1-22-1652/19

(19257000242)Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Tiit Peterson süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2, 3, § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Indrek Kalda Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav TIIT PETERSON – elukoht XXX, isikukood 37009016018, XXX, karistatud 16.11.2018 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 10 kuud, mis asendati KarS § 69 alusel 298 tunni ÜKT-ga, mis tehtud 05.11.2019; kahtlustatavana kinni peetud 1920.09.2019 Kaitsja Advokaat Janek Valdma RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista Tiit Peterson KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes ja karistada vangistusega 3 (kolm) aastat. 2. Süüdi mõista Tiit Peteson KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta. 3. KarS § 64 lg 1 alusel, mõistetud liitkaristusest raskeima suurendamise teel mõista Tiit Petersonile karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud. 4. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Tiit Petersonile mõistetud karistust ⅓, s.o 14 kuu vangistuse võrra ning karistuseks on vangistus 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud. 5. Arvata karistusaja hulka Tiit Petersoni kahtlustatavana kinnipidamine 19-20.09.2019, s.o 2 päeva ja ärakandmata karistus on vangistus 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 6. Vastavalt KarS § 74 lg 1, 3 jätta Tiit Petersoni suhtes tingimuslikult kohaldamata vangistus 2 aastat 3 kuud 28 päeva, mida ei pöörata täitmisele kui Tiit Peterson ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. 7. Määrata Tiit Peterson katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p-st 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg-s 2 p-des 4, 8 sätestatud kohustust: 7.1. elama oma alalises elukohas; 7.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 7.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 1-22-1652 7.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 7.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 7.6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7.7. otsima endale 2 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest töökoha või võtma end arvele Töötukassas; 7.8. osalema sotsiaalprogrammis. 8. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 15.juuni 2022. a. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse peale kohtuotsuse jõustumist. 9. Kui Tiit Peterson katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 10. Välja mõista Tiit Petersonilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu 2240 (kaks tuhat kakssada nelikümmend) eurot 40 senti (s.h sundraha 981 eurot). Kulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 ASis SEB Pank, ak nr EE502200221014193355 Swedbank ASis, ak nr EE401700017002872300 Luminor Bank ASis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99922700021465. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-22-1652, menetluskulu, T.Peterson. Menetluskulude vabatahtliku täitmise tähtaeg on 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus tasumata menetluskulude osas täitmisele, saadetakse täitmiseks kohtutäiturile, lisandub kohtutäituri tasu. 11. Rahuldada I S tsiviilhagi osaliselt ja välja mõista Tiit Petersonilt I S /arvelduskonto Swedbank EExxx/ kasuks kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 500 (viissada) eurot. 12. Jätta rahuldamata I S taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks Tiit Petersoni suhtes. 13. 8 plaati, milledel on salvestused, jätta kriminaalasja juurde. 14. Edastada kohtuotsus T.Petersonile, kaitsjale, prokurörile, kannatanutele ja peale otsuse jõustumist elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Süüdistataval, kannatanutel, on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Prokuratuuril KrMS § 318 lg 3 p 2 alusel apellatsiooniõigus puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. 1.SÜÜDISTUS ja KOHTU SEIUKOHT 1.1.Kehalise väärkohtlemise episoodid, kannatanu I S Tiit Petersoni süüdistatakse selles, et tema tungis täpselt tuvastamata kuupäeval ajavahemikul 16.-24. oktoober 2018, viibides Lääne maakonnas Haapsalu linnas YYY 2 1-22-1652 külas asuvas ZZZ talus xxx isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus kallale oma xxx I S’ile, keda lõi rohkem kui ühe korra lahtise käega vastu nägu. Sellise tahtliku tegevusega tekitas Tiit Peterson kannatanu I S’ile füüsilist valu. Sellise tegevusega pani Tiit Peterson toime valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. Peale selle Tiit Peterson, olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, täpselt tuvastamata kuupäeval 2018 aasta detsembrikuus, viibides Lääne maakonnas Haapsalu linnas YYY külas ZZZ talus, tungis xxx kallale oma xxx I S’ile, sest viimane ei soovinud astuda temaga seksuaalvahekorda, mispeale lükkas jõuliselt käega kannatanu I S voodist alla. Sellise tahtliku tegevusega tekitas Tiit Peterson kannatanu I S’ile füüsilist valu. Sellise tegevusega pani Tiit Peterson toime valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi. Peale selle Tiit Peterson, täpselt tuvastamata kuupäeval 2019 aasta juulikuus, viibides Lääne maakonnas Haapsalu linnas YYY külas ZZZ talus, tungis xxx isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus kallale oma elukaaslasele I S’ile, keda rohkem kui ühe korra lõi lahtise käega vastu nägu, haaras kannatanul lõua piirkonnast kinni ja pigistas ning rebis katki kannatanul seljas olnud T-särgi. Sellise tahtliku tegevusega tekitas Tiit Peterson kannatanu I S’ile füüsilist valu. Sellise tegevusega pani Tiit Peterson toime valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi. Peale selle Tiit Peterson, 08.08.2019 hommikul täpselt tuvastamata kellaajal, viibides Lääne maakonnas Haapsalu linnas YYY külas ZZZ talus, tungis xxx omavaheliste suhete pinnal tekkinud tüli käigus kallale oma xxx I S’ile, keda rohkem kui ühel korral lõi lahtise käega vastu nägu. Sellise tahtliku tegevusega tekitas Tiit Peterson kannatanu I S’ile füüsilist valu. Sellise tegevusega pani Tiit Peterson toime valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi. Peale selle Tiit Peterson 14.08.2019 täpselt tuvastamata kellaajal, viibides Lääne maakonnas Haapsalu linnas YYY külas ZZZ talus, kasutas xxx seksuaalvahekorras olemise ajal füüsilist jõudu oma xxx I S suhtes, keda surus tugevasti vastu rinna piirkonda ja tiris kannatanut juustest. Sellise tahtliku tegevusega tekitas Tiit Peterson kannatanu I S’ile füüsilist valu. Sellise tegevusega pani Tiit Peterson toime valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi. Peale selle Tiit Peterspon, 15.08.2019 õhtul kella 17.00 paiku, viibides Lääne maakonnas Haapsalu linnas YYY külas ZZZ talus, tungis nende ühises kodus isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus kallale oma xxx I S’ile, keda lõi kaks korda lahtise käega vastu vasakut näo poolt, mille tagajärjel liikusid paigast ära kannatanul ees olnud prillid ja kraapisid kannatanu nägu. Sellise tahtliku tegevusega tekitas Tiit Peterson kannatanu I S’ile füüsilist valu ja mitteeluohtlikud vähem kui neli nädalat kestvad tervisekahjustused- kriimustused näo piirkonnas. Sellise tegevusega pani Tiit Peterson toime tervisekahjustuse ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi. 1.1.1.Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht Tiit Peterson rääkis kohtus /tl 23-25 II kd/, et kui I.S’iga tuttavaks sai, siis kohe järgmisel päeval kirjutas ta tallu sisse. Sel korral kui sünnipäevalt tulid, oli jah natuke alkoholi tarvitanud, siis üks löömine oli, lõi vastu prillisanga lahtise käega. Ei tea, mis juhtus, ise ka 3 1-22-1652 imestas, et nii kiiresti lõi. Rohkem ei ole mingit peksmist olnud, mitte kunagi ei ole talus kiirabi ega politsei käinud. Kannatanu I.S on rääkinud /tl 120-131, 181-182 I kd/, et tutvus T.Petersoniga 22.08.2018, millal Tiit talle külla tuli ja jäigi tema juurde elama. Algul olid suhted head, kuid varsti hakkas Tiit teda solvama ja õiendas, mis ajas teda nutma. Siis hakkas Tiit alkoholi tarvitama tsüklitena, siis on ta väga üleolev ja harva muutus ka vägivaldseks. -oktoobris 2018, võis olla 16-24. oktoober on Tiit teda mitu korda löönud, tundis valu. -detsembri keskel 2018 magasid koos, Tiit soovis seksuaalvahekorda astuda, mida tema ei soovinud, siis Tiit lükkas teda jõuliselt ja ta kukkus voodist välja, millest sai valu. Detsembrist juulini oli rahulikum aeg. -2019 juuli lõpus Tiit oli alkoholi tarvitanud ja millegi peale ärritus, Tiit lõi jälle lahtise käega vastu nägu, võttis koonu alt kinni ja pigistas, tõmbas seljas olnud T-särgi katki. Löökidest sai valu. -08.08.2019 hommikul Tiit jällegi ärritus ja lõi teda lahtise käega, löökidest sai valu, vigastusi ei jäänud. -14.08.2019 seksuaalvahekorra ajal tegi Tiit talle haiget, surus talle rinna peale ja tiris juustest, ütles Tiidule, et tal on valus, aga Tiit ei hoolinud sellest. -15.08.2019 sündmus – oli elukaaslase T.Petersoniga kodus. Olid eelnevalt käinud koos E.K sünnipäeval, kus Tiit alkoholi tarvitas ja ta visati sünnipäevalt välja, sest ülbitses. Kodus vaidlesid Tiiduga ja ühel hetkel Tiit lõi teda kolm korda käega vastu vasakut näopoolt, tundis selle tagajärjel valu. Peale löömist Tiit rahunes ja läks välja. Löökide tagajärjel tekkis silma alla kraaps, ilmselt sellest, et prillid olid löömise ajal ees. I.S rääkis, et 15.08.2019 peale seda kui Tiit oli teda löönud, ei julgenud koju jääda. Pakkis kiiruga mõned asjad ja kui Tiit diivanile pikali viskas, jooksis kodust ära. Jooksis maja juures metsa ja helistas naabritele ette, et tuleb. Läks selle sama naabri juurde, kelle sünnipäeval käisid, E.K. Ja siis koos naabriga läks politseisse. Tunnistaja E K on rääkinud /tl151-153 I kd/, et 15.08.2019 oli tal sünnipäev oma kodus, õnnitlema tuli ka naaber I S koos elukaaslasega. Kuna T.Peterson muutus üleolevaks ja hakkas räuskama, palus tal lahkuda. E K sõnade kohaselt helistas I S talle samal õhtul ja soovis tema juurde tulla, sest sai Tiit Petersoni käest peksa ja jookseb kodust ära. I jõudis nende koju läbi metsa ja ütles, et Tiit lõi teda. See oli esimest korda kui sai teada, et Tiit peksab I S’i ja I S ütles, et see ei olnud esimest korda. Proovisid pojaga I S’i mõjutada, et ta teeks politseisse avalduse ja pöörduks naiste varjupaika. Kuna hästi ei kuule, on I S’i kõne salvestatud tema telefoni (tal on selline äpp) ja salvestas ka selle kui arutasid I S’i ja T K’iga politseisse minemist. Siis läksidki kolmekesi (T K

1. ka)politseisse. Plaadil olevast I S kõnest E K’ile on kuulda, et I S helistab E K’ile ja räägib, et jooksis kodust ära, vajab varjupaika, tuleb läbi metsa, et Tiit teda ei näeks. Ei julge enam kodus olla, Tiit lõi teda, on vägivaldne. Ei tea mis saab. Tunnistaja T K /I kd tl 139-140/ on rääkinud, et 15.08.2019 käis naabrinaine I S koos ühe noormehega päeval tema kodus tema isa E K’i juubelil. Umbes kellal 17.40 ajal helistas naabrinaine ja palus kodus toimunud vägivalla tõttu abi. Naabrinaine tuli läbi metsa nende juurde, läksid koos politseisse. Naabrinaine ütles, et ei julge kodus olla, kuna elukaaslane võib ta tappa. I kd tl 134 olev 15.08.2019 koostatud ambulatoorne epikriis näitab, et I S’il on tuvastatud näol kriimustused. I kd tl 135-138 on 15.08.2019 I S läbivaatuse protokoll, tuvastatud on näol kriimustused, vasak kõrv punane. 4 1-22-1652 I S on avaldanud, et peale 15.08.2019 intsidenti ei julgenud koju tagasi minna, kartis Tiitu. Julges koju tagasi minna alles 8.11.2019. Tunnistaja A R’i sõnade kohaselt /tl 141-143 I kd/ saatis 15.08.2019 I S talle sõnumi: „ta on vägivaldne“. Helistas I S’ile, kes ütles, et läheb naabrite juurde, läks naabriga politseisse. Peale politseid I S helistas, et tal pole kusagile minna ja korraldas, et I S sai minna Haapsalu Sotsiaalmajja. Kohus leiab, et tunnistajate E K, T K ja A R ütlused selle kohta, et I,S avaldas neile, et T.Peterson kasutas tema suhtes vägivalda, on tõendiks KrMS § 66 lg 2- 1 p 2 alusel. I S telefonikõnest E K’ile on kuulda, et ajal, mil I.S liikus K kodu poole, oli ta toimunust hirmutatud, ärevil, mures tuleviku pärast. Tunnistaja H L kohtus T.Petersoniga 24.08.20219 kui Tiit tuli I S’i Sotsiaalmajja otsima. Tiit ütles, et neil oli I S’iga väike tüli kodus ja I S jooksis ära ja on kadunud. Lisaks ütles, et no pani I S’ile paar korda lahtise käega. T.Petersoni poolt H L’ile avaldatu on tõendiks KrMS § 66 lg 2-1 p 3 alusel. Seega T.Peterson tunnistab 15.08.2019 ühel korral I S löömist, muid vägivallategusid eitab. Kannatanu ütlusi T.Petersoni poolt 15.08.2019 tema suhtes kasutatud vägivalla kohta kinnitavad tunnistajate E K, T K ja A R ütlused. Kannatanul tuvastatud vigastused on sellised, mis vastavad kannatanu poolt kirjeldatud T.Petersoni poolt kasutatud vägivallale. Kohus leiab, et kannatanu on 15.08.2019 sündmustest rääkinud järjepidevalt ühtmoodi. Ülejäänud nelja