← Eesti

2-21-134080/18

Obsah (7)§ 162§ 651§ 456§ 168§ 163§ 177§ 652

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 30.11.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-134080 T

§ 162

lg 1 ja 168 lg 6 jätab kohus hageja menetluskulud tema enda kanda, kuna kostja on võtnud hagi põhinõude osas tervikuna õigeks juba kohtueelses menetluses, ning on olnud valmis kuni menetluse lõpuleviimiseni kompromissi sõlmima. Seega ei ole kostja kohtu hinnangul andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Apellatsioonkaebus

  1. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles poolte menetluskulud jäid hageja kanda ning teha tühistatud osas uus otsus, millega menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja anda.
  2. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ekslikult jõudnud järelduseni, et kostja/vastustaja on korduvalt kinnitanud kompromissvalmidust ning seetõttu on võlausaldaja käitunud pahauskselt põhjustades ise menetluskulude tekkimise seoses kohtusse pöördumisega. Apellant maakohtu järeldusega ei nõustu. Maakohtu järeldus, et vastustaja on kinnitanud kompromissivalmidust juba makseettepanekule vastuväite esitamisel ning et kostja/vastustaja on korduvalt üritanud hagejaga/apellandiga enne hagiavalduse kohtusse esitamist kohtuvälist kokkulepet summas 1077,60 eurot saavutada on paljasõnaline ja tõendamata. Apellant märgib, et kõnealuse järelduse ja väidete kohta puuduvad igasugused tõendid käesoleva tsiviilasja materjalide hulgas, st tegemist on väära järeldusega. Kostja/vastustaja on läbivalt keeldunud hagejale/apellandile võlanõuet tasumast, mis tingis hageja/apellandi poolt oma nõude maksma panekuks kohtu kaudu, sh ei ole vastustaja kordagi teinud kohtuvälist kompromissettepanekut. Vastupidiselt on kostja/vastustaja läbivalt kohtuvälises menetluses keeldunud kohustuse täitmisest ja nõudnud VÕS § 172 kohast dokumenti, mille apellant 12.09.
  3. a on vastustajale ka esitanud, nagu maakohus on ka tuvastanud. Vastustaja keeldus ka pärast 14.09.
  4. a e-kirja saamist apellandile võla tasumisest ning esitas uusi vastuväiteid, mis olid täiesti ainetud ja sisutühjad, ning mida apellant üritas korduvalt vastustajale selgitada, kuid vastustaja ei soovinud või ei suutnud sellest aru saada.
  5. Apellant taotleb võtta Tallinna Ringkonnakohtul käesoleva apellatsioonkaebusega esitatavad tõendi käesoleva tsiviilasja materjalide juurde. Tegemist on käesolevaks hetkeks olulise tõendiga, mis tõendab, et vastustaja ei soovinud asja kohtuväliselt lahendada, veelgi vähem ei teinud vastustaja komrpomissettepanekut hagejale/apellandile, mida kinnitab vaieldamatult vastustaja lause 15.09.
  6. a ekirjas. Vastus apellatsioonkaebusele
  7. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. 4

(7)RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada, osas, milles maakohus jättis menetluskulud täielikult OÜ Aktiva Finants kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega anda uus menetluskulude jaotus. Muus osas on maakohtu otsus jõustunud. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
  2. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Hageja vaidlustab maakohtu otsuse vaid menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas on otsus jõustunud (

§ 456lg 2 p 1).

22. Maakohus, jättes otsusega poolte menetluskulud hageja kanda, põhjendas seda seisukohta sellega, et kostja võttis hagi põhinõude osas tervikuna õigeks juba kohtueelses menetluses ning on olnud valmis kompromissi sõlmima. Seega ei ole kostja kohtu hinnangul andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Maakohus viitas

§-dele 162 lg 1 ja 168 lg 6. 23.

