← Eesti

1-20-236/2

4-19-841 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2019.a, Rapla kohtumaja Väärteoasja number 4-19-841 (270019000040) Kohtunik Endla Ülviste Kohtuistun

§ 180

alusel mõista H.D-lt välja menetluskuluna määratud kaitsjale määratud tasu summas 180 eurot.

§ 180

lg 3 alusel jätta kaitsja sõidukulud ja tasu sõidule kulutatud aja eest summas 67, 20 eurot jätta riigi kanda. Võimaldada H.D tasuda menetluskulud 180 eurot ositi 6 kuu jooksul kuni summa täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt 30 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS- 1

(10)4-19-841 is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumbrit
  1. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, väärteoasja number. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtulahend sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse ärakiri saata H.D-le, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
  2. juunil 2019.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. VÄÄRTEO KIRJELDUS Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna poolt 01.02.2019.a väärteoasjas nr 270019000040 tehtud üldmenetluse otsuse kohaselt 12.01.2019.a kella 22.20 ajal juhtis H.D Kose-Purila tee 21-l kilomeetril paremas pärisuunas mootorsõidukit Ford H.D isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,64mg/l, tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,69 mg/l ± 0,05 mg/l. Rikkudes liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 3 nõudeid, pani H.D toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi. H.D-le määrati karistuseks rahatrahv 191 trahviühikut, s.o 764 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakarisusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus
  3. 13.01.2019.a koostati väärteoprotokoll H.D suhtes väärteoasjas nr 270019000040, millest nähtuvalt tuvastati väärteomenetluses, et 12.01.2019.a kell 22.20 Raplamaal, Rapla vallas, Olbu külas, Kose-Purila tee 21-l kilomeetril, Purila suunas, juhtis H.D mootorsõidukit Ford H.D isikuna, kelle ühe liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,64mg/l. Sellise tegevusega rikkus H.D LS § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
  4. Kohtuvälise menetleja 01.02.2019.a otsusega tunnistati H.D süüdi LS § 224 lg 2 järgi ja temale määrati karistuseks rahatrahv 191 trahviühikut, s.o 764 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakarisusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Otsusega tehti kindlaks, et 12.01.2019.a kella 22.20 ajal juhtis H.D Kose-Purila tee 21-l kilomeetril paremas pärisuunas mootorsõidukit Ford H.D isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas 2
(10)4-19-841 õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,64mg/l, tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,69 mg/l ± 0,05 mg/l. 2.1 Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusaluse isiku süü rikkumise toimepanemises on tõendatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ja alkomeetri väljatrükiga, menetlusaluse isiku ütlustega ning tunnistaja RK ütlustega. 2.2 Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut so kuni 1200 eurot, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS §-s 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS §-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Trahviühik on rahatrahvi baasisumma, mille suurus on neli
(4)eurot. 2.3 Karistust raskendavaid asjaolusid (Kars § 58 mõistes) kohtuväline menetleja menetluse käigus ei tuvastanud. Süüd suurendavaks asjaoluks luges kohtuväline menetleja seda, et menetlusalune isik pani antud süüteo toime tahtlikult. Samuti on karistusregistri väljavõtte kohaselt menetlusalusel isikul 1 kehtiv kriminaalkaristus (KarS § 424) ning 1 kehtiv liiklusalane väärteokaristus (LS § 227 lg 1; LKindlS § 81), kuid sellele vaatamata jätkab H.D õiguskorra rikkumist. Isiku käitumine näitab ükskõikset ja üleolevat suhtumist liiklusohutusse, teistesse liiklejatesse ning võimalikku saabuvasse tagajärge. Kohtuväline menetleja leidis, et rahatrahv keskmisest suuremas määras ning lisakaristusena juhtimiselt kõrvaldamine omab konkreetse menetlusaluse isiku asjas eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Menetlusaluse isiku kaebus
  1. 13.02.2019.a esitas H.D kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla Politseijaoskonna 01.02.2019.a otsusele väärteoasjas nr 270019000040 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks. Kaebaja leiab, et väärtegu on talle alusetult inkrimineeritud ja tema ei ole alkoholijoobes mootorsõidukit juhtinud. 12.01.2019.a kella 20.00 ajal parkis ta auto xxxxxxxxx Kultuurimaja ette ja kohtus oma sõbra TK. Otsustati sõita Raplasse pubisse ja tellis Facebooki kaudu takso. Tegi mõned joogid Raplas ja kõndis koju xxxxxxxxx. xxxxxxxxx avastas, et on korterivõtmed unustanud xxxxxxxxx Otsustas minna jala xxxxxxxxx. Enne xxxxxxxxx nägi kraavis isale kuuluvat autot, mille oli jätnud eelnevalt xxxxxxxxx Kultuurimaja ette koos auto ja korteri võtmetega. Otsustas kõndida xxxxxxxxx, aga auto juures ründas teda äkiliselt üks meesterahvas, kes kasutas jõudu, väänas teele pikali ja talutas kägistades majja, kuhu lukustas politsei tulekuni. Menetlusaluse isiku kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohad kohtuistungil
  2. Menetlusalune isiku kaitsja leiab, et etteheidetava teo asjaolud ei ole otseste tõenditega tõendatud, kaudsete tõendite kasutamise lubatus on küsitav ja palub menetlus lõpetada ja jätta õigusabikulud riigi kanda. Politsei ei näinud, et H.D auto juhtis, seda ei kinnitanud ka tunnistaja K. Tunnistaja nägi, et auto on kraavis ja selle läheduses inimene, aga ta ei ole öelnud, kes autot juhtis ja kuidas auto kraavi sai. Esimest korda pidi H.D alkomeetrisse puhuma tund aega hiljem. Kuna H.D leiti oma auto läheduses, siis võib ainult eeldada, 3
(10)4-19-841 et tema juhtis autot ja tegi seda joobes peaga. Sedasorti spekulatsioon pole piisav, et isik süüdi tunnistada. Lahendis 3-1-1-15-12 leidis Riigikohus, et kui süüdistus tugineb kaudsetele tõenditele, siis tuleb koguda selline tõendite kogum, et kohtul oleks paljusid tõendeid uurida. On ainult üks tõend, K ütlused ja teine, millega poolteist tundi hiljem tuvastati, et H.D oli joobes. Tõendid on kaudsed ja napid, tõsikindlat järeldust H.D süü osas teha ei saa. H.D ise on leidnud kõik tõendid, mis tema versiooni kinnitaksid. Tema suhtes on rikutud mitmeid õigusi ja võib-olla pandud toime ka kuritegu, s.o vabaduse võtmine. K ähvardas H.D vägivallaga, tekib küsimus, kas selliselt isikult saadud tõendid on lubatavad.