vägivallaepisoodi kohta, milliseid kannatanu on kirjeldanud, on ainult kannatanu ütlused. Kannatanu on nendest sündmustest rääkinud tunnistajatele alles peale (või vahetult enne) 15.08.2019 vägivallaepisoodi. I S on ise avaldanud, et varem (s.t enne 15.08.2019) ei ole kellelegi Tiidu löömisest rääkinud, sest on kartnud, et kui Tiit teada saab, lööb ta sandiks. Julges 15.08 politseisse pöörduda, sest tõesti kartis, et ei ela seda ööd üle. Tiit mujale ei löö kui lahtise käega vastu nägu ja alati kontrollib, et vigastusi ei jääks, sest teab, et sellest võib jama tulla. I S on rääkinud teistele isikutele, et T.Peterson on olnud tema suhtes vägivaldne. KK T rääkis /tl 154-156 I kd/, et I S on talle enne Sotsialamajja sattumist rääkinud, et tal läheb halvasti, Tiit õiendab, on vägivaldne, tuleb kätega kallale, kardab Tiitu, asi on nii halb, et ei taha kodus olla. A R rääkis, et I S kirjeldas peale 15.08.2019 sündmust, et tal on suur hirm Tiidu ees, Tiit valvab teda, on vägivaldne, on teda löönud ja ka särgi seljas katki tõmmanud. H L rääkis /tl 145-147 I kd/, et 17.08.2019 rääkis I S talle, et tema elukaaslane Tiit on tema suhtes vägivaldne, Tiit on teda löönud, lööb lahtise käega vastu nägu ja Tiit kontrollib kohe, et jälgi ei jääks. K.L sõnade kohaselt /I kd tl 148-150/ I S augustis 2019 kinnitas talle, et tema xxx on teda löönud, näitas, et lahtise käega vastu nägu, et sellest on prillid maha kukkunud ja katki läinud. Peale seda 19.08 nägi juba, et I S on sotsiaalmajas. E K on rääkinud, et I S kirjeldas talle, et Tiit lööb teda alati nii, et sinikas ei tekiks ja kontrollib peale löömist, kas on midagi näha. Tunnistajate poolt räägitu näitab, et I S ei ole neile küll väga detailselt rääkinud T.Petersoni poolt toime pandud vägivallast, kuid tegude kirjeldused on kokkulangevad. Kohus leiab, et tunnistajate poolt räägitu selle kohta, mida I S neile on rääkinud T.Petersoni vägivaldsusest, kinnitab I S ütluste usaldusväärsust. Kohus märgib veel, et T.Petersoni ütlustest tuleneb, et ta tunnistab viimast episoodi, ilmselt seetõttu, et I S pöördus kohe teiste inimeste poole ja vägivalla tagajärjel tekkinud 5 1-22-1652 kriimustused olid näha. I S on kirjeldanud, et T.Peterson kasutas tavaliselt vägivalda selliselt, et jälgi ei jää. T.Peterson, eitades teisi vägivallategusid, avaldas, et kunagi ei ole politsei ega kiirabi neil talus käinud. Kohus märgib, et see asjaolu ei välista vägivalla kasutamist. Kohus leiab, et T.Petersoni ütlused, et ta ei ole muul ajal kui 15.08.2019 I S löönud, ei ole usaldusväärsed, kohus jätab need kõrvale. Kohtule esitatud ja eespool kirjeldatud tõendid kogumis kinnitavad kannatanu ütluste usaldusväärsust. Kohus leiab, et kannatanu ja tunnistajate ütlused, kannatanul 15.08.2019 tuvastatud vigastused tõendavad kokkulangevalt, et T.Peterson on 16-24. oktoober 2018, 2018 aasta detsembrikuus, 2019 aasta juulikuus, 08.08.2019, 14.08.2019, 15.08.2019 toime pannud süüdistuses kirjeldatud kehalised väärkohtlemised kannatanu I S suhtes. Kannatanu on avaldanud, et sai T.Petersoni poolt tema lahtise käega näkku löömisel, tugevasti rinna piirkonda surumisel, juustest tirimisel, voodist alla lükkamisel (kukkus voodist alla), valu. Kohus leiab, et ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast on T.Petersoni tegevuse tüüpiliseks tagajärjeks valu saamine. Nägu on teadaolevalt õrn piirkond, kuhu ka lahtise käega löömine tekitab tavapäraselt valu. Voodist kukkumise tulemusel valu saamine on samuti tavapärane ja seda kindlasti olukorras, kus isik ootamatult jõuliselt voodist välja lükatakse. See, et 15.08.2019 T.Petersoni poolt kannatanut vastu nägu löömisel, on kannatanu saanud tervisekahjustuse – kriimustused näol, on tõendatud ambulatoorse epikriisiga ja kannatanu selgitusega, et löömise ajal olid tal prillid ees, millest ilmselt tekkis näole kraaps. Seega on tõendatud, et T.Peterson on toime pannud süüdistuses kirjeldatud teod kannatu I S suhtes. Kuna T.Peterson pani 16-24.10.2018 kehalise väärkohtlemise toime I S vastu, kellega ta oli lähisuhtes (seda kinnitasid nii I S kui ka T.Peterson), täidab see tegu KarS § 121 lg 2 p 2 sätestatud teokoosseisu ning järgmised I S suhtes toime pandud kehalised väärkohtlemised, mis olid korduvad ning I S ja T.Peterson olid jätkuvalt xxx, täidavad KarS § 121 lg 2 p 2, 3 sätestatud teokooseisu, seega kuriteo objektiivne koosseis on täidetud. Kohus on seisukohal, et T.Peterson pani teod toime otsese tahtlusega. T.Peterson on löönud I S käega näkku, millistest löökidest I S sai valu. See näitab, et löögid oli tugevad ning ka kõrvaltvaatajale on arusaadav, et löögid näkku tekitavad valu. Tervisekahjustuse tekitas T.Peterson I S’ile vähemalt kaudse tahtlusega – lüües käega korduvalt näkku inimest, kellel on prillid ees, pidas ta võimalikuks, et prillid (mille raamid on tavaliselt tugevad) löögi tagajärjel liiguvad ja tekitavad tervisekahjustuse. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. 1.2.Varguse episoodid, kannatanu Haapsalu Tarbijate Ühistu Peale selle Tiit Peterson, olles varem, s.o 16.09.2019 kella 20:48 ajal varastanud Haapsalu linnas Uuemõisa alevikus Tallinna mnt 84 asuvast Haapsalu Tarbijate Ühistule kuuluvast kauplusest Uuemõisa Konsum ühe purgi õlut Alexander pint väärtusega 1.55 eurot ja 16.09.2019 kella 21:00 ajal varastanud Haapsalu linnas Uuemõisa alevikus Tallinna mnt 6 1-22-1652 84 asuvast Haapsalu Tarbijate Ühistule kuuluvast kauplusest Uuemõisas Konsum ühe purgi õlut Alexander pint koguväärtusega 1.55 eurot, millega pani toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod, seega varem korduvalt vargusi toime pannud isikuna, võttis 16.09.2019 kella 21:19 ajal Lääne maakonnas Uuemõisa alevikus Tallinna mnt 84 asuva Haapsalu Tarbijate Ühistule kuuluva Uuemõisa Konsumi kaupluse müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 2 purki õlut Alexander pint koguväärtusega 3.10 eurot, millised peitis endale pükse tagataskusse ja möödus kassast kauba eest tasumata jättes, tekitades kuriteoga Haapsalu Tarbijate Ühistule varalise kahju kogusummas 3.10 eurot. Sellise tahtliku tegevusega pani Tiit Peterson toime süstemaatilise varguse, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Peale selle Tiit Peterson võttis varem süstemaatilise varguse toime pannud isikuna 17.09.2019 kella 09:05 paiku Lääne maakonnas Uuemõisa alevikus Tallinna mnt 84 asuva Haapsalu Tarbijate Ühistule kuuluva Uuemõisa Konsumi kaupluse müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 2 purki õlut Alexander pint koguväärtusega 3.10 eurot, millised peitis endale pükste tagataskusse ja möödus kassast kauba eest tasumata jättes, tekitades kuriteoga Haapsalu Tarbijate Ühistule varalise kahju kogusummas 3.10 eurot. Sellise tahtliku tegevusega pani Tiit Peterson toime süstemaatilise varguse, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Peale selle Tiit Peterson võttis varem süstemaatilise varguse toime pannud isikuna 17.09.2019 kella 12:31 paiku Lääne maakonnas Uuemõisa alevikus Tallinna mnt 84 asuva Haapsalu Tarbijate Ühistule kuuluva Uuemõisa Konsumi kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 2 purki õlut Alexander pint koguväärtusega 3.10 eurot, 0,974 kg salatit Rosolje väärtusega 5.83 eurot, 1,038 kg kartuli-singisalatit väärtusega 4.76 eurot ja ühe paki kohvi Paulig Classic väärtusega 4.29 eurot millised peitis endaga kaasas olnud kilekotti ja möödus kassadest Haapsalu Tarbijate Ühistule kuuluva kauba koguväärtuses 17.98 eurot eest tasumata jättes, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, sest ta peeti enne kauplusest lahkumist kaupluse turvatöötaja Helle Eisenschmidti poolt kinni ja varastatud kaup võeti temalt ära. Sellise tahtliku tegevusega pani Tiit Peterson toime süstemaatilise varguse katse, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi. Peale selle Tiit Peterson võttis varem süstemaatilise varguse toime pannud isikuna 19.09.2019 kella 10:02 ajal Lääne maakonnas Uuemõisa alevikus Rannarootsi tee 1 asuva Selver AS kuuluva Rannarootsi Selveri kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ühe purgi õlut Alexander pint koguväärtusega 1.49 eurot, mille peitis endale pükste tagataskusse ja möödus kassadest Aktsiaseltsile Selver kuuluva kauba eest tasumata jättes, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, sest ta peeti enne kauplusest lahkumist kaupluse turvatöötaja K S poolt kinni ja varastatud kaup võeti temalt ära. Sellise tahtliku tegevusega pani Tiit Peterson toime süstemaatilise varguse katse, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi. 1.2.1. Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht Kannatanu Haapsalu Tarbijate Ühistu esindaja on rääkinud /tl 75-77 I kd/, et teab, et 16.09.2019 ja 17.09.2019 varastas mingi mees õlut, on näinud kui politsei selle mehe kinni pidas, kuupäeva ei tea. Turvatöötajad on nendest episoodidest rääkinud. Haapsalu TÜ on esitanud politseile avaldused varguste kohta /tl 70-74 I kd/: 7 1-22-1652 -16.09.2019 kell 20.46 võttis kodanik TÜ Haapsalu Konsumi kaupluse (Haapsalu Tallinna mnt 84) riiulist kauba ja pani tasku. Kassast möödus kell 20.48, taskus tasumata kaup Alexander pint 1 tk, maksumus 1,55 eurot; -16.09.2019 kell 20.57 võttis kodanik TÜ Haapsalu Konsumi kaupluse (Haapsalu Tallinna mnt 84) riiulist kauba ja pani tasku. Kassast möödus kell 21.00, taskus tasumata kaup Alexander pint 1 tk, maksumus 1,55 eurot; -16.09.2019 kell 21.11 võttis kodanik TÜ Haapsalu Konsumi kaupluse (Haapsalu Tallinna mnt 84) riiulist kauba ja pani tasku. Kassast möödus kell 21.19, taskus tasumata kaup Alexander pint 2 tk, maksumus 3,10 eurot; -17.09.2019 kell 9.04 võttis kodanik TÜ Haapsalu Konsumi kaupluse (Haapsalu Tallinna mnt 84) riiulist kauba ja pani kotti. Kassast möödus kell 9.05, kotis tasumata kaup Alexander pint 2 tk, maksumus 3,10 eurot; Tunnistaja H.E kirjeldas /tl 89-90 I kd/, et 17.09.2019 tööl olles Uuemõisa Kosumis, selgitas mehele, kes oli alkoholiriiuli juures, et enne kümmet alkoholi ei saa. Mees tasus kassas kiirnuudli paki eest. Kaamerast vaadates nägi, et isik võttis 2 0,5 liitrist Alexandri õlut ja pistis need pükste tagataskusse jope alla. Lahkus müügisaalist, läks inva WC-sse, peale sealt väljumist pani tühja õllepurgi taarautomaati ja lahkus kauplusest; -17.09.2019 kell 12.27 võttis kodanik TÜ Haapsalu Konsumi kaupluse (Haapsalu Tallinna mnt 84) riiulist kauba ja pani kotti. Kassast möödus kell 12.31, kotis tasumata kaup Alexander pint 2 tk, maksumus 3,10 eurot, rosolje 0,974g maksumus 5.83 eurot, kartulisingisalat 1,038 g 4,76 maksumus eurot, kohv Paulig Classic maksumus 4,29 eurot; kaup kauplusele tagastatud. Tunnistaja H.E kirjeldas /tl l87-88 I kd/, et nägi kuidas meesterahvas 17.09.2019 võttis kohvi Paulig Classic, pani kotti. Tellis letist kartuli-singisalati, rosolje, alkoholiletist võttis 2 Alexandri õlut. Paneb kõik need asjad kotti, suundub kassa poole. Kassa läbib kell 12.31, ostab suitsud, kotis oleva kaupa eest ei maksa. Pidas mehe kinni ja kutsus politsei. Tl 93-94 I kd on vaadeldud asitõendina 4-l plaadil /plaadid on toimiku tagakaane küljes olevas ümbrikus/ olevaid Haapsalu TÜ Konsumi kaupluse turvakaamerate salvestusi 16.09.2019 3 salvestust - algusega kell 20.46, 20.57, 21.06, 17.09.2019 2 salvestust algusega kell 9.02, 12.27. Salvestistel on näha T.Petersoni tegevus kaupluses kauba taskusse, kotti panemisel ja tema möödumine kassast ilma kotis, taskus oleva kauba eest tasumata. Tunnistaja K.S rääkis /tl 95-97 I kd/, et oli tööl 19.09.2019 Rannarootsi keskuses, kella 10 ajal pidas kinni isiku, kes ostis alkoholi ja möödus kaubaga kassaliinist. Palus tšekki, et võrrelda seda ostukorvis oleva kaubaga. Turvaruumis vaatas salvestist, millel oli näha, et isik peal kassaliini läbimist võtab tagataskust maksmata õllepurgi ja asetab selle ostukärusse. Toode kahjustamata, poele tagastatud. Teatas politseisse intsidendist. Ülekuulamisele on lisatud Selveri turvakaamera salvestis /plaat toimiku I kd tagakaane küljes/, mis kinnitab tunnistaja ütlusi. Tiit Peterson tunnistas kohtus varguste toimepanemist, need mis kästi, maksis kõik ära. Jäi nälga, pension sai otsa, ei olnud raha. Varastas alkoholi, sest söök alla ei läinud ja õlu on vedel ja täidab mingil määral kõhtu. Kohus leiab, et eelkirjeldatud kohtus uuritud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et T.Peterson on toime pannud süüdistuses kirjeldatud teod – 16.09.2019 kella 20.48 ajal ja kella 21.00 ajal varastas Uuemõisa Konsumist kummalgi korral ühe purgi õlut Alexander, millega pani toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Seejärel isikuna, kes on varem korduvalt vargusi toime pannud ei tasunud Uuemõisa Konsumis 16.09.2019 kella 21.19 ajal, 17.09.2019 kella 09.05 ja 12.31 paiku ning Rannarootsi Selveris 8 1-22-1652 19.09.2019 kella 10.02 ajal kassas süüdistuses märgitud väärtusega kaupade eest. 17.09.2019 ja 19.09.2019 peeti T.Peterson turvatöötajate