Obsah (4)

§ 29§ 1§ 10§ 15

2-22-18680 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 17. jaanr 2023. a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-22-18680 Tsiviilasi E. A.’i avaldus

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2). Asjaolud ja avaldus

1. E. A. on esitanud Harju Maakohtule avalduse Voolusüsteemid OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt tegi Töövaidluskomisjon võlausaldaja kasuks 31.05.
2. a otsuse, millega mõistis võlgnikult võlausaldaja kasuks välja töötasu oktoobri 2021 eest summas 1 448 eurot (bruto) ja novembri eest 1 448 eurot (bruto) ning ülesütlemise hüvitise kahe kuu keskmise töötasu ulatuses TLS § 100 lg 4 alusel summas 2 896 eurot. Võlausaldaja esitas nimetatud otsuse alusel täitmisavalduse, täitemenetluse kaudu ei ole õnnestunud võlausaldajal oma nõudeid rahuldada. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, mida tõendab ka maksuvõla olemasolu. Võlausaldaja palub kohtul algatada võlgniku pankrotimenetlus, määrata ajutine haldur ning kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlgniku vastus
3. Võlgnik vastuväiteid pankrotiavaldusele ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused
4. Kohus tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. 4.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu.

1. Kohus võttis 02.01.
2. a pankrotiavalduse menetlusse. Võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et töövaidluskomisjon tegi 17.05.
3. a otsuse, millega mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja 02.09.
4. a sõlmitud töölepingu alusel saamata jäänud tasud kogusummas 5 792 eurot. 6.

§ 10

lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta ning lg 5 järgi kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama.

§ 15lg 41 14.05.2018.

a jõustunud redaktsioon sätestab, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.

1. Töötaja algatas võlgniku suhtes täitemenetluse. Võlgnik kohustust ei täitnud. Kohtutäitur on arestinud võlgnikule kuuluvad arveldusarved, kuid arestimise tulemusena laekumisi ei ole toimunud. Võlgnik ei oma registrisse kantavat kinnis- ega vallasvara. Samuti puudub muu materiaalset väärtust omav vallasvara. Maksu- ja Tolliameti andmetel on ettevõttel maksuvõlg summas 51 328,61 eurot.
2. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et võlgnikul puudub igasugune soov oma kohustuste täitmiseks ning töötaja nõude rahuldamiseks. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige M. L. ja endine juhatuse liige R. L. on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. Juhatuse liige ja endine juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole. Majandusaasta aruanded on äriühingul registripidajale esitamata. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist ning § 179 lg 4 järgi juhatus kohustub esitama äriregistrile majandusaasta aruanded kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Võlgniku juhatus on kohtu hinnangul rikkunud Äriseadustik §§ 183 ja 179 sätestatut sellega, et ei ole registripidajale esitanud majandusaasta aruandeid. Majandusaasta aruande esitamata jätmine viitab juhatuse soovile varjata tehinguid äriühingu varaga ning võimalikku vara väljaviimist äriühingust.
3. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning töötaja on tõendanud nõude olemasolu. Töötaja on esitanud nõude tõendamiseks töövaidluskomisjoni otsused. Võlgniku kohustus töötaja ees on 5 792 eurot, mis on suurem kui

§ 15lg 3 p 3 sätestatud nõude alampiir.

Kohus leiab, et seega on pankrotiavalduses olemas

§ 10lg 2 p 2 sätestatud pankrotiavalduse aluseks olev asjaolu.

Kohtu hinnangul on maksejõuetus tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Võlgnik maksejõuetusele vastu ei vaielnud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse. Menetluskulude jaotus 10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

§ 15

lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik