Obsah (4)

§ 203§ 64§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 19. jaanuar 2023 Kriminaalasja number 1-18-1536 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakoht

) § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 ja 9 järgi, mille eest karistati teda vangistusega 1 aasta 6 kuud,

§ 203

lg 2 p 1 järgi, mille eest karistati teda vangistusega 6 kuud, ning

§ 203

lg 1 järgi, mille eest karistati teda kaheaastase vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel A.

Raule liitkaristuseks vangistus 2 aastat 6 kuud.

§ 65lg 1 alusel suurendas kohus seda Harju Maakohtu 29.

augusti

1. a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse võrra, mõistetes A. Raule liitkaristuseks 11 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
2. detsember
3. Kohtuotsus jõustus
4. märtsil
6. Viru Vangla edastas
7. septembril 2022.a Viru Maakohtule materjalid otsustamaks A. Rau vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuratuur ja vangla ei toeta A. Rau tingimisi ennetähtaegset vabastamist. MAAKOHTU MÄÄRUS
8. Viru Maakohtu
9. detsembri
10. a määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimis enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Kohtu põhjendused olid lühidalt sellised.
11. Kohus luges positiivseks A. Rau vabanemisjärgsed elutingimused. Tal on olemas kindel elukoht, samuti garanteeritud töökoht. Vähetähtis ei ole, et kinnipeetaval on vabaduses abikaasa ja abikaasa vanemad, kes teda vabanedes soovivad toetada. Samuti tõi kohus positiivsena välja kinnipeetava kõrge õppimishimu. Nimelt on A. Rau vangistuses omandanud põhihariduse, lõpetanud ka
12. klassi, omandanud kutsehariduse abikoka erialal ning hetkel jätkab keskhariduse omandamist.
13. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et A. Rau on läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, töötas programmis aktiivselt kaasa ning on huvitatud oma eluviisi muutmisest. Samuti on positiivne, et kinnipeetav on töötanud vangla majandustöödel koristaja ja toidujagajana ning ta on osalenud talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustes. Samas pole A. Rau täitnud kõiki individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke, kuna tal on läbimata
14. aastaks planeeritud sotsiaalprogramm „Õige hetk“. Arvestades kehtivate kriminaalkaristuste aluseks olevaid kuritegusid, on kõnealuse programmi läbimine äärmiselt vajalik.
15. A. Raul on karistuseregistri andmetel kaks kehtivat kriminaalkaristust ning vanglas viibib ta neljandat korda. Viimati karistati teda varguste, omastamise ning asja rikkumise ja hävitamise eest. Enne seda karistati teda asja omavolilise kasutamise, varguste, röövimiste, omastamise, dokumendi võltsimise, kelmuse, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise eest, samuti karistatud kehalise väärkohtlemise ning mõrvakatse eest. Tema korduv karistatus viitab sellele, et varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist.
16. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et kriminaalhooldusele allutatuna on A. Rau korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Seega puudub kindlus selles, et käesoleval ajal osutub katseaeg käitumiskontrollile allutamisega isikule tulemuslikuks, kuna pole ka varasemalt antud võimalused karistus kanda vabaduses olnud piisvalt mõjusaks rikkumiste toimepanemisest hoidumisel. Samuti omab A. Rau vanglas kahte kehtivat distsiplinaarkaristust keelatud eseme omamise eest.
17. Uute kuritegude toimepanemise riski ei pruugi praegusel juhul piisavalt maandada ka toetavad peresuhted ning asjaolu, et A. Rau abikaasa on lapse ootel. Kinnipeetaval on varasemast suhtest 7-aastane tütar, kes ei ole teda ka varem õiguskuulekal teel suutnud hoida. Puutuvalt püsivasse töökohta märkis kohus samuti, et see eksisteeris ka varasemalt. Sellest 2 hoolimata ei suutnud A. Rau käituda seaduskuulekalt ning jätkus majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegude toimepanemist.
18. Tähelepanuta ei saa jätta ka A. Rau kanepisõltuvust, kuna kanep on olnud kinnipeetava õigusvastast käitumist soodustav tegu. Kohus märkis, et seni pole isik vabaduses suutnud kanepi tarvitamisest hoiduda ning tema senine käitumine näitab, et esineb oht, et vabaduses võib kanepi tarvitamine viia A. Rau taas kuritegelikule teele. MÄÄRUSKAEBUSED
19. A. Rau kaitsja advokaat Andres Veski esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub selle tühistamist ja uue määrusi tegemist, millega vabastatakse A. Rau tingimisi ennetäheaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja seisukohad olid kokkuvõtvalt järgmised. 10.
20. Kaitsja on seisukohal, et kinnipeetaval on küll kaks kehtivalt kriminaalkaristust ning vanglas viibib ta neljandat korda, kuid üksnes isiku varasem karistatus ei saa olla määrav kinnipeetava tingimisi vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. 10.
21. Maakohus on küll positiivse asjaoluna sedastanud, et A. Rau on osalenud talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustes, kuid jõudnud siiski seisukohale, et A. Rau ei ole täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid, kuna tal on läbimata
22. aastaks planeeritud sotsiaalprogramm „Õige hetk“. Kaebaja on seisukohal, et kinnipeetava vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa tugineda sellele, kas isikul on individuaalne täitmiskava läbitud või mitte. Kinnipeetaval on veel läbimata mõni sotsiaalprogramm temast sõltumatutel asjaoludel ning see, et sotsiaalprogrammi läbimise aeg pole veel saabunud, ei tohiks vabanemise otsustamisel saada määravaks.
23. Ka A. Rau esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub kohtumääruse tühistamist ja uue määruse tegemist. Kinnipeetava seisukohad ja selgitused olid kokkuvõtvalt järgmised. Vaatamata sellele, et ta pole jõudnud vanglas läbida sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, on selle läbimine võimalik ka vabaduses. Vanglas on kinnipeetav läbinud programme „Eluviisitreening“, „Vihajuhtimine“ jm, töötanud ka erinevatel töökohtadel ning näidanud head käitumist. Väärib tähelepanu, et tal sünnib veebruaris tütar ning ta on kaua olnud oma perest eemal. Tal on suur soov olla oma perega koos ning ta palub kohtult seda võimalust talle anda. Tal on suur õppimishimu, mis näitab, et ta on oma elustiili muunutud ja hindab seaduskuulekat elu. Tal pole kohustusi mitte 22800,38 eurot, vaid 21455,88 eurot. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebustes esitatu ei anna alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale A. Rau vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
25. Põhjendatud aluse karta A. Rau kuritegude kordumist annavad tema varasem elukäik ja tema isikut iseloomustavad asjaolud. Tal on kaks kehtivat kriminaalkaristust: viimati karistati teda varguste, omastamise ning asja rikkumise ja hävitamise eest. Enne seda karistati teda asja omavolilise kasutamise, varguste, asja omavolilise kasutamise, omastamise, karistusjärgse käitumiskontrolli kontrollnõuete ja kohustuste rikkumise ja mõrvakatse eest. Asjaolu, et vangistuses viibib ta juba neljandat korda, osutab, et varasemad vangistused on osutunud 3 viljatuks ning ta on jätkanud aktiivselt eriliigiliste kuritegude toimepanemist. Seega annab ainuüksi tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist.
26. Kaitsja on seisukohal, et üksnes kinnipeetava varasem elukäik ei saa olla määrav tema tingimisi vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Kolleegium selgitab siinkohal järgmist.