§ 64lg 1 ütleb, et tõendeid ei tohi koguda vägivalda kasutades.

Riigikohus on võtnud selles osas seiskoha lahendis 3-1-1-127-06. Seega tuleb K tunnistajana antud ütlused välja jätta. H.D on leidnud kõik tõendid, mis tema versiooni kinnitaksid. On rikutud mitmeid õigusi tema suhtes ja võib-olla pandud toime ka kuritegu, s.o vabaduse võtmine, lisaks ähvardas K vägivallaga.

§ 64lg 1 ütleb, et tõendeid ei tohi kasutada vägivalda kasutades.

Riigikohus on võtnud selles osas seiskoha lahendis 3-1-1-127-

  1. Seega tuleb K tunnistajana antud ütlused tõendikogumist välja jätta. Kaitsja leiab, et ka puhumine alkomeetrisse on ebaseaduslik. Isiku süüdimõistmisel palub kaitsja õigusabikulud jätta vähemalt osaliselt riigi kanda, sest menetlusalune isik ei käi tööl ning menetluskulude tasumine võib käia talle üle jõu. Kui kohus leiab, et menetluskulud tuleb tasuda menetlusalusel isikul, siis palun kaitsja võimaldada ositi tasumist.
  2. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta otsus muutmata ja leiab, et süütegu on tõendamist leidnud. Ei ole ka tõenäoline sellise ajaga jõuda xxxxxxxxx autoga Raplasse ja teha need vahepealsed toimingud ning jõuda tagasi sündmuspaika. Kohtu seisukoht
  3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.
  4. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, tunnistajad ning uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et väärteo toimepanemine G. K poolt on täielikult tõendamist leidnud ning temale määratud karistus kooskõlas isiku süü suurusega ning mõjutab teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ja tagab õiguskorra kaitsmise huvid.
  5. Menetlusalusele isikule heideti ette LS §-s 224 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu täitmist. H.D ei tunnistanud kohtueelses menetluses ega hiljem kohtus, et ta 12.01.2019.a kella 22.20 ajal juhtis Kose-Purila tee 21-l kilomeetril mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades.
  6. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et 12.01.2019.a kella 22.20 ajal juhtis H.D Kose-Purila tee 21-l kilomeetril mootorsõidukit Ford H.D juhile keelatud seisundis, tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,69 mg/l ± 0,05 mg/l, seega mitte vähem kui 0,64mg/l. 4

