← Eesti

2-22-7546/26

Obsah (4)§75§ 106§ 168§ 173

2-22-7546 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2022.a, Pärnu kohtumaja Kohtunik Leanika Tamm Kohtujurist Jaanika Juurik Tsiviilasja number 2-22-7546 Tsiviilasi N.

) § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. 4. Hagi menetlusse võtmisel on kohus kohtualluvuse kontrollimisel lähtunud Nõukogu määrusest (EL) 2019/111 (25.06.2019) mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (edaspidi Brüssel IIb) ja Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust ning hagiavalduse toodud kostja elukoha andmetest. 5.

§75

lg 1 kohaselt avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

  1. Kohutule esitatud hagiavalduses on U.N.i elukohaks märgitud Xxxxxxxxxxx. Sama aadress on üheks kostja elukoha aadressiks ka Rahvastikuregistri andmete. Nimetatud aadress oli Rahvastikuregistris märgitud hageja elukohaks kuni 01.11.2021, misjärel on hageja registreeritud elukohaks hagiavalduses märgitud aadress Xxxxxxxxxxx Vabariigis.
  2. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus hagi menetlusse võtmisel, et on pädev asja lahendama, kuna Brüssel IIb artikkel 3 a)ii kohaselt on abielulahutuse asjad selle liikmesriigi alluvuses, kelle territooriumil oli abikaasade viimane harilik viibimiskoht, kui üks neist veel elab seal.
  3. Tsiviilasja menetluse käigus on selgunud asjaolud, millest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et Eesti kohus ei ole pädev hagi lahendama. Kohtu 26.10.2022 istungil kostja selgitas, et on viimased kolm aastat elanud Xxxxxxxxxxx Vabariigis. Hageja Registrijärgne elukoht on Xxxxxxxxxxx Vabariigis alates 02.11.
  4. Pooled kinnitasid kohtule, et elavad ühel ja samal aadressil.
  5. Kohus on menetluse kestel selgeks teinud, et abikaasade harilik viibimiskoht on Xxxxxxxxxxx Vabariigis Brüssel IIb artikkel 3 a)i kohaselt on abielulahutuse asjad selle liikmesriigi alluvuses, kelle territooriumil on abikaasade harilik viibimiskoht. Lisanduvalt, 26.10.2022 kohtuistungil pooled selgitasid, et kaaluvad lepitusteenuse kasutamist, kuid soovivad seda teha Xxxxxxxxxxx Vabariigis. Eesti kohtul puudub pädevus suunata menetlusosalisi teise riigi lepitusteenuse pakkuja juurde.
  6. Tulenevalt

§ 106lg 1 p.

4 on kohtualluvuse kokkulepe tühine kui hagi esitamiseks on ette nähtud erandlik kohtualluvus. Tulenevalt

§lg 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul ei või kohus asja kohtualluvuse järgi lahendada ka käesoleva seadustiku §-s 105 nimetatud menetlemise korral. § 105. Kohtualluvus, kui kostja osaleb menetluses vastuväiteid esitamata. Maakohus võib asja kohtualluvuse järgi lahendada nii rahvusvaheliselt kui Eesti kohtute seas, kui kostja vastab hagile ega vaidlusta vastuses kohtualluvust, samuti juhul, kui kostja ei vasta hagile, kuid osaleb kohtuistungil kohtualluvust vaidlustamata. Käesoleval juhul on kostja asunud menetluses osalema, kuid tema vastuväited hagile on sisulised, muuhulgas soovib kostja lepitusmenetlust sh. perelepitust Xxxxxxxxxxx Vabariigis. Kuna tegemist on erandliku kohtualluvusega, ei ole Eesti kohtul võimalik asja menetleda

§ 106lg 1 p 4 tulenevalt. 2

(2)2-22-7546 11. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt tuleb N.N.i hagi U.N.i vastu abielu lahutamise nõudes jätta läbi vaatamata kuna Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama. Menetluskulud 12.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hagi läbivaatamata jätmisel menetluskulud hageja.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173lg 2).

Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Väljamõistetavad menetluskulud puuduvad ja kohus jätab menetluskulude suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.