1-06-7112/58

(4)keskhariduse Murru Vanglas. Tartu Vanglas õppis gaasi-keevitaja erialal, kuid seoses Viru Vanglasse ümberpaigutamisega jäid õpingud pooleli. Tartu Vanglas osales sotsiaalprogrammides 12 sammu ja Viha juhtimine. Viru Vanglas toimub individuaaltöö psühholoogiga toimetulekuoskuste täiendamiseks ja psühholoogilise pinge alandamiseks. Viru vanglas keeldus 06.05.2010 koristajana töötamast. Vabanemisel asub elama õe, A.S juurde aadressile XXX. Korter on 2-toaline, heade elamistingimustega ja kuulub kinnipeetava õele. Samuti on kinnipeetaval võimalus elada sugulase N.Š kuuluvas 3-toalises korteris XXX. Isik on töötanud alates 1992.a-st. Ametlikult töötas 4 aastat katuste paigaldajana, mitteametlikult ca 3 aastat autoteeninduse rehvivahetuses ja ca 6 kuud parkla valvurina. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel töökoht OÜ XXX. Isik tarvitas alkoholi vabaduses nädalavahetustel. Alkoholi mõjul muutus agressiivseks. Sõltuvust ei tunnista. 2008-2009 läbis Tartu Vanglas sotsiaalprogrammi sõltlastele „Sinu valik“. Isik on vanglas teist korda, kriminaalhooldusel ei ole olnud. Viru vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist kuna kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Toimepandud kuritegude vägivaldsuse aste ja julmus on tõusnud. Soodusteguriks uute kuritegude toimepanemiseks on alkohol. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik ei nõustu süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Arvestades seda, et O.E on neljandat korda kriminaalkorras karistatud, kurduva kuriteo teostamise tõenäolisus on kõrge. Kuriteo teostamise tõenäosus võib kasvada, kui kinnipeetav ei suuda mingil põhjusel vältida suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega või hakkab uuesti alkoholi tarvitama. O.E taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Vabanemisel asub elama õe juurde ja tööd saab firmas OÜ XXX või siis XXX OÜ-s. Ta on oma käitumist parandanud. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Võttes arvesse isiku varasemat elukäiku, kuriteo toimepanemise asjaolusid, ei ole tema vabastamine põhjendatud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et O.E tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja põhjendamata. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 4 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab samuti neljandat korda. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud I ja II astme varavastaste kuritegude eest (vargus, röövimine) ja isikuvastase kuriteo eest (surma põhjustamine ettevaatamatusest). Käesoleval ajal kannab karistust raske vara-ja isikuvastase kuriteo eest (väljapressimise isikute grupi poolt varalise kasu üleandmise nõudmise piinamisena väljendunud füüsilise vägivalla kasutamise ja tapmisega ähvardamisega, mille toimepanemine oli seotud raske tervisekahjustuse tekitamise ja isikult vabaduse võtmisega). Harju Maakohtu 29.11.2005 kohtuotsusest (isiklik toimik lk 19-27) on näha, et kinnipeetav koos kaaskohtualusega nõudsid kannatanult 30000 krooni üleandmist kasutades kannatanu suhtes umbes 30 minuti vältel järjepidevat ja suurt valu põhjustaval viisil vägivalda. Kinnipeetav võttis habemenoa ning tõmbas noateraga üle kõri, seejärel ähvardades, et lõikab ära kõrvad, tegi lõike vasaku kõrva taha. Seejärel pani ta noatera kannatanu jalgade vahele ja käskis valida, mida tal ära lõigata, kas „munad“ või kõrvad. Jätkates vägivalda kannatanu suhtes hakkas 2