(10)4-19-841 9.
  1. H.D kõrvaldati 12.01.2019.a alates kella 22.20 kuni kainenemiseni mootorsõiduki Rord H.D juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et tema suust tuli alkoholi lõhna. H.D keeldus otsust allkirjastamast ja selgitas, et tema ei ole roolinud autot xxxxxx. / tl 10 pöördel -11/. 9.
  2. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt kasutati 12.01.2019 kell 23:31 kuni 23:35 H.D seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDF-0957, mis oli taadeldud (taatlemistunnistuse nr TTRC18/00137). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,69 mg ja 0,71 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,64 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Väljatrükk on allkirjastatud menetlusaluse isiku ja mõõtja poolt. / tl 9 pöördel -10 /. Taolisest mõõtetulemusest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja VV, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ning järgides seejuures mõõtemetoodikat. Kohtule ei ole esitatud vähimaidki tõendeid selle kohta, et tõendusliku alkomeetri kasutamine oleks toimunud ebaseaduslikult, mistõttu on kaitsja sellekohane väide paljasõnaline ning kohus tugineb protokollile ja sellele lisatud väljatrükile otsuse tegemisel. 9.3 Tunnistaja RK andis kohtule teada, et ei saa istungile tulla seoses tööga. Menetlusaluse isiku kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul võis asja arutada ilma tunnistaja osavõtuta ja tema ütlused sai avaldada VTMS § 99 lg 8 alusel. Menetlusaluse isiku kaitsja, olles nõustunud tunnistaja RK kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamisega, loobus õigusest tunnistajat vahetult küsitleda. Kohus avaldas kohtusse kutsutud, kuid seoses tööülesannete täitmise vajadusega kohtusse ilmumata jäänud ning oma ütluste juurde jäämist kinnitanud /tl 33-34/ tunnistaja RK kohtueelses menetluse antud ütlused. /tl 11pöördel -13/. RK märkas ta oma kodu aknast 12.01.2019.a kell 22.20 teel välja põllu peale sõitnud sõiduautot. Auto mootor töötas ja auto üritas lumest välja saada. Auto juures jõudes nägi, et meesterahvas oli rooli taga ja üritas autoga edasi-tagasi nõksutades lumest välja saada. Sõidukis ja sõiduki läheduses teisi isikuid ei olnud. Juhi kohal olev mees avas ukse, tunda oli tugevat alkoholi lõhna ja isik oli ilmsete alkoholijoobe tunnustega. Mees läks minema alguses kõndides xxxxxxxxx poole, tagasi kutsumise peale ta jooksis edasi, kuid umbes 100 meetri kaugusel sai tunnistaja juhi kätte. Tunnistaja tõi ta endaga kaasa oma koju ja andis politsei saabudes politseile üle. Koju tuues hoidis selja tagant jopest kinni. Juht oli tema naisele öelnud, et sõitis teelt välja kuna oli näppinud telefoni. Politsei saabumiseni ta alkoholi ei tarvitanud. Kohtulikul arutamisel ei esitatud tõendeid selle kohta, et tunnistaja ütluse saamisel oleks rikutud

§ 64

lg 1 sätestatud tõendite kogumise üldtingimusi ning kohus tugineb tunnistaja ütlustele otsuse tegemisel. 9.4. Sündmuskohale saabunud politseiametniku EP ütluste kohaselt tuli kella 22 paiku väljakutse, et auto on kraavis ja on arvatavalt joobes isik. Sündmuskohale jõudes kontrolliti joovet. H.D-lt küsiti, et kes oli roolis. Ta ütles, et keegi sõber, kuid sõprade nimesid teada ei saanud. H.D ütles, et majaperemees võttis temal kaela ümbert kinni ja kägistas. Selgitas, et kägistamist otseselt ei olnud, majaperemees võttis käevangust kinni ja 5

