta teeb Eestis tasuta tööd (vt. 25.09.2022 Sten Kangilasi ettekanne) ja et ta ei tea kus ta pass on. Veidi hiljem, pärast R kehtetute juhilubade leidmist autost, väitis ta samadele politseiametnikele, et ta pass on hoopis R käes. Samal päeval toimunud küsitlusel järelvalveametniku Kaarel Jaasi poolt teostatud küsitlusel (vt. küsitluse protokoll.pdf) väitis ta, et ta pass varastati 22.09.2022 ja ta tahtis minna Gruusia saatkonda selle asendamiseks. Lisaks märkis ta, et ta tegi Eestis lihtsamaid töid, kus sai päeva lõpuks raha kätte ehk et ta ei töötanud siin tasuta. Kohus leiab, et X on üritanud manipuleerida oma andmetega ja esitanud ametiisikutele erinevaid andmeid sõltuvalt tema poolt tajutavast olukorrast ning arusaamisest, mis võib talle kasulik olla. Seetõttu ei ole alust arvata, et tema ütlused kajastavad ta tegelikku tahtmist ja soovi Eestist lahkuda. Ka kohtuistungil väitis ta kõigepealt, et tema perekond võib talle saata Eestist lahkumiseks lennupileti ja veidi hiljem, et tahab Eestist esimesel võimalusel lahkuda oma autoga. Kohus toob välja, et isik on üritanud õigustada oma viibimist Eestis ja Schengeni alal. Nimelt nähtub kohtule esitatud dokumentidest, et isik väitis, et saabus Schengenisse 2021 aasta lõpus Poola Vabariigi kaudu, töötas Poolas ning esitas Poolas tähtajalise elamisloa taotluse. PPA esitas päring Poola Vabariiki, mille 26.09.2022 saabunud vastuse kohaselt ei ole X ületanud Poola piiri, isikul puudub Poolas elamisluba ning X ei ole Poolas elamisloa taotlust esitanud. Selle asjaolu osas kohtu küsimusele vastates selgitas ta erinevalt varem PPAs antud selgitustest, et mitte ta ise ei andnud avaldust elamisloa saamiseks Poola võimudele, vaid et seda tegi tema poola tööandja ja ta ise ei tea täpselt kas, millal ja kuidas see toimus.. Eeltoodu näitab kohtu hinnangul üheselt, et isiku enda ütlused ja kinnitused soovist iseseisvalt kiiresti Eestist kodumaale lahkuda ei ole usaldusväärsed ja PPA hinnang, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPA-le vajalikes menetlustoiminguteks kättesaadav. Kohus nõustub siinkohal PPA seisukohaga selles, et isik on oma käitumisega näidanud, et tema suhtes esineb põgenemisoht. Eeltoodu järeldub eelkõige sellest, et isik on teadlikult rikkunud Eesti Vabariigis ajutise viibimise tingimusi ning töötanud Eesti Vabariigis alates riiki saabumisest ilma seadusliku aluseta. Isikul puuduvad reisidokumendid ning isiku ütlustest ei nähtu, et isik oleks huvitatud oma dokumentide taastamisest, kuigi isik seda ise väidab. Kohtuistungil antud seletused selles osas ei olnud kohtule veenvad ja tundusid pigem otsistuna. Kohus leiab, et seega puudub vajalik alus öelda, et on olemas piisav usaldus, et isik järgib Eestis järelevalvemeetmeid ja on PPA-le kättesaadav, juhul kui tema suhtes rakendada teistsuguseid ja vähem piiravamaid järelevalvemeetmeid. Vastavad asjaolud kogumis annavad küllaldase aluse kahtluseks, et esineb põgenemisoht. 7. Kohtupraktikas on leitud, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et nende kohaldamine oleks objektiivselt võimalik, vaid järelevalvemeetmete kohaldamine peab olema ka tõhus ehk tagama tulemuslikult lahkumiskohustuse täitmise (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2020 määrus nr 3-20-274 p 9). PPA on esitanud taotluse X kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kaheks kuuks. Arvestades, et isik ilmselt ei soovi Eestist lahkudes Gruusiasse naasta ning ta on viibinud ja töötanud ebaseaduslikult Schengeni alal pikema aja jooksul, on tõenäoline, et 4 ilma kinnipidamiskeskusesse paigutamiseta ei ole võimalik tulemuslikult puudutatud isikut Eestist välja saata. 8. Kohus leiab, et X kinnipidamise eeldused on täidetud. X kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kohaldada leebemaid,
§-s 10 loetletud meetmeid. Isikul puuduvad sidemed Eestiga, tal ei ole Eestis elu- ja töökohta, perekonnaliikmeid ning tal puudub raha Eestis toime tulekuks. 9. Eeltoodud põhjustel annab kohus loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 27.11.2022 (k.a). (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.