poolt enne kauplusest lahkumist kinni, varastatud kaup võeti ära ja T.Petersoni teod jäid tema tahtest olenemata lõpuni viimata. T.Petersoni teod täidavad KarS § 199 lg 2 p 9 sätestatud teokoosseisu, viimase kahe episoodi puhul KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 teokoosseisu, seega kuritegude objektiivne koosseis on täidetud. Kohus on seisukohal, et T.Peterson pani teod toime kavatsetult. T.Peterson lühikese ajaperioodi vältel sarnase tegevusega varastas poodidest õlut ja ühel korral ka toiduaineid. Mõnel korral maksis kassas suitsupaki või muu alkoholi eest, mis näitab selgelt, et püüdis oma ebaseaduslikult tegevuselt tähelepanu kõrvale juhtida. T.Petersoni väide, et varastas alkoholi, sest kõht oli tühi, on ennast õigustav. Ühel korral püüdis varastada ka toiduaineid. T.Petersoni poolt toime pandud kuriteoepisoodide ajavahe näitab, et kui üks poest varastatud õlu sai otsa, läks ja varastas järgmise. Isegi kui T.Petersonil oleks olnud kõht tühi, ei ole see hädaseisund. Kui tal ei olnud raha, et toitu osta, oleks tal olnud võimalus pöörduda abi saamiseks kohaliku omavalituse poole. Seega tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. 1.3. Kehalise väärkohtlemise episood, kannatanu M J Tiit Peterson tungis 19.04.2020 kella 20.00 kuni 20.04.2020 kella 01.00 paiku XXX magamistoas isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus kallale oma xxx M J’ile, kellele hüppas peale ja võttis kahe käega kõrist kinni ning pigistas, mille peale kannatanu lükkas kahe käe ja vasaku jalaga Tiit Petersoni endast eemale. Kui kannatanu M J soovis kutsuda politsei, haaras Tiit Peterson kannatanu vasaku käe randmest, ning pigistas ja sikutas kannatanu kätt, M J suutis Tiit Petersoni kahe käega endast eemale lükata, ning liikus elutuppa diivanile, Tiit Peterson järgnes kannatanule, ning haaras mõlema käega kannatanu paremast käest ja hakkas tirima. Tiit Peterson tekitades oma tahtliku tegevusega M J’ile füüsilist valu ja mitteeluohtlikud vähem kui neli nädalat kestvad tervisekahjustused - vasaku õla- ja küünarvarrepiirkonna sisepinnale hematoomid, vasaku küünarvarre alumisse kolmandikku mõõduka turse ja parema käe ülemisse ossa mitmed hematoomid. Sellise tegevusega pani Tiit Peterson toime tervisekahjustuse ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi. 1.3.1. Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht. Kannatanu M J on rääkinud /tl 36-39 I kd/, 19.04.2020 elas koos Tiit Petersoniga, kes oli tema elukaaslane, XXX. Juba hommikul tekkis Tiiduga tüli, läks endast välja, hakkas nutma ja helistas pojale, kes kutsus teda enda juurde Soome. Tiit on väga kontrolliv inimene, uurib alati kellega suhtleb ja meessoost isikutega suhelda ei tohi. Olid päeval koos Tiiduga naabri juures, Tiit tarvitas alkoholi, tema alkoholi ei tarvita. Koju käksid umbes kella 8 paiku õhtul. Viskasid koos magamistoa voodile pikali, Tiit solvas teda ja tema kaitses ennast sõnadega, see ilmselt vihastas Tiitu. Tiit hüppas talle peale ja võttis kahe käega tal kõrist kinni ja hakkas pigistama, tundis hirmu ja valu, kael oli ka 22.04.2020 veel valus. Tõukas Tiidu kahe käega ja vasaku jalaga endast eemale, Tiit kukkus voodist välja. Võttis telefoni ja ütles Tiidule, et kutsub politsei, Tiit võttis telefoni käest ära ja viskas magamistoa nurka. Telefonil läks ekraani alumine äär katki. Telefoni sai Tiit nii kätte, et pigistas tema vasakut kätt randmest ja sikutas käest. Tundis randmes valu, samuti on verevalumid vasaku käe ülaosas. Läks elutuppa diivani peale istuma. Tiit tuli järgi ja haaras enda käega tema paremast käest ja hakkas magamistoa poole tirima. Tirimine oli tugev, tekkis õlga valu ja tekkisid verevalumid parema käe ülaosasse. Hakkas 9 1-22-1652 nutma ja karjuma, et rohkem ei tiriks. Läks kööki ja seal võttis savist kausi ja ütles Tiidule, et kui veel tuleb, äigab talle kausiga. Siis sai korterist välja joosta, läks poja korteri ukse taha (poeg elab kõrval korteris) ja rääkis pojale, mis juhtus. Poja elukaaslane kutsus politsei, politsei ja kiirabi saabusid 20.04 kella 1-ajal. Tunnistaja M V on rääkinud /tl 46-48 I kd/, et oli oma kodus kui kuskil kella 1.30 paiku öösel jooksis ema (kes elab kõrval korteris) tema korterisse. Ema oli täitsa endast väljas, nuttis, karjus. Emal oli käes mingi savinõu. Algul oli ema endast nii väljas, et ei suutnud midagi rääkida. Pisut rahunenuna rääkis, et Tiit tuli talle kallale, kägistas ja suures toas rüselenud ja ema oli saanud savinõu kätte ja lubanud Tiitu lüüa ja siis sai korterist tulema. Tema naine kutsus politsei. Järgmisel päeval näitas ema, et Tiit oli telefoni ära lõhkunud. (Tunnistaja ütlused on tõendiks KrMS § 66 lg 2-1 p 2 alusel). Tl 50-52 I kd on vaadeldud 20.04.2020 kel l1.20 kõnet numbrile 112, milles helistaja teatab koduvägivallast naabrite juures XXX, kannatanu M J, kellele tuli mees kallale. Politsei vormikaamera salvestusel /tl 50 I kd/ osutab M.J oma vasakule kaenlaalusele, räägib juhtunust samamoodi nagu hiljem ülekuulamisel on ütlusi andnud. T.Peterson tunnistab politseiametnikule, et palus, et ära mine, hoidis kinni noh. 20.04.2020 on sündmuskohal fikseeritud M.J /tl 51-52 I kd/ hematoomid vasakul käel ja punetus kaela piirkonnas. M.V nägi emal olevaid sinikaid kätel, vasaku kaenla all olid juba sinikad. Ema ütles, et käsi on väga valus, raske on liigutada. Samuti olid näha punased plekid kaela peal. Tl 56-57 I kd kiirabikaardi kohaselt 20.04.2020 tuvastati M.Jl vasaku õla- ja küünarvarre piirkonnas sisepinnal sinikad, küünarvarre alumisel kolmandikul esineb mõõdukat turset. Tl 40-44 I kd on fotod kannatanust, lisad 22.04.20 ülekuulamise juurde, milledelt on näha, et kannatul on vasakul käel õla- ja küünarvarre piirkonnas hematoomid, parema käe ülemises osas hematoomid. Tiit Peterson selgitas kohtus, et M.J’il oli teine mees, M hakkas talle politseid kutsuma, tiris telefoni vasakust käest ära, see kukkus vastu radiaatorit, klaas läks puruks, ostis talle uue telefoni. Käest ei haaranud, tiris telefoni. M.J ründas teda ise, ta ei võta rohtusid, siis tuleb ise kallale, 10-15 minutit käib see märul, siis tuleb kallistab, ütleb, anna andeks. See oli enesekaitse, kui kallale tuli, hoidis teda kinni ja siis tulevad sinikad. Ei olnud mingit peksmist. Oli ühe õlle joonud, no võis ka pitsi viina võtta. Tunnistaja M.V kirjeldab, et läks ema korterisse, T.Peterson oli tema arvates keskmiselt purjus, oli teki all peidus. Tiit ütles, et tema magab, ei tea midagi. Oli ainult rääkinud emaga. Seega T.Peterson ei ole avaldanud M.V’ile koheselt, et M.J oleks teda rünnanud, lihtsalt eitas toimunut. Samuti ei ole T.Peterson sündmuskohal politseile avaldanud, et M.J teda ründas, on rääkinud, et M.J lahkumise vältimiseks hoidis teda kinni. Kohus leiab, et T.Peterson on andnud oma tegevuse ja ka M.J’il tekkinud sinikate põhjuste kohta erinevaid ütlusi. Koheselt peale sündmust eitas üldse, et midagi oli toimunud. Sündmuskohal, nähes, et M.J’il on sinikad, avaldas, et hoidis teda kinni. Kohtus on juba uus versioon - M.J ründas teda ja tema kaitses ennast. Kohus leiab, et kannatanu M. J’il tuvastatud vigastused vastavad M.J kirjeldatud T.Petersoni poolt tema suhtes kasutatud vägivallale. M.J on koheselt peale tema suhtes toime pandud vägivallategu kirjeldanud toimunut ka oma pojale. Samuti on ta sama moodi sündmust kirjeldanud kohapeal politseile. 