(10)4-19-841 viis majja. Kraavis olnud auto juurde minnes tuvastati, et on auto ümber on kahe inimese jalajäljed. Suurem osa jälgi oli auto ümber ja jälgede põhjal oli proovitud autot kätte saada. Autos tagant paremalt poolt jalgade mati juurest leiti üks lahtine viinapudel. Sadas lund. Sündmuskoht fotografeeriti, kuid fotod on politseijaoskonnas. Maja ja sõiduki vahemaa oli kuni sada meetrit. 9.
  1. Tunnistaja, menetlusaluse isiku sõbra, TK, kohtuistungil antud ütluste kohaselt 12.01 said nad H.D bussijaama parklas kokku kella 20 ajal või natuke enne ja tarbiti kahe peale alla kümne pudeli õlut. Edasi mindi Raplas Meie Pubisse, sinna sõiduks võeti Facbooki grupist „Kained juhid Raplamaal“ kaine autojuht. Miku auto jäi xxxxxxxxx. Mikk tegeles autojuhi otsimise ja helistamisega. Pubis istuti mingi kellaajani koos ja joodi arvatavasti kaks või kolm viinakokteili. Kella 22 paiku läks tema vanade tuttavatega edasi, Mikk jäi Pubisse. Raplas sellest juttu ei tulnud, kuidas Mikk oma auto plaanib ära tuua. xxxxxxxxx Raplasse sõidab kuskil 20-25 minutit. Mikk elab xxxxxxxxx. 9.
  2. Menetlusaluse isiku H.D kohtuistungil antud ütluste kohaselt sai ta kella 20 paiku TK kokku xxxxxxxxx bussijaamas, ajasid juttu ja jõid õlut, edasi otsustati minna Raplasse. Telliti kaine juht, oldi mõnda aega pubis ja joodi viinakokteili. T läks oma sõpradega minema, tema oli natuke veel seal ja läks koju xxxxxxxxx. Avastas, et on jätnud võtmed ja rahakoti autosse, mille oli parkinud xxxxxxxxx bussijaama valgustatud parklasse ja jätnud võtmed ette. Läks xxxxxxxxx poole, hääletas ja sai auto peale. Auto oli hallikas sedaan, marki ei tea ja pime oli ka. Enne tema autot keeras juht Kaiu poole. Läks edasi ja nägi autot kraavis ning avastas, et see on tema sõiduk. Autot ta kohapeal ei käivitanud, võtmed võttis süütelukust ära. Auto mootor ei töötanud ja sisse ta ei istunud. Läks xxxxxxxxx poole, et keegi tuleks appi autot välja tooma. xxxxxxxxx sellest sündmuskohast on umbest paar kilomeetrit, lähim maja oli autost 50-100 meetri kaugusel. Telefoniaku oli tühi. Siis ründas teda tundmatu isik, tõmbas lumele maha ja kägistas ning talutas varrukat pidi maja eesruumi. Ta pandi maja eesruumi kinni ja ähvardati peksa anda kui välja läheb enne politsei tulekut. Siis tuli politsei ja pandi puhuma. Kuna ta autoga ei sõitnud, siis seda ka ei tunnistanud, keegi oli auto ärandanud. Avaldust ei teinud sellepärast politseisse, et asjad olid kõik autos olemas, auto oli korras.
  3. Kohus, hinnanud väärteoasjas uuritud tõendid kogumis, leiab, et menetlusaluse isiku käitumises esinevad LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo tunnused. Menetlusalust isikut süüdistatakse LS § 224 lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemises. LS § 224 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem. LS § 2 p 41 kohaselt on mootorsõiduki juhtimine isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. 10.
  4. Kohtu hinnangul on H.D oma käitumisega täitnud LS §-s 224 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu. Juba algsele soovile vältida süüteomenetlust viitavad menetlusaluse isiku sündmuskohalt põgenemise katse ja tema ütlused sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses, mille kohaselt ei ole tema autot roolinud ning ta keeldus otsust allkirjastamast. Seejärel H.D on andnud alates esimesest ülekuulamisest ennast õigustavaid ütlusi. Nimelt juba alates kohtueelsest 6
