Obsah (10)

§ 187§ 62§ 371§ 423§ 79§ 168§ 174§ 150§ 426§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-124520 Tsiviilasi AS SEB Pank hagi A. T.U (T.

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

1 Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (

§ 62lg 2).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-22- 124520 AS SEB Pank (hageja) hagis A. T.u (T., kostja) vastu 2 353,84 euro nõudes.
2. Pärast hagi menetlusse võtmist, ei ole Harju Maakohtul õnnestunud kostja Eestis teadaolevatel kontaktaadressidel hagiavaldust koos menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte toimetada.
3. Hagiavaldus on kohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse jätkuna. Pärnu Maakohtu 06.09.2022 määruses, millega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti tsiviilasi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, selgub, et maksekäsu kiirmenetluse käigus on tuvastatud, et kostja ei ela Eestis. Kostja ema on Pärnu Maakohtule kinnitanud, et võlgnik ei ela xxxx, sest kostja elab xxxx. Kostja ema ei osanud öelda, millisel aadressil kostja xxxx täpsemalt elab. Telefoninumbri xxxx on Pärnu Maakohtu maksekäsu kiirmenetluse osakond saanud kostjaga kontakti, kes lubas e-kirja teel kohtule vastata, kuid oma xxxx aadressi kohtule ei avaldanud.
4. Ka Harju Maakohus püüdis ajavahemikus 03.01.-09.01.2023 korduvalt kostjaga telefoni teel kontakti saavutada, kuid tulutult – vastajaks oli helisalvestus koos palvega jätta teade kõneposti teenuse kaudu. Kohus on jätnud kostjale teate, kuid kostja pole kohtuga ühendust võtnud.
5. Kohus tuvastab eeltoodu alusel, et kostja elab Xxxx, tema täpne aadress ei ole kohtule teada.
6. Poolte vahel puudub kohtualluvuse kokkulepe.
7. Maakohus peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 75 lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. See säte ei välista rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kontrollimist menetluse kestel ei välista ka see, et kui hagi menetlusse võtmata jätmise alusena eristab

§ 371

lg 1 p-des 1 ja 2 kohtupädevuse või kohtualluvuse puudumist, siis

§ 423

sätestab hagi läbi vaatamata jätmise alusena sõnaselgelt lg 1 p-s 13 vaid pädevuse puudumise. Pädevuse puudumine

§ 423

lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega (RKTKm 3-2-1-179-14, p 11).

1. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12.12.2012 määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ees sõnastuses) (edaspidi Brüsseli I määrus) art 18 lg 2 kohaselt teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Xxxx ja xxxx osalevad määruse kohaldamisel. Kuna kohtumenetluses on selgunud, et kostja elab xxxx, siis tulenevalt Brüsseli I määruse art 18 lg-st 2 ei allu asi Harju Maakohtule.
2. Hagiavalduse lahendamine ei allu Harju Maakohtule ka Eesti õiguse kohaselt:

§ 79

lg 1 kohaselt on füüsilise isiku vastu esitatud hagi pädev läbi vaatamata isiku elukohajärgne kohus. Kostja täpne aadress ei ole küll teada, aga teada on, et kostja ei ela Eestis, vaid Xxxx. Seda on Pärnu Maakohtule kinnitanud ka kostja ise. 10. Harju Maakohus ei saa seega tsiviilasja läbi vaadata, kuna tal puudub selleks pädevus. 11. Kohus jätab

§ 423

lg 1 p 13 alusel hagi läbivaatamata, kuna ei ole kohtualluvuse puudumise tõttu pädev asja lahendama. 2 Menetluskulud ja kohtu täiendavad selgitused 12. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt

§ 168lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda.

Juhindudes

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks, et kostjale hüvitatavad menetluskulud käesoleval juhul puuduvad (kostja pole menetluses osalenud). 13. Kohus selgitab hagejale, et viimasel on õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist

§ 150sätestatud alustel ja korras.

14.

§ 426

lg 1 alusel selgitab kohus, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 15. Edasikaebe õiguse kohta selgitab kohus, et hagi läbivaatamata jätmise määruse peale võib hageja esitada

§ 427alusel määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 3