1-20-9556/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. jaanuar 2023 Kriminaalasja number 1-20-9556 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. detsembri
3. a määrus Rainis Kilgi (Kilk; 38907036530) tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Rainis Kilk ja tema kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel, määruskaebused RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Määrata Osaühingule Advokaadibüroo Objartel & Partnerid Rainer Kilgile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 189 (sada kaheksakümmend üheksa) eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 31 eurot 60 senti.
6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Rainer Kilgilt Eesti Vabariigi kasuks välja 189 eurot 60 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Harju Maakohtu
8. veebruari 2021.a määrusega kriminaalasjas nr 1-20-9556 tunnistati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 48911 lg 1 alusel Rainis Kilgi suhtes Suurbritannia ja Põhja-Iiri Leedsi Kuningliku kohtu
9. novembri
10. a otsuse nr T20157687 täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks. Maakohus määras, et R. Kilgil kuulub tunnustatud kohtuotsuse alusel ära kandmisele vangistus 15 aastat. Karistuse kandmist arvestati alates R. Kilgi Suurbritannias kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates
11. märtsist
13. Tartu Vangla edastas Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks R. Kilgi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ja prokuratuur R. Kilgi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. MAAKOHTU MÄÄRUS
14. Tartu Maakohtu
15. detsembri 2022 määrusega jäeti R. Kilk vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendused olid lühidalt sellised.
16. Kohus luges positiivseks R. Kilgi vabanemisjärgsed elutingimused. Tal on olemas kindel elu- ja töökoht. Tal puuduvad distsiplinaarrikkumised ning vabaduses ootab teda toetav lähivõrgustik. Isiku vabanemisjärgsed elutingimused on vangistusest ennetähtaega vabastamise otsustamisel selle oluliseks eelduseks. Kuid peale seda, peab kohtul olema alus arvata, et süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See tähendab, et tuleb prognoosida ennekõike uute kuritegude aset leidmise tõenäosust.
17. Uute kuritegude toimepanemise riski ei pruugi praegusel juhul piisavalt maandada tööle asumise võimalus õe abikaasa ettevõttesse. Varasemalt on süüdimõistetu eelistanud mitteametlikku töötamist, et pääseda võlgade maksmisest. Samuti on R. Kilk vahetanud tihti töökohti, mistõttu puudub kohtul veendumus, et vanglast vabanedes oleks isik valmis ametlikult töötama ja nõudeid tasuma ning suudaks end elatada seadusliku teel saadud sissetulekust. Ühtki eriala isik omandanud ei ole ega kavatse tulevikus omandada.
18. R. Kilk viibis
19. märtsist 2015 kuni
20. augustini 2022 Suurbritannia vangistusasutuses. Tõenäoliselt allus ta sealsele korrale ja täitis ettenähtud tegevusi. Paraku puudub kohtul informatsioon sellest, milline oli R. Kilgi käitumine Suurbritannia vanglas tegelikult. Seega ei saa kohus sellele oma otsuses tugineda ja arvestab R. Kilgi vangistuskäigu üksnes Eestis vanglas.
21. Praegusel juhul kahtleb kohus, et süüdimõistetu kriminaalhooldusperiood võiks kujuneda edukaks ning isik hoidub uute kuritegude toimepanemisest. Nimelt ei täitnud R. Kilk vangla hinnangul korralikult käitumiskontrolli nõudeid, kuna rikkus registreerimiskohustust. Samas ei osalenud R. Kilk talle koostatud individuaalses täitmiskavas planeeritud taasühiskonnastavates tegevustes, mistõttu puudub alus uskuda, et ta on tõepoolest motiveeritud seaduskuulekalt vabaduses käituma ja on valmis selle nimel pingutama. Praegusel hetkel on selge, et isik on täielikult orienteeritud vanglast vabanemisele, kuid konkreetne tegevusplaan tal puudub.
22. Tähelepanuta ei saa jätta ka R. Kilgi alkoholisõltuvust, kuna alkohol on olnud kinnipeetava õigusvastast käitumist soodustav tegur. Ainuüksi asjaolu, et süüdimõistetu ei ole vangistuse jooksul alkoholi vastu himu tundnud, ei tähenda, et vabaduses, kus erinevalt vanglast on alkohol igal ajahetkel kättesaadav, ei võiks süüdimõistetul uuesti tekkida soovi alkoholi liigtarvitada. Alkoholi liigtarvitamine võib R. Kilgi taas kuritegelikule teele viia. MÄÄRUSKAEBUSED
23. R. Kilgi kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub selle tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastataks R. Kilk vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja seisukohad olid kokkuvõtvalt järgmised. 9.
24. Maakohus on küll positiivsete asjaolude esinemist sedastanud, kuid pole põhjendanud, miks on negatiivsetel asjaoludel suurem kaal. Maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata ajavahemiku, mis iseloomustab R. Kilgi karistuskäiku Ühendkuningriigis. Puudub informatsioon eelnevalt vangistust täideviinud asutusest seal läbitud taasühiskonnastavate tegevuste osas, kuid sellest ei tohi järeldada, et ca 7 aasta ja 4 kuu jooksul pole ühtegi taasühiskonnastavat tegevust R. Kilk läbinud. 9.