(10)4-19-841 menetlusest on menetlusalune isik esitanud kaitseväitena teesi, et tema autot juhtinud ei ole. Auto jätmist xxxxxxxxx ja kaine autojuhi kasutamist kinnitab menetlusaluse isiku sõber TK Menetlusaluse isiku ja tema sõbra ütlused, mis ei haaku teiste tõenditega on ilmselget kantud soovist, et H.D toime pandu eest ettenähtud vastutusest vabaneks. TK on oma esmased ütlused andnud alles kohtuistungil, mis toimus 4 kuud peale sündmust ning sõpradel on olnud võimalik omavahel kooskõlastada kohtus antavaid ütlusi sobivaks vastavalt H.D kaitseversioonile. Seega tuleb nende ütlustesse suhtuda kriitiliselt ja neid ei saa pidada tõendiallikatena usaldusväärseteks. Kohtuistungil selgitas H.D , et nad tellisid endale kaine juhi ja TK sõnul helistas kainele juhile H.D . Seega pidanuks H.D telefonimälus olema säilinud andmed juhi abonentnumbri (või vähemalt andmed Facebooki kontakti toimumise kohta), mille kaudu oleks H.D saanud kontakti isikuga, kes kinnitaks tema ütlusi ning tõendaks tema süütust. Käesoleval juhul pole menetlusalune isik isegi kirjeldanud teda koos sõbraga väidetavalt Raplasse toonud juhti ja autot. Kohus ei pea usutavaks H.D versiooni toimunust ka seetõttu, et kella 22 paiku jäi ta väidetavalt peale TK lahkumist veel pubisse, siis läks koju xxxxxxxxx ja alles seejärel läks xxxxxxxxx poole ning asus hääletama. 22.20 paiku nägi RK juba H.D oma maja aknast. Kuna Rapla on xxxxxxxxx (xxxxx külast ~25 km) ~30 km kaugusel kulub 30 km läbimiseks, näiteks ühtlasel kiirusel 80 km/h sõites, 22,5 minutit. Arvestades kehtivaid kiirusepiiranguid ja talviseid teeolusid (s.h lumesadu ja pime aeg) pidi keskmine kiirus olema kohtu hinnangul oluliselt madalam ja sõiduks kulunud aeg pikem. Lisaks pidi kuluma H.D aega tema enda sõnade kohaselt veel xxxxxxx poole minemiseks ja sealt tagasi tulemiseks ning Raplast väljumiseks, minnes kiriku juurest mööda ning üle raudtee paremale. Sellise teekonnakirjelduse kohaselt pidi H.D kõndima pubist jalgsi mitmeid kilomeetreid enne kui jõudis üle raudtee ning selleks kulunuks samuti enam kui 30 minutit. Seetõttu ei ole juba üksnes ajaliselt võimalik menetlusaluse isiku versioon toimunust. Lisaks pole H.D oma selgitustes järjepidev, ta on oma kaebuses algselt märkinud, et ta kõndis koju xxxxxxxxx ja seejärel otsustas minna jala xxxxxxxxx, mis vahemaad arvestades on samuti ebausutav. Kohtu hinnangul on ka äärmiselt ebatõenäoline, et hilisel talveõhtul, asulavälisel teel, üksik joobes meesterahvas viivitamatult mööduva auto peale võetakse. Juhi ja auto detailse kirjelduse puudumine kahandab väite usutavust veelgi. Käesoleval juhul H.D pole vahetult sündmuse järgselt politsei poole kuriteokaebustega pöördunud ja on võtnud selliselt võimaluse koguda tõendeid oma väidete kinnitamiseks. Puuduvad faktidel põhinevad andmed, et menetlusalusele isikule kinnipidamisel liigset ebamugavust põhjustati, kuidagi tema tervist ohustati või tema kasutuses olnud auto ärandati. Seetõttu peab kohus paljasõnaliseks ka H.D kohtuistungil antud selgitusi väidetavalt toimunud auto ärandamise ja kägistamise ning ähvardamise osas. Ainetud on ka kaitsja väited tunnistaja poolt toime pandud võimalike kuritegude ja menetlusaluse isiku kinnipidamise osas. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 20 p 3 võib vabaduse võtta seaduses sätestatud juhtudel ja korras kuriteo või haldusõiguserikkumise (s.o süütegude) ärahoidmiseks, sellises õiguserikkumises põhjendatult kahtlustatava toimetamiseks pädeva riigiorgani ette või tema pakkumineku vältimiseks. RK käitus kodanikuna korrektselt ja pidas kinni joobetunnustega mootorsõidukijuhi, kes üritas oma sõitu jätkata ja põgeneda ning kutsus viivitamatult politsei. Tunnistaja hoidis sellega ära võimaliku edasise ohu menetlusaluse isiku ja teiste liiklejate elu, tervise ja vara suhtes. 7
(10)4-19-841 Seevastu puudub kohtul alus kahelda ülejäänud, H.D-le võõraste, tunnistajate ütlustes. Tunnistaja RK ütluste kohaselt nägi ta auto juurde jõudes, et meesterahvas oli roolitaga ja üritas autoga edasi-tagasi nõksutades lumest välja saada ning pidas seejärel põgeneda üritanud H.D kuni politsei tulekuni kinni. Politseiametniku EP ütluste kohaselt ta nägi, et on auto ümber on kahe inimese jalajäljed. Seega politseiametniku ütlused riimuvad RK ütlustega selles osas, et teisi isikuid läheduses polnud. Kohus leiab, et RK ütlustega, kogumis EP ütlustega, on menetlusaluse isiku poolt mootorsõiduki juhtimine tõendamist leidnud. Kohtu hinnangul puuduvad tõsiseltvõetavad alternatiivid