← Eesti

4-19-841/33

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 4-19-841

  1. november 2019 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Paavo Randma ja Peeter Roosma H.J-i väärteoasi liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi Pärnu Maakohtu
  2. juuni
  3. a otsus H.J-i kaitsja vandeadvokaadi abi Gregori Palm, kassatsioon Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet
  4. oktoober 2019, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Jätta Pärnu Maakohtu
  6. juuni
  7. a otsus H.J-i väärteoasjas muutmata.
  8. Kassatsioon jätta rahuldamata.
  9. Määrata Advokaadibüroole Lindeberg kassatsioonimenetluses H.J-ile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 150 eurot (sh käibemaks 25 eurot).
  10. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks H.J-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja 150 eurot. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri
  12. veebruari
  13. a otsusega karistati H.J liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 764 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena 3 kuuks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega. Otsuse kohaselt juhtis H.J
  14. jaanuaril 2019 kell 22.20 Rapla vallas mootorsõidukit joobeseisundis, rikkudes LS § 69 lg 3 nõudeid. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati kl 23.31, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 0,64 mg/l.
  15. Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustas menetlusalune isik, taotledes selle tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel.
  16. Pärnu Maakohtu
  17. juuni
  18. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 3.
  19. Maakohtu hinnangul on väärteo toimepanemine tõendatud. Tunnistaja R. K. ütluste kohaselt märkas ta oma kodu aknast teelt välja sõitnud sõiduautot. Auto juurde jõudes nägi ta rooli taga meesterahvast, kes üritas sõidukiga lumest välja saada. Tunda oli tugevat alkoholilõhna ning juht oli ilmsete joobetunnustega. Menetlusalune isik püüdis sündmuskohalt lahkuda, kuid tunnistaja sai ta kätte. R. K. viis H.J-i enda koju ning andis ta hiljem politseile üle. Politsei saabumiseni 4-19-841 menetlusalune isik alkoholi ei tarvitanud. Sündmuskohale tulnud politseiametniku ütluste kohaselt kontrolliti menetlusaluse isiku joovet alkomeetriga. 3.
  20. Menetlusaluse isiku sõnul oli roolis keegi tema sõber, kelle nime ta ei öelnud. H.J-i ütluste kohaselt hääletas ta Raplast Kuimetsa ja nägi poolel teel kraavis enda autot. Seal ründas teda tundmatu isik, kes hoidis teda kuni politsei tulekuni oma kodus kinni. 3.
  21. Maakohus pidas menetlusaluse isiku ütlusi ennastõigustavateks ja luges H.J-i tõendiallikana ebausaldusväärseks. Ainetuteks pidas kohus menetlusaluse isiku ja tema kaitsja väiteid tunnistaja R. K. poolt toime pandud võimalike kuritegude kohta. R. K. käitus korrektselt ja pidas kinni joobetunnustega mootorsõidukijuhi, kes üritas põgeneda. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  22. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist või asja maakohtule uueks arutamiseks saatmist. 4.
  23. Tunnistaja R. K. võttis menetlusaluselt isikult vabaduse rohkem kui tunniks ajaks. H.J oli tunnistaja eluruumides vastu tahtmist, kuna uskus, et lahkumise korral võidakse tema suhtes vägivalda kasutada. Erinevalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 217 lg-st 4 ei ole seadusandja sätestanud võimalust pidada õigusrikkuja kinni väärtegude puhul. VTMS § 31 ja KrMS § 64 lg 1 kohaselt ei tohi tõendeid koguda vägivalda kasutades. H.J-i kinnipidamine toimus kohtuvälise menetleja teadmisel ja heakskiidul. Kaitsja hinnangul on seadusliku aluseta menetlusaluse isiku liikumisvabaduse piiramine käsitatav vägivallana KrM S § 64 lg 1 mõttes ning seega rikuti oluliselt tõendite kogumise korda. 4.
  24. J oobeseisundis auto juhtimine ei ole otseselt tõendamist leidnud. R. K. nägi menetlusalust isikut alles siis, kui auto oli teelt välja sõitnud. H.J-i joove fikseeriti rohkem kui tund pärast väidetava sündmuse toimumist. Kaitsja hinnangul ei ole kogutud sellisel hulgal ja sellise kvaliteediga tõendeid, mis võimaldaksid teha tõsikindlaid järeldusi süüteo asjaolude kohta.
  25. Kassatsioonivastuses leiab kohtuväline menetleja, et kassatsioon tuleb jätta rahuldamata. Maakohus hindas tõendeid kogumis, kaebaja süü on täielikult tõendamist leidnud ja kaebuses esitatud argumendid ümber lükatud. Seega on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  26. Kolleegiumi hinnangul on maakohus H.J-i süüküsimuse lahendanud veatult ning kassaatori väited jäävad tervikuna tagajärjetuks. Olemasolev tõendikogum ei jäta ruumi kahtlusteks tuvastatud faktilistes asjaoludes. Maakohus on menetlusaluse isiku kaitseversiooni veenvalt kummutanud ning Riigikohus ei pea H.J-i süüküsimuses vajalikuks juba esitatud seisukohti korrata. Küll aga peatub kolleegium väärteo toime pannud isiku kinnipidamise õigusel, selgitades järgmist.
  27. Kassaatori arvates pidas tunnistaja R. K. menetlusalust isikut seadusliku aluseta kinni. Iseenesest on õige, et väärteomenetluse seadustikus ei ole sätet, mis lubaks igaühel väärteo toimepanemises kahtlustatavat politsei tulekuni või politseisse toimetamiseks kinni pidada. Seadusandja otsustus väärteomenetlusõiguses nn igaühe kinnipidamisõigust mitte sätestada on põhjendatav vajadusega vältida ebaproportsionaalsete meetmete kasutamist väheoluliste õigusrikkumiste korral. Samas kui isiku väljahingatavas õhus või veres sisalduv alkoholikogus võimaldanuks etteheidet kuriteona karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi, siis olnuks tunnistajal KrMS § 217 lg 4 kohaselt kahtlusteta õigus teo toimepanija kinni pidada. KrMS § 217 lg 4 järgi võib igaüks kuriteo toimepanemisel või vahetult pärast seda põgenemiskatselt tabatud isiku toimetada politseisse kahtlustatavana kinnipidamiseks. Viidatud säte on kinnipidamise õigusvastasust välistav asjaolu KarS § 27 mõttes (vrd nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  28. mai
  29. a otsus asjas nr 3-1-1-12-11, p 25.2).
  30. KrMS § 217 lg-le 4 tuginemine õigusvastasust välistava asjaoluna eeldab kinni peetava isiku teos kuriteotunnuste sedastamist. Väärteootsuse kohaselt tuvastas politsei ligikaudu tund pärast H.J-ile etteheidetava teo toimepanemist tema väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse määras (0,64 mg/l), mis on ligilähedane kriminaalse joobe määrale LS § 69 lg 2 p 1 tähenduses (0,75 mg/l). Nende asjaolude valguses selgitab kolleegium, et sellise piiripealse juhtumi puhul ei saa kinnipidajalt eeldada tõsikindlat teadmist isiku joobe täpse ulatuse kohta (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2