(4)ta habeajamisnoaga vehkima kannatanu näo ees, tekitades viimasele lõikehaavu kätel, kaelal ja näol. Samal ajal ähvardades, et lõikab ära kannatanu „munad“ (suguelundid), keele ja kõrvad. Seejärel lõi umbes 6 korral rusikaga näkku ja umbes 2 korda jalgadega vastu pead. Siis pani noatera kannatanu kõri vastu, haaras ta juustest kinni ja lõi peaga vastu sektsioonkappi. Peale kaaskohtualuse poolt kannatanu kägistamist ja kannatanu teadvuse kaotamist peksis O.E kannatanut vastu nägu ja keha lüües samal ajal kui viimane alustas sissehingamist. See kordus umbes 10 korda. Selle aja jooksul löödi kannatanut umbes 20 korda, süstemaatiliselt tekitades sellega füüsilist valu. Kannatanu, kes kartis oma elu pärast, otsustas kasutada ellujäämise võimalust. Ta tõusis põrandalt ja hüppas korteri aknast välja, teades, et see asub neljandal korrusel. Maandudes rõdule, hüppas üle rõdu piide ning jäi rippuma, hoides kätega rõdupiirdest kinni. Samal ajal suundusid nad kannatanu poole eesmärgiga jätkata tema suhtes vägivalla kasutamist. O.E hoidis käes habeajamisnoa tera. Kannatanu lasi käed vabaks ja kukkus alla. Kuriteoga tekitati kannatanule raske tervisekahjustus. Samas on kinnipeetavat 4 korda väärteokorras karistatud alkoholijoobes juhtimise eest (Karistusregistri andmed). Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused O.E puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vanglas viibides ei ole O.E üles näidanud paranemise teele asumist. Vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud 8 distsiplinaarkaristust, nendest 7 on määratud 2009 aastal. Viimane karistus lühiajalise kokkusaamise keeld on määratud 22.02.

1. Rikkumiste arv näitab, et vangistuse ajal ei ole O.E oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav omandas keskhariduse Murru Vanglas (lõputunnistus isiklikus toimikus). Tartu Vanglas õppis gaasi-keevitaja erialal, tunnistus on kohtule esitatud.Tartu Vanglas osales sotsiaalprogrammides 12 sammu, Sinu valik ja Viha juhtimine, osalenud vabanemiseelse infopäeva töös. Viru Vanglas toimub individuaaltöö psühholoogiga toimetulekuoskuste täiendamiseks ja psühholoogilise pinge alandamiseks. Isikul isikuttõendavad dokumendid ID- kaart kehtivusega kuni 18.03.
2. Vabanedes on O.E kindel elukoht õe, A S juures aadressil XXX. Korter on 2toaline, renoveeritud, heade elamistingimustega. Korter kuulub kinnipeetava õele. Antud korteris elab ka kinnipeetava elukaaslane. Vabanedes on kinnipeetaval 2 garanteeritud töökohta: XXX OÜ poolt keevitaja ametikohale ilma katseajata põhipalgaga 4350 krooni ja OÜ XXX poolt keevitaja ametikohale. Kinnipeetava lähedased on nõus O.E materiaalset toetama. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (töökohti isegi 2 ja elukoht ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo-väljapressimise asjaolusid (grupis, julmal viisil). Süüdimõisteu käitumine on pika ajaliselt olnud ilmse kriminaalse kallakuga. Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu hõivatus kasuliku tegevusega vanglas ja elu- ja töökoha omamine. Ka varem oli isikul töökoht (abitööline juhutöödel) ja elukoht ning perekonna toetus, kuid see ei takistanud O.E uusi kuritegusid toime panna. Süüdismõistetu praegune ennetähtaegne vabastamine oleks kannatanu asuhtes ebaõiglane. Karistusaja lõpuni on jäänud veel 2 aastat 5 kuud 26 päeva, mis on kohtu arvates piisavalt pikk aeg. Samas alkoholi tarvitamine ja suured rahalised nõuded 30000 suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. 3

(4)Arvestades O.E poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu O.E temale Harju Maakohtu 22.12.2006 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4