versioonile, et H.D juhtis mootorsõidukit Raplast xxxxxxxxx poole ning sõitis RK kodu ees teel välja ja ei saanud lumme kinni jäänud autot enam kätte, kuigi üritas rooli taga istudes jaautot töötava mootori jõul edasi-tagasi nõksutades lumest välja saada. Menetlusalusel isiku väljahingatavast õhust tuvastati seaduslikult etanooli sisaldus 0,69 mg/l ± 0,05 mg/l, mis vastab LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivsele tunnusele alkoholisisalduse osas. Kohtulikul arutamisel uuritud tõendite kohaselt pidi H.D 12.01.2019.a enne mootorsõiduki juhtimist, s.o enne kella 22:20 jooma alkoholi sellises koguses, et kell 23.31 olid alkoholi näidud 0,69 mg ja 0,71 mg väljahingatava õhu ühe liitri kohta. Alates kella 22.20 kuni tõendusliku alkomeetri kasutamiseni kell 23.31 oli H.D tunnistajate vaateväljas, tal ei olnud võimalik kaasas olnud alkoholi tarbida. Eeltoodust järeldub üheselt, et H.D tarvitas juba mitme tunni jooksul enne mootorsõiduki juhtimist alkoholi koguses, millest tulenevalt oli mootorsõidukit juhtides tema väljahingatavas õhus oli etanooli sisaldus vähemalt 0,69 mg/l ± 0,05 mg/l. 10.
  1. Kohtu hinnangul on H.D tahtlus väärteo toime panemises leidnud kinnitust. Menetlusalune isik juhtis kella 22:20 paiku õhtul mootorsõidukit ja seejärel veel enam kui 1 tund hiljem kella 23.31 paiku tuvastati tema veres oli etanooli näit 0,69 mg/l ± 0,
  2. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra ja joodud õlle ning viina kogust, siis teadis menetlusalune isik kohtu arvates täiesti kindlalt oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt, kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Taoline asjaolu viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik asus mootorsõidukit juhile keelatud seisundis juhtima teadlikult ja tahtlikult ning seega on süütegu toime pandud kavatsetult. 10.
  3. Kohus ei tuvastanud ühtegi H.D teo õigusvastasust või tema süüd välistavat asjaolu. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo.
  4. Kohtu hinnangul on H.D-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus kooskõlas karistusseadustiku §- s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse liigi ja määra valikul määramisel on arvestatud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega ning võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidega. 8
(10)4-19-841 11.
  1. Liiklusregistri päringu kohaselt on menetlusalusel isikul juhiloa kategooria B ja juhiluba on kätte antud kuni 23.10.
  2. Karistusregistri väljavõtte kohaselt menetlusalust isikut on varem 1 korral karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis KarS § 424 järgi rahalise karistusega 492,80 eurot ja lisakaristusega sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 kuud. Rahalist karistust H.D määratud tähtajaks ei tasunud ja tema suhtes alustati täitemenetlus. Kohtutäitur teavitas 10.05.2017 Riigi Tugiteenuste Keskust rahalise karistuse täitmise võimatusest ja Pärnu Maakohtu 25.10.2017.a otsusega asendati rahaline karistus üldkasuliku tööga ning isik allutati käitumiskontrollile. Samuti on teda varem karistatud LS § 227 lg 1 ja LKindlS § 81 järgi rahatrahviga 68 eurot, mis on samuti tasumata. 11.
  3. Karistuse määramisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (RKKKo nr 3-1-1-28-14 p 29; nr RKKKo nr 3-11-52-13, p 19 jt), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Selliselt saadud süüle vastavat karistuse määra korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. 11.
  4. Hinnates üksnes numbrilise näidu alusel H.D süü suurust talle LS § 224 lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleks hinnata süü pigem keskmisest suuremaks. Menetlusalusel isikul tuvastati enam kui tund aega peale teelt väljasõitu alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,69 mg/l ± 0,05 mg/l. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü ei ole mitte ainult üle keskmise, vaid seda võib hinnata väga suureks, kuivõrd on ületatud LS § 224 lg 2 sätestatud piirmäära keskmist määra olulisel määral, lausa maksimaalse määra lähedasena. Kohus juhib siinkohal tähelepanu ka asjaolule, et vaid 0,11 mg/l suurema näidu puhul oleks tegemist taas olnud juba KarS § 424 sätestatud kuriteoga ja sellele oleks järgnenud kriminaalkaristus. 11.