(4)4-19-841
  1. märtsi
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-17-04, p 14.2). Sellistel ebakindlatel asjaoludel kinnipidamise korral tekkivad kahtlused tuleb tõlgendada õiguskorda kaitsvale isikule soodsamas suunas (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. detsembri
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-108-13, p 14). Vaatlusalusele teole hiljem antav õiguslik hinnang seda järeldust ei väära. Võimaliku õigusvastasust välistava asjaolu käsitlemisel tuleb esmajoones arvestada neid fakte, mis andsid isikule konkreetsel hetkel aluse arvata, et toime on pandud kuritegu. Asjakohane on ka silmas pidada, et süütegude karistusõiguslik astmestatus on juriidiline konstruktsioon, millel on tähendus vaid toimepandud süüteole õigusliku hinnangu andja jaoks (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. juuni
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-66-03, p 8).
  7. Arvestades tuvastatud joobe määra ja selle tuvastamise aega, ei olnud süüteo toimepannud is ikut kinni pidaval tunnistajal arusaadavalt võimalik tõsikindlalt tuvastada, kas menetlusalune isik pani toime kuri- või väärteo. Järelikult tuleb praegusel piiripealsel juhul, mil menetlusalust isikut kinni pidanud tunnistajal ei saanud olla täit kindlust kinni peetava isiku joobe täpses määras, tõlgendada joovet puudutavad kahtlused kinnipidaja kasuks. Kuna asjaolud kogumis (H.J-i joobe määr, tema käitumine sündmuskohal ning toime pandud teo iseloom) andsid tunnistajale aluse järeldada menetlusaluse isiku kriminaalses joobes olemist, võis R. K. menetlusaluse isiku kinni pidada KrMS § 217 lg 4 alusel.
  8. Eeltoodust johtuvalt ei teki ka küsimust menetlusõiguse rikkumisest tõendite kogumisel nii, nagu seda on väidetud kassatsioonis. Kolleegium märgib üksnes, et ka juhul, kui tunnistajal polnuks õigust menetlusalust isikut kinni pidada, ei saa tema võimalikku õigusvastast tegevust omistada kohtuvälisele menetlejale ja seeläbi tuvastada rikkumist tõendite kogumisel. Kinnipidamise teatavaks tegemist ei saa samastada kohtuvälise menetleja (vaikiva) heakskiiduga isiku kinnipidamiseks. Praegune kaasus ei ole võrreldav kaitsja viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  9. märtsi
  10. a asjaga nr 3-1-1-127-06, milles käsitleti küsimust tõendi väidetavast saamisest vägivallaga, täpsemalt seadusliku aluseta toimuva vahistamisega. Selline võrdlus on meelevaldne, sest kuigi tunnistaja takistas H.J politsei tulekuni lahkumast, pole võimalik sedastada, et seeläbi survestati isikut mingilgi moel edasise tõendusteabe kogumiseks tema vastu. Menetlusalusel isikul oli võimalik tõendusliku alkomeetri kasutamisest ja ütluste andmisest keelduda, millist õigust ta aga ei kasutanud. Neis küsimustes tehakse menetlejale põhjendamatuid etteheiteid ning tõendite kogumise korra rikkumisest seega rääkida ei saa.
  11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 1, jätab Riigikohus Pärnu Maakohtu
  12. juuni
  13. a otsuse H.J-i väärteoasjas muutmata. Kaitsja kassatsioon tuleb jätta rahuldamata.
  14. H.J-i kaitsja esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks summas 150 eurot (sh käibemaks 25 eurot). Taotluse kohaselt kulutas kaitsja kliendiga nõupidamisele pool tundi ja kassatsiooni koostamisele kaks tundi. Kokku osutas kaitsja kassatsioonimenetluses Riigikohtus õigusabi viie pooltunni vältel. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Riigi õigusabi seaduse § 22 lg 6, § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri
  15. juuli
  16. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-te 6 ja 10 ning § 9 lg 2 alusel rahuldab kolleegium kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 150 eurot, sh käibemaks 25 eurot. Kuna Riigikohus teeb VTMS § 174 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu välja mõista menetlusaluselt isikult H.J-ilt Eesti Vabariigi kasuks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  17. aprilli
  18. a otsus asjas nr 3-1-1-31-16, p 12). (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Kiris Paavo Randma Peeter Roosma 3
(4)4-19-841 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.