10 1-22-1652 Kaitsja leidis, et kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna kiirabikaardil /tl 56/ on kirjas, et Tiit oli M kõrist kinni hoidnud (ei pigistanud). Kohus märgib, et kiirabikaardist ei ole aru saada, kelle poolt öeldu sinna kirjutatud on. Kohas, kus see lause on, on kirjas erinevatest kohadest saadud info. Kohtule esitatud ja eespool kirjeldatud tõendid kogumis kinnitavad kannatanu ütluste usaldusväärsust. Süüdistatava ütlused on ajas muutvad, vastuolus teiste kohtus uuritud tõenditega, seetõttu leiab kohus, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed ja kohus jätab need tõendite kogumist välja. Kohus leiab, et kannatanu ja tunnistajate ütlused, kannatanul tuvastatud vigastused, politsei vormikaamera salvestus tõendavad kokkulangevalt, et T.Peterson on toime pannud süüdistuses kirjeldatud kehalise väärkohtlemise kannatanu M J suhtes. Kannatanu on avaldanud, et sai T.Petersoni poolt tema kõri pigistamise, vasaku käe randmest sikutamise ja pigistamise, paremast käest tirimise tulemusel valu. Süüdistuses märgitud M.J’il T.Petersoni tegevuse tagajärjel tekkinud tervisekahjustused on tõendatud M.J ütlustega, kiirabikaardiga, kannatanust tehtud fotodega. Kohus leiab, et ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast on T.Petersoni tegevuse tüüpiliseks tagajärjeks valu saamine. Kõri pigistamisel kahe käega on valu saamine (ja ka hirmutunne nagu M J kirjeldas) tavapärane tagajärg. Kohus leiab, et see, et käte pigistamine ja kätest sikutamine, tirimine põhjustasid tekitasid valu, kinnitavad ka kätel tekkinud hematoomid. Seega on tõendatud, et T.Peterson on toime pannud süüdistuses kirjeldatud teo kannatatu M J suhtes. Kuna T.Peterson pani 19.04.2020 kehalise väärkohtlemise toime M J suhtes, kellega ta oli lähisuhtes (seda kinnitasid nii M J kui ka T.Peterson), täidab see tegu KarS § 121 lg 2 p 2 sätestatud teokoosseisu. Kuna T.Peterson on eelnevalt toime pannud kehalised väärkohtlemised I S suhtes (kohus tuvastas need eespool) täidab M J suhtes toime pandud tegu KarS § 121 lg 2 p 2, 3 sätestatud teokooseisu, seega kuriteo objektiivne koosseis on täidetud. Kohus on seisukohal, et T.Peterson pani teo toime otsese tahtlusega. T.Peterson on pigistanu M J kõrist, tirinud, sikutanud, pigistanud käsi, millise tegevuse tagajärjel sai M J valu ja M J’il tekkisid kätel hematoomid See näitab, et T.Petersoni teod olid sedavõrd intensiivsed, et ka kõrvaltvaatajale on arusaadav, et selline tegevus tekitab valu. Tervisekahjustused tekitas T.Peterson M J’ile vähemalt kaudse tahtlusega – pigistades, rebides käsi, pidas ta võimalikuks, et tema tegevuse tagajärjel tekivad tervisekahjustused. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. 1.2.Süüküsimus. Süüküsimust käsitleb kohus kõikide T.Petersonile süüks arvatavate kuritegude puhul. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatükis 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. 21.10.2020 on T.Petersoni suhtes teostatud ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis /akt nr 7.1-3/627, tl 169-176 I kd/, mille tulemusel ekspert on andnud arvamuse, et ekspertiisi tegemise ajal ega kuritegude toimepanemise ajal 19.04.2020, oktoobris ja detsembris 2018, juulis 2019, 8.08.2019 ja 14-15.08 2019, 16-17.09.2019 ja 19.09.2019 ei 11 1-22-1652 esinenud T.Petersonil vaimuhaigust, ajutist rasket psüühikahäiret, nõrgamõistuslikkust, nõdrameelsust ega mõnda muud rasket psüühikahäiret. Seega on tuvastatud, et T.Petersonil ei esinenud talle inkrimineeritud kuritegude toime panemise ajal KarS § 34 sätestatud seisundeid, mis välistaks isiku süüdivuse. Seega kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks T.Petersoni süü temale süüks arvatud kuritegude toimepanemises. KOKKUVÕTE Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistuses kirjeldatud kuritegude toimepanemine Tiit Petersoni poolt, mis täidavad KarS § 121 lg 2 p 2, 3, KarS § 199 lg 2 p 9 sätestatud teokoosseisud, on õigusvastased ja Tiit Peterson on nende toimepanemises süüdi. 2.KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb Tiit Petersoni karistada. Nii KarS § 121 lg 2 kui ka KarS § 199 lg 2 näevad karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest. Karistamise alus on isiku süü, mis T.Petersoni puhul kõikide talle süüks arvatud kuritegude puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et Tiit Petersoni süü kehaliste väärkohtlemiste toimepanemisel on keskmisest suurem, ta on kahte kannatanut seitsmel korral kehaliselt väärkohelnud. Samas kehaliste väärkohtlemiste tagajärjed ei ole olnud rasked, viiel korral sai kannatanu valu ja kahel korral said kannatanud nii valu kui tervisekahjustusi. Tekitatud tervisekahjustused ei olnud rasked - kriimustused ja hematoomid. T.Peterson tunnistab vaid ühel korral kannatanu löömist, mis on karistust kergendav asjaolu. Teistes episoodides süüd ei tunnista. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Varguste puhul on T.Petersoni süü keskmisest väiksem, ta on toime pannud neli süstematilist vargust, kaks neist jäid katse staadiumisse. Karistust kergendavateks asjaoludeks on süü tunnistamine ning varalise kahju vabatahtlik hüvitamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri teatis /I kd tl 197-198/ näitab, et Pärnu Maakohus on 16.11.2018 otsusega nr 1-18-8427 Tiit Petersoni süüdi mõistnud KarS § 424 lg 2 järgi (teo toimepanemise aeg 16.09.2018) ja karistanud vangistusega 10 kuud (eelvangistuses olnud 2 päeva), vangistus on asendatud ÜKT-ga 10 kuud, karistus on kantud 05.11.2019. Tegemist on teiseliigilise, s.o liikluskuriteoga, kuid see näitab, et alkohol on üks põhjustest, miks T.Peterson kuritegusid toime paneb. Käesolevas kriminaalasjas on arutusel teod, millised T.Peterson on toime pannud: - 16-24.10 2018 1 kehaline väärkohtlemine (enne Pärnu Maakohtu 16.11.2018 otsust); -2018 detsember – 15.08.2019 5 kehalist väärkohtlemist ja 16.09.2019-19.09.2019 4 süstemaatilist vargust – enne Pärnu Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmist; -19.04.2020 1 kehaline väärkohtlemine – peale Pärnu Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmist. Seega kõige varasemast kuriteost on möödunud üle 3 aasta 7 kuu ja hilisemast kuriteost 2 aastat 2 kuud. 12 1-22-1652 Tl 202 I kd on Prokuratuuri 05.11.2021 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus KrMS § 202 alusel (avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur) – Tiit Peterson, kuriteo kvalifikatsioon KarS § 121 lg 2 p 2, kuriteo toimepanemise aeg 21.10.2021. Kannatanu M J. Prokurör leidis, et see määrus näitab, et T.Peterson jätkuvalt käitub vägivaldselt. Kohus märgib, et nimetatud määrus näitab, et T.Peterson on 05.11.2021 toime pannud kannatanu M J suhtes KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o sama kannatanu suhtes, kelle vastu ta pani kuriteo toime ka 19.04.2020, mis on arutusel käesolevas kriminaalasjas. Prokuratuur on pidanud võimalikuks T.Petersoni suhtes, kelle osas käis kriminaalmenetlus nii sama kui ka teise kannatanu suhtes kokku 7 KarS § 121 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, kriminaalmenetlus lõpetada nii avaliku menetlushuvi puudumisega seoses kui ka seepärast, et süü ei olnud suur. Tegemist on kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrusega. Prokuratuur on T.Petersonile kriminaalmenetluse lõpetamisel pannud rida kohustusi – osaleda sotsiaalprogrammis, võtma ühendust vägivallast loobumise tugiliiniga, alluma alkoholisõltuvusravile, mitte tarvitama alkoholi. T.Petersoni enda ütluste kohaselt ta neid kohustusi täitnud ei ole, kuna ta saadeti Haapsallu elama. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis näitaks, kas ja kuidas T.Peterson neid kohustusi täitnud on. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi tulemusel on ekspert andnud arvamuse, et Tiit Petersonil esineb sõltuvushäire alkoholist, ta ei tohiks tarvitada alkoholi ega teisi psühhoaktiivseid aineid. Kannatanute, kelle suhtes T.Peterson vägivalda kasutas, ütlustest tuleneb, et T.Petersoni puhul annab vägivaldseks käitumiseks tõuke alkohol. Samuti süstemaatiliste varguste puhul oli varguse objektiks ka alkohol. On ilmne, et T.Peterson ei suutnud oma käitumist alkoholi tarvitanuna kontrollida, tekkisid konfliktid ja ta ründas teisi inimesi füüsiliselt. Kohtus andis T.Peterson ütlusi, et tarvitab vahel ainult mõne õlle. Kohus leiab, et see ilmselgelt ei ole adekvaatne hinnang oma alkoholitarvitamisele, seda näitab ka asjaolu, et T.Peterson varastas poest alkoholi. See näitab, et T.Peterson vajab kõigepealt abi, et teadvustada, et tal on probleem alkoholi tarvitamisega ja ta peab jõudma sinnamaani, et ta hakkab selle probleemiga tegelema. See on põhiliseks eelduseks, et T.Petersoni käitumismuster muutuks ja ta ei paneks toime uusi õigusrikkumisi. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel on kõigi T.Petesoni poolt toime pandud kuritegude puhul oluline õiguskorra kaitsmine. Inimeste vahelise konflikti lahenduseks ei tohi olla teise inimese ründamine, teisele inimestele valu ja terviskahjustuste tekitamine. Lähtuvalt eeltoodust tuleb T.Petersoni karistada kehaliste väärkohtlemiste eest vangistusega sanktsiooni keskmisest määrast suuremas määras, varguste eest vangistusega keskmisest määrast väiksemas määras. T.Petersonile tuleb KarS § 64 alusel moodustada liitkaristus. Kohus suurendab KarS § 121 lg 2 (isikuvastane kuritegu) alusel mõistetud vangistust, sest muidu ei arvestaks karistus varguste (varavastane kuritegu) ebaõigust. Kohus leiab, et arvestades kuritegude toimepanemisest möödunud aega (3 aastat 7 kuud kuni 2 aastat 2 kuud), seda, et kehaliste väärkohtlemiste tagajärjed ei olnud rasked, vargusi T.Peterson tunnistas, hüvitas kahju vabatahtlikult, eelnevalt ei ole kriminaalkorras karistatud isiku- ja varavastaste kuritegude eest, on T.Peterson võimalik vabastada talle mõistetava vangistuse kandmisest tingimuslikult, määrates T.Petersoni katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohus leiab, et T.Petersonile tuleb katseajaks määrata kohustus läbida sotsiaalaprogramm(id). Sotsiaalprogramm(
2. id)peaks toetama T.Petersoni tegelemist alkoholiprobleemiga ja aitama tal konfliktsituatsioonides mitte kasutama vägivalda. Kohus 13 1-22-1652 jätab sotsiaalprogrammi(
3. de)valiku kriminaalhooldusametnikule, kes oskab peale riskihindamist valida võimalikest sotsiaalprogrammidest sobivama. Kohus leiab, et on oluline, et T.Peterson asuks tööle, see toetaks tema rehabiliteerumist. Seetõttu paneb kohus T.Petersonile katseajaks kohustuse 2 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas. 3.TÕKEND Tiit Peterson on kahtlustatavana kinni peetud 19-20.09.2019 /tl 106-108 I kd/, s.o 2 päeva, milline aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. 4.TSIVIILHAGI 4.1.Kannatanu Haapsalu Tarbijate Ühistu esindaja T.Norkroos avaldas, et vargusega tekitas T.Peterson Haapsalu TÜ-le varalise kahju 9.30 eurot. Haapsalu TÜ on esitanud kohtueelses menetluses T.Petersoni vastu tsiviilhagi nõudega hüvitada kuriteoga tekitatud varaline kahju 9.30 eurot /tl 80 I kd/. Kriminaalasja toimikus on maksekorraldus /tl 185 I kd/, et T.Peterson on Haapsalu TÜ-le kahju 9.30 eurot hüvitanud 15.02.2021. 