25. Kohus on öelnud, et R. Kilk pole veel alustanud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevuste täitmist. Täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemise võimalus ei sõltu kinnipeetava tahtest, vaid kinnipidamisasutusest ning täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemise võimalus saabub tulevikkus. R. Kilgil on võimalik ka vabaduses osaleda taasühiskonnastavates tegevustes ning kohtul on õigus teda kohustada seda tegema. 9.
26. Maakohtu istungil avas R. Kilk oma tulevikueesmärke, mille järgi soovib ta peale karistuse kandmiselt vabanemist hoiduda seadusevastasest käitumisest, alkoholi tarvitamisest, oma endisest tutvusringkonnast ning minna tööle. R. Kilgil on püstitatud selged ja reaalsed eesmärgid, mida kohus jättis põhjendamatult arvestamata. 9.
27. Puuduvad andmed, et R. Kilk pani Suurbritannias kuriteo toime alkoholijoobes. Maakohus ka ei ole määruses põhjendanud, miks pole kantud karistusaeg R. Kilgi hoiakuid muutnud, ega ole võõrutanud teda alkoholist. Ennetähtaegselt vabanedes on R. Kilk valmis astuma sotsiaalprogrammi „Kainem ja tervem Eesti“ ning tegelema alkoholismivastase raviga. Samuti on R. Kilk valmis võtma endale kohustuse teha regulaarselt oma kulul laboratoorseid vereanalüüse. 9.
28. Lisaks eeltoodule on kaebaja seisukohal, et kohaldades R. Kilgi suhtes erinevaid kontrollnõudeid ja kohustusi, on teda võimalik tulemuslikumalt mõjutada ning kõik riskihindamises väljatoodud kuriteoriskid oleksid kohustuste kohaldamisega maandatud.
29. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ka R. Kilk, selgitades järgmist. Ta läbis Inglismaal karistust kandes erinevaid programme, mis olid seotud näiteks matemaatika, inglise keele, töö-ohutuse, tervise, toitlustuse ja hügieeniga, ärinduse ning puhastusteenindusega. Pärast programmide läbimist asus ta vanglas tööle, töötades üle 5 aasta koristajana. Võib oma karskust tõendada laboratoorsete vereanalüüside andmisega. Lisaks sellele on nõus pöörduma vaimse tervise õe vastuvõtule, diagnoosimaks sõltuvushäiret ning vajadusel alluma ravile. Kahetseb kuritegu väga. Soovib koheselt hakata võlgu likvideerima. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30. Kohtupraktika kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab hinnata KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolude kaudu, hinnates neid kogumis.
31. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis annaks aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kohus on arvestanud nii R. Kilki positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustava teabega ning leidnud asjaolusid kogumis hinnates, et positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivset. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning märgib vastuseks määruskaebustele järgnevat.
32. Maakohus asus seisukohale, et kuna R. Kilk ei ole veel vanglas individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi täitnud, on ennatlik anda selle põhjal hinnangut, kas kinnipeetava mõttemaailmas on toimunud muutused õiguskuuleka eluviisi suunas ja kas temast lähtuv retsidiivsusoht on piisavalt madalale langenud. Niisuguse järeldusega nõustub ka ringkonnakohus. Kuigi R. Kilk selgitab, et on pannud enda jaoks paika selge eesmärgi pöörata elus uus lehekülg ning asuda õiguskuulekale teele, pole kolleegium nende realiseerumises veendunud. Arvestades kinnipeetava elukäiku ja toimepandud kuriteo asjaolusid, ei piisa kohtu kindlustunde tekkimiseks üksnes lubadustest.
33. Alusetu on kaitsja väide, justkui oleks maakohus põhjendamatult jätnud arvestamata R. Kilgi karistuse kandmise Ühendkuningriigis. Ehkki puuduvad täiendavad andmed vangistuse kandmise kohta, järeldas esimese astme kohus siiski seda, et R. Kilk allus Suurbritannia vanglas sealsele korrale ning osales ettenähtud tegevustes. Olgugi, et R. Kilk loetleb määruskaebuses üles vanglas läbitud tegevused, jäävad need väited käesolevalt paljasõnalisteks. Ehkki kohtukolleegium ei kahtle, et R. Kilk tegevustes osales, puudub igasugune info selle kohta, mil määral programmid oma eesmärki täitsid ning kuidas nendes omandatu süüdimõistetus kinnistus. Seetõttu pole R. Kilgi Ühendkuningriigi vangistuskäigu pinnalt võimalik järeldada, mil määral on vangistus oma eesmärki täitnud.