§ 76

lg 4 sätestab asjaolud, mida kohus peab süüdlase ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestama. Need nõuded on võimalik oma sisu poolest jagada kaheks: süüdlasele esitatavateks (edasine õiguskuulekas käitumine pärast vabanemist ja elutingimused vabaduses) ning kriminaalpoliitilisteks nõueteks (süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik). Maakohus on oma lahendis käsitlenud mõlemat, analüüsides esmalt kinnipeetava käitumist vanglas, sh individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärkide täitmist, ning pöörates tähelepanu vabastamise üle otsustamisel süüdlase elutingimustele (elu- ja töökoha olemasolu, lähedaste toetus). Samuti võttis kohus arvesse A. Rau varasemat karistatust, isikuomadusi ning kanepi (kuri)tarvitamise aspekti. Seega on esimese astme kohus A. Rau ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestanud kõiki nõutud aspekte.

1. Maakohus leidis, et A. Rau ei ole täitnud kõiki individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke, kuna ta pole läbinud (
2. aastaks planeeritud) sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Kuigi selle programmi mitteläbimise tõttu on maakohtul jäänud vajaka osa objektiivsest materjalist hindamaks, kas A. Raus on toimunud piisavad muutused, ei saa seda tõlgendada tema kahjuks, kuna see on jäänud läbimata temast sõltumatutel põhjustel. Samas ei tingi see A. Rau ennetähtaegse vabastamise otsustuse ümberhindamist.
3. Järeldust, et A. Rau retsidiivsusrisk on tema vabastamiseks liialt suur, ei muuda teisedki määruskaebustes toodud argumendid, nagu kinnipeetava õppimishimu, töö- ja elukoha olemasolu ning peatne lapse sünd. Kinnipeetaval on suures ulatuses rahalisi nõudeid - üle 20 000 euro. Olgugi, et A. Raua soovi ja valmisolekut vabanemisjärgselt asuda tööle, tuleb igati tunnustada, ilmestavad tema karistamise aluseks oleva kuriteo asjaolud üheselt, et enne vangistust eelistas ta sissetulekut hankida kuritegelikul teel – teda on kahel korral karistatud varavastaste kuritegude eest. Kuna A. Rau töötas ka enne vanglasse sattumist, polnud tööl käimine teguriks, mis teda kuritegelikult teelt eemale hoiaks. Vähetähtis pole seegi, et kuritegude sooritamisele ajendas teda soov rohkem raha saada. Niisuguselt pinnalt ei ole kohtukolleegium kindel, kas töötamisega teenitav tasu võimaldaks A. Rau harjumuspärast elustandardit rahuldada. Garanteeritud töökoht ning kriminaalhoolduse kohaldamine ei ole kohtukolleegiumi hinnangul käesolevalt piisavad esinevate riskide vähendamiseks – ei ole välistatud, et vabanemisel võivad A. Raul tekkida rahalised raskused, milliseid soovib ta likvideerida ebaseaduslikul teel.
4. Edutuks jääb A. Rau argument, et tal sünnib veebruarikuus tütar, milles tulenevalt on tal suur soov olla oma perega koos. Kuritegude toimepanemise ajal oli kinnipeetaval varasemast suhtest 7-aastane tütar, mis näitab, et isaks olemine pole teda varem suutnud seaduskuulekal teel hoida. Seetõttu puudub kohtukolleegiumis usk, et teise lapse sünd kinnipeetava seadusekuulekusele käesolevalt suuremat mõju avaldaks.
5. Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata. 4
6. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, märkides, et maakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele kulus tal 90 minutit. Selle eest soovib ta tasu 81 eurot, millele lisandub käibemaks (summas 16,20 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu A. Rault riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 5