) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank – a/a EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X); Swedbank – a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X)) ja selgituseks tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (
Kohtu selgitused Harju Maakohtusse esitas N. R. hagi R. R. vastu ühisvara jagamiseks. Kohus võttis 18.11.2022 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja 20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Kostja ei ole hagimaterjale avanud kohtu infosüsteemis. Kohus toimetas kostjale hagi kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 326 lg 1 alusel dokumentide edastamisega posti jätmise teel kostja Rahvastikuregistrisse kantud aadressil Xxxx. Hagile vastamise tähtpäev saabus 12.12.2022. Kostja ei ole hagile vastanud. Juhindudes
Kohus selgitab, et tulenevalt
Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist: N. R. nõuab 21.10.2022 esitatud hagis R. R. vastu ühisvara jagamist ühes hagis toodud viisil: 1) Jätta korteriomand kostja ainuomandisse koos hüpoteegiga tagatava laenujäägiga ja mõista kostjalt hageja kasuks välja enamsaadu hüvitis summas 60468,32 eurot; 2) Alternatiivselt, juhul, kui kohus ei jäta korteriomandit kostja ainuomandisse, müüa ühisvaraks olev korteriomand avalikul enampakkumisel, saadud tulemist maksta ära hüpoteegiga tagatud laenujääk Xxxx AS-ile ning ülejääv rahasumma jagada poolte vahel võrdselt. Riigikohus on otsuses 3-2-1-14-17 punktis 23 asunud seisukohale, et ei ole põhjendatud ega mõistlik jätta kaasomandis (ühisomandis) olev ese ühele kaasomanikule (ühisomanikule) vastu tema tahtmist, eriti hüvitise maksmise kohustusega. See oleks vastuolus kaasomandi lõpetamise põhimõtetega, tekitades sundomandamise raha eest eseme suhtes, mida isik endale ei soovi. Kostja ei ole kohtule teatanud, et soovib korteriomandi ainuomanikuks saada ning et on nõus hagejale maksma hageja soovitud hüvitise. Sellest johtuvalt rahuldab kohus hageja alternatiivse nõude müüa ühisvaraks olev korteriomand avalikul enampakkumisel, saadud tulemist maksta ära hüpoteegiga tagatud laenujääk 2
lõike 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.
Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.