  5. Kohus on tuvastanud, et menetlusalune isik pani väärteo toime pandud kavatsetult. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära oluliselt ületavas seisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Kohus nõustub, et antud asjas tuleb ka arvestada, et menetlusalune isik pani teo toime õhtul linnast välja sõites suure liiklustihedusega teel ja seejärel asulavälisel teel suurte lubatud kiiruste piirkonnas ning talviste teeoludega. Nimetatud asjaolud suurendavad rikkumise ohtlikkust ning menetlusaluse isiku süüd. Seega H.D pani ühiskonnas kehtivate normide suhtes äärmist ükskõiksust üles näidates toime ohtliku liiklusväärteo, millega asetas reaalsesse ohtu enda ning kaasliiklejate elu-, tervise- ja vara. 11.
  6. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning siia alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja 9
(10)4-19-841 materjalidest, s.h tõendusliku alkomeetri väljatrükist nähtuvalt, saab järeldada, et kaebuse esitaja asus sõidukit juhtima juhile keelatud seisundis. Kohus leiab, et antud juhul menetlusalune isik ei soovinud aduda iseendast tulenevat ohtu nii iseendale kui teistele liiklejatele ning seega rikkus teadlikult liiklusnõudeid. Seega, arvestades süü suurust, s.o menetlusalusel isikul tuvastatud lubatud alkoholipiirmäära ületamise määra ning õiguskorra kaitsmise huvisid on kohtuvälise menetleja määratud karistus ligemale sanktsiooni maksimum määrast täielikult põhjendatud. 11.6 Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise vajadust on kohtuväline menetleja põhjendatud eripreventiivsete kaalutlustega. LS §-s 224 lg 3 p 2 kohaselt võib kohaldada lisakaristusena KarS § 224 sätestatud süüteo eest sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem KarS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Varem ka KarS § 424 järgi karistatud isiku puhul on seega LS §-s 224 lg 3 p 2 kohaselt lisakaristuse raamid kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Riigikohus on üldpreventatiivseid eesmärke silmas pidades rõhutanud, et isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ja tema tuleb liiklusest kõrvaldada. Liiklussüüteo toimepannud isikutelt juhtimisõiguse äravõtmises ei ole midagi erandlikku, seda ei kohaldata üksnes isiku suhtes, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu (vt RKKKo 3-1-1-6-17, p 17-19). Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. (Vt RKKKo nr 3-1-1-122-13, p-d 9 ja 11). Kohus hindas H.D süüd sarnaselt kohtuvälise menetlejaga keskmisest suuremaks ning leiab, et kohtuvälise menetleja poolt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena, isikult, kes on varem mootorsõidukit juhtinud joobeseisundis ning kes oma rahalisi karistusi ja trahve ei tasu, on põhjendatud. Menetlusalusele isikule on karistuse eesmärkide täitmiseks määratud miinimummääras lisakaristus ja selle kergendamiseks alus puudub. 12. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- ja materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, millega kaasneks kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. 13. Kohus jätab rahuldamata H.D kaebuse ning jätab Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna 01.02.2019.a üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 270019000040 muutmata.

§ 180

alusel mõistab H.D-lt välja menetluskuluna määratud kaitsjale määratud tasu summas 180 eurot. Kaitsja sõidukulud ja tasu sõidule kulutatud aja eest summas 67, 20 eurot jätta riigi kanda. Võimaldab H.D

§ 180

lg 3 alusel tasuda menetluskulud 180 eurot ositi 6 kuu jooksul kuni summa täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt 30 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.