34. Kohtukolleegiumi hinnangul annavad R. Kilgi kuriteo toimepanemise asjaolud põhjuse pidada uue kuriteo toimepanemise riski tema ennetähtaegseks vabastamiseks veel liialt suureks. Koos kaastäideviijatega ründas R. Kilk kahte Inglismaal (Londonis ja Leedsis) asuvat juveelipoodi, röövides sealt kõrge väärtusega kellasid – nende koguväärtus oli üle miljoni naela. Mõlema röövi käigus kasutati kaastäideviijatega poetöötajate ähvardamiseks relva taolist eset. Röövid olid etteplaneeritud. Eeltoodud asjaolud osutavad üheselt, et R. Kilk ei kohku varalise kasu saamiseks kasutama relva taolist eset eelduslikult hästi kaitstud poes ähvardamiseks ning seda isegi mitte suurlinnades, kus liigub palju inimesi. Niisuguse kuriteo toime pannud kinnipeetava retsidiivsusrisk peab vabanemiseks olema eriti väike, sest potentsiaalsed uued kuriteod võivad olla tõsised.
35. R. Kilgi kuriteo soodusteguriks on alkohol – kinnipeetava iseloomustuse kohaselt näeb ta ka ise alkoholi ja röövi vahel seost. Seega juhul, kui süüdimõistetu peaks asuma taas alkoholi tarvitama, tõuseb paratamatult uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Ringkonnakohus leiab, et üksnes asjaolu, et R. Kilk pole vanglas viibimise tõttu saanud pikka aega alkoholi tarvitada, ei välista võimalust seda uuesti tarvitama asuda. Kuna varasemas elus on R. Kilk harjunud alkoholi tarvitama, ei pruugi ainuüksi pikk mittetarvitamise periood võimalikku tagasilangust välistada: vabaduses, kus alkohol on igal ajahetkel kättesaadav, võib kinnipeetavas tekkida taas soov seda uuesti proovida. Ehkki laboratoorsete vereanalüüside regulaarne andmine võib kaheldamatult mõjuda süüdlasele distsiplineerivalt, ei pruugi see väikesemahulist alkoholi tarvitamist tuvastada. Samas võib juba väikestest kogustest alkoholi tarvitamisest tekkida tagasilangus ning himu üha suuremate koguste järele, mis võib süüdimõistetu taas kuritegelikule teele viia.
36. Ka võimalik töötamine süüdlase õe abikaasale kuuluvas ettevõttes pole käesolevalt piisavaks teguriks, mis maandaks R. Kilgist tulenevat retsidiivsusriski. Kahtlemata on süüdimõistetu väljendatud soov tööle asumiseks tunnustamisväärne, kuid tuleb nentida, et süüdimõistetu on varemgi oma aega tööga sisustanud: vahetult enne Suurbritannias röövimise toimepanemist on töötanud kinnipeetav ametlikult ettevõttes OÜ Krasula. Kui niisugune elukorraldus pole suutnud R. Kilki hoida kuriteolt, siis ei ole alust arvata, et see kindlustaks tema õiguskuulekuse nüüdki.
37. Ringkonnakohus leiab seega, et R. Kilgi suhtes ei ole uute kuritegude risk veel sedavõrd madal, et võimaldaks tema karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. Tema ennetähtaegset vabastamist ei õigusta seegi, et teda saaks allutada käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele. Temast tulenev oht võib avalduda nii teiste isikute elu ja tervise kui ka vara ohustamises. Kriminaalhooldus ja elektrooniline järelevalve aitavad süüdimõistetut mingil määral distsiplineerida ja suunata. Küll aga ei hoia kumbki neist ära kuritegelikku eluviisi. Seni, kuni esineb piisavalt kõrge oht, et R. Kilk võib jätkata samalaadsete kuritegude toimepanemist, puudub ka alus rakendada leebemat karistuse kandmise viisi. Seetõttu jääb R. Kilk vangistuse kandmiselt enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Samas ei saa välistada R. Kilk ennetähtaegset vabastamist mõnel järgmisel ennetähtaegse vabastamise tähtaja saabumisel.
38. Kaitsja juhib määruskaebuses tähelepanu möödalaskmisele vaidlustatud kohtumääruse resolutsioonis – ehkki R. Kilk kannab karistust, mis on mõistetud talle Ühendkuningriigis
39. novembri
40. a otsusega, on maakohtu määrusega jäetud R. Kilk vabastamata Harju Maakohtu
41. novembri
42. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-7369 mõistetud karistuse kandmiselt. Kohtukolleegium leiab, et kõnealune eksimus on käsitletav ilmselge ebatäpsusena, mis ei tingi kohtumääruse (osalist) tühistamist. Kohtumäärusest ilmneb, et maakohus on silmas pidanud Harju Maakohtu
43. veebruari
44. a määrust, millega tunnistati R. Kilgi suhtes Suurbritannia ja Põhja-Iiri Leedsi Kuningliku kohtu
45. novembri
46. a otsuse nr T20157587 täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks. Liiati ei mõjuta see mingilgi moel temaga seotud kohtumääruste täitmist.
47. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
48. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele kulus tal 30 minutit. Kaitsealusele maakohtu määruse sisu selgitamine ja kaebeõiguse kasutamise soovi väljaselgitamiseks kulus 85 minutit. Määruskaebuse koostamisele kulus 60 minutit. Toimingute eest soovib ta tasu 158 eurot, millele lisandub käibemaks 31,60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu R. Kilgilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)