4.2.Kannatanu I S nõuab Tiit Petersonilt kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju 5 000 eurot hüvitamist /tl 5 II kd/. Hagiavalduse kohaselt 15.08.2019 T.Peterson tungis nende ühises kodus kallale I S’ile, põhjustades talle valu j tervisekahjustuse – kriimustuse näo piirkonnas. Varasemalt on T.Peterson viiel korral I S suhtes toime pannud kehalisi väärkohtlemisi, millega tekitas talle valu. Eelkirjeldatuga on T.Peterson tekitanud I S’ile pidevat füüsilist ja vaimset vägivalda, sügava hingelise valu ja stressi. Selle tulemusel I S kardab T.Petersoni, on hirmul tööle minnes ja töölt tulles, poes käies, kardab kohtuda T.Petersoniga. Selle hirmu tõttu ei saanud alates 15.08.2019 pikemat aega elada oma kodus, T.Petersoni tõttu on I S põhiõigus elada omaenda kodus inimväärset elu, riivatud. I S on andnud tsiviilhagis esitatud nõude põhjendamiseks lisaks tsiviilhagis esitatule järgmisi ütlusi /tl 98-100 I kd/. Ei tea, milleks Tiit on võimeline, kardab temaga kohtuda, Tiit võib tulla tema koju. Samuti korvaks see hüvitis, et pidi aasta aega kannatama T.Petersoni vaimset ja füüsilist vägivalda, aga ka teda toitma ja ülalpidama oma rahadega, sest T.Peterson tööl ei käinud. Ostis T.Petersonile auto, maksis sissemaksuks kõik oma säästud, nüüdseks on auto maha müüdud, pangalaen makstud, aga selle tehinguga kaotas rahaliselt väga palju, mittevaraline kahju korvaks seda ka natukenegi. Kohtu seisukoht VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikule kehavigastuste tekitamisest, tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta mõistlik rahasumma. Kohus kõigepealt märgib, et I S poolt avaldatu, et soovib mittevaralise kahju hüvitamise läbi saada hüvitatud talle tekkinud auto ostmisega seotud, T.Petersoni ülalpidamisega seotud varalise kahju, ei ole mittevaralise kahju hüvitamise aluseks. Varalise kahju hüvitamise nõuet kannatanu kriminaalasjas esitanud ei ole. Kui kannatanul on soov T.Petersonilt välja nõuda talle tekitatud varaline kahju, on tal õigus selline nõue esitada tsiviilkohtumenetluse korras. VÕS § 134 lg 5 kohaselt tuleb kohtul mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestada rikkumise raskust ja ulatust, kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. 14 1-22-1652 Käesolevas menetluses on tuvastatud, et T.Peterson oktoobrist 2018-14.augustini 2019 pani I S suhtes toime 5 kehalist väärkohtlemist, mille tagajärjeks oli valu ja 15.08.2019 kehalise väärkohtlemise, mille tagajärjel I S sai valu ja kriimustused (tervisekahjustuse). Tervisekahjustus ei ole selline, mis oleks muutnud kannatanu välimust, jätnud püsiva muutuse. Riigikohus on otsuses 1-18-7833 p-des 20-29 jaatanud võimalust, et igasugune valu tekitanud kehaline väärkohtlemine kujutab endast potensiaalselt sellist tegu, millega võib tekitada kannatanule olulisi negatiivseid tagajärgi ja mis võivad olla aluseks kahju hüvitamisele. Riigikohus on leidnud, et valu tekitava kehalise väärkohtlemise korral on võimalik nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja mittevaralist kahju VÕS § 134 lg 2 alusel. Otsuses nr 3-2-1-111-96 Riigikohtu tsiviilkolleegium täpsustab, et moraalse kahjuna kuulub PS § 25 alusel hüvitamisele … samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduse või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimalikku kaotust. Kannatanu on avaldanud, et T.Petersoni füüsilise vägivalla tõttu pea aasta jooksul kannatas ka vaimse vägivalla all, kardab T.Petersoni. Süüdistatava poolne füüsiline vägivald on põhjustanud negatiivse mõju kannatanu elukorraldusele. Kannatanu ei saanud elada oma kodus kuni T.Peterson sealt lahkus. Kannatanu ütlustest tuleneb, et koju tagasi kolis 8.11.2019. Seega kannatanu ei saanud oma kodus elada pisut ligi 3 kuud, piirangud tema elukorralduses ei kestnud kaua. Kohus leiab, et eelkirjeldatu näitab, et käesoleval juhul on tegemist õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahjuga. T.Peterson on ligi aasta jooksul I S kehaliselt väärkohelnud, põhjustades talle valu, mille tagajärjel on I S’il tekkinud T.Petersoni vastu hirmutunne, mille tõttu ta peale viimast kehalist väärkohtlemist nende ühisest kodust põgenes ja julges koju tagasi minna peale seda kui T.Peterson oli talust lahkunud. Seega on T.Peterson oma tegevusega häirinud I S kehalist ja vaimset heaoluseisundit. Arvestades eeltoodut, peab kohus põhjendatuks mittevaralise kahju nõuet summas 500 eurot. 5.LÄHENEMISKEELD Kannatanu I S on esitanud 19.08.2019 taotluse lähenemiskeelu kohaldamiseks /tl 128 I kd/. I S on taotluses avaldanud, et soovib lähenemiskeeldu, sest T.Peterson on põhjustanud füüsilist valu ja vaimset vägivalda. On jätkuvalt ähvardanud, kardab, et viib ähvardused täide. Kardab teda nii väga, et ei sa oma kodus elada. Neil on ühine elukoht T.Petersoniga, I S talu. KrMS § 310-1 lg 1 kohaselt kannatanu taotlusel võib kohus võlaõigusseaduse § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguse rikkumise puhul võib muuhulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Kohus mõistab T.Petersoni süüdi I S suhtes toime pandud isikuvastases kuriteos. I S on lähenemiskeelu taotluse esitanud 19.08.2019, s.o vahetult peale seda kui T.Peterson pani tema suhtes toime viimase kehalise väärkohtlemise ja T.Peterson elas veel tema talus. I S on avaldanud, et 19.09.2019 jõustus T.Petersoni väljakirjutus talust. I S elab alates 8.11.2019 taas oma kodus. 19.02.2021 I S poolt antud ütlustest /I kd tl 180-182/ ei nähtu, et T.Peterson oleks peale I S koju tagasi kolimist tema elukohta tulnud, temaga ühendust püüdnud võtta või lähenenud talle avalikus kohas. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõendid ei näita, et T.Peterson peale I S kodust lahkumist (2 aasta 9 kuu jooksul) oleks püüdnud talle läheneda, temaga ühendust võtta. 15 1-22-1652 Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et käesoleval ajal ei ole vajalik kannatanu I S eraelu või isikuõiguste kaitseks seada T.Petersonile lähenemiskeeldu ja kohus jätab taotluse lähenemiskeelu kohaldamiseks rahuldamata. 6.ASITÕENDID Plaatidel on järgmised salvestused: - 4-l plaadil Haapsalu TÜ Konsumi kaupluse turvakaamerate salvestused; -Selveri turvakaamera salvestus; -salvestus T.Petersoni ähvardustega; -vormikaamera salvestus, kõnesalvestus, fotod kannatanust; -I S kõne. Plaadid, milledel on salvestised, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. 7.MENETLUSKULUD Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: 7.1.Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel tuleb Tiit Petersonilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas 981 eurot, s.o 1,5*654 eurot. 7.2.Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see T.Petersoni kaitsmise eest kaitsjale advokaat Janek Valdmale makstud tasu ja kulud 216 eurot /tl 209-210 I kd/, 278,40 eurot /II kd tl 31-33/, kokku 494,40 eurot. 7.3.Ekspertiisi tasu on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kriminaalmenetluse kulu ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi (akt nr 7.1-3/627, 30.10.2020) maksumus on 765 eurot /kd I tl 177-179 I kd/. Kokku Tiit Petesonilt riigi kasuks välja mõistetavad menetluskulud 2240,40 eurot. Piia Jaaksoo (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 16