§ 168

lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

  1. Asjas puudub vaidlus, et saades hagi, võttis kostja hagi õigeks ulatuses, milles hiljem hagi rahuldati. Seega tuleb apellatsioonkaebuse alusel vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas kostja andis oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks.
  2. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostjal tekkis hagis märgitud lepingutest võlgnevus algse võlausaldaja Telia Eesti AS ees. Asja materjalidest nähtuvalt nõudis hageja võlgnevuse tasumist kostjalt kohtueelselt 17.05.2021, väites, et Telia Eesti AS on talle kostja võlgnevusest tuleneva nõude loovutanud. Maakohus tuvastas ja apellatsioonimenetluses puudub selle üle ka vaidlus, et kostja nõudis hagejalt tõendit nõude loovutamise kohta 17.05.2021, 30.06.2021 ja 08.08.2021, sh 30.06.2021 tegi kostja hagejale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks peale seda, kui hageja saadab talle nõude loovutamise dokumendid.
  3. Kostja tasus algsele võlausaldajale 03.09.2021 1077,60 eurot, kuid algne võlausaldaja tagastas selle summa kostjale. Algne võlausaldaja teavitas kostjat alles 12.09.2021 nõude loovutamisest hagejale. Kostja hagejale nõuet ei tasunud, kuigi 30.06.2021 oli ta väljendanud hagejale valmisolekut kompromissi sõlmimiseks, kui talle esitatakse nõude loovutamise dokumendid.
  4. Hageja esitas 28.10.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tsiviilasja number 2-21-134080) nõudes kostjalt põhinõude 919,09 euro, intressi 39,64 euro, viivise 437,16 euro, sissenõudekulu 50 euro ja edasiulatuva intressi tasumist, mille kohus jättis määrusega rahuldamata, kuna kostja esitas nõudele vastuväite. Vastuväites maksekäsu kiirmenetluse avaldusele 08.11.2021 esitas kostja kogu nõudele vastuväite, põhjendades seda sellega, et hageja nõude õigus on selgusetu, lisaks on Telia Eesti AS nõutud summa tagastanud. Eeltoodust nähtub, et 5

(7)kostja vaidles hageja nõudele täies ulatuses vastu, kuigi ta oli vastuväite esitamise hetkeks algselt võlausaldajalt saanud teate nõude loovutamise kohta. Kostja vaidles vastu nõudele ka osas, milles ta hiljem hagi õigeks võttis. Kuna kostja vaidles maksekäsu ettepanekule vastu, anti asi Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 21.12.2021 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale hagiavalduse X vastu lepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagis palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 894,09 eurot, intressivõlgnevuse 39,64 eurot, sissenõudmiskulud 35,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 155,01 eurot ja viivised alates 21.12.2021 kuni põhinõude summas 894,09 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastuseks hagiavaldusele teatas kostja, et võtab hagi õigeks summas 1077,60 eurot ja on nõus sõlmima kompromissi summas 1077,60 eurot.
  1. Hageja tegi kostjale kompromissettepaneku kompromissi summaga 1585,27 eurot, mis koosneb põhivõlast summas 894,09 eurot, intressivõlgnevusest summas 39,64 eurot, sissenõudekuludest 35,00 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivisest summas 155,01 eurot. Muuhulgas teatas hageja, et lisandub täiendav viivise nõue seadusjärgses viivisemääras 8% aastas põhivõlasummalt 894,09 eurot ehk mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise nõudele summas 71,53 eurot. Kompromissi korras pakkus hageja, et kostja tasub kohtumenetlusega seotud kulud osaliselt, s.t kostja tasub hagejale õigusabikulude katteks 240,00 eurot (vähendatud õigusabikulud) ning pool riigilõivust, s.t 100,00 eurot. Lisaks võimaldab hageja kompromissi korras võla ajatamist kaheks üheks aastaks (12 kuud).
  2. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et

§ 168lg 6 järgi tuli menetluskulud jätta hageja kanda.

Asjast nähtuvalt ei olnud võimalik vaidlust kohtuväliselt lahendada, sest peale nõude loovutamise dokumentide saamist ei tasunud kostja hagejale võlgnevust ka osas, milles ta hagi hiljem õigeks võttis. Selles summas ei nõustunud ta hageja nõudega ka maksekäsu kiirmenetluses. Seega ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et kostja ei andnud alust hagiavaldusega kohtusse pöördumiseks. 30. Maakohus viitas menetluskulude jätmisel hageja kanda ka

§-le 162 lg 1. Selle sätte kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas rahuldati hagi osaliselt, mistõttu viide nimetatud sättele ei ole asjakohane. Asjakohane oleks olnud viide

§ 163

lg-le 1mille järgi hagi osalise rahauldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Rinkonnakohus leiab viimasena viidatud normist lähtudes, et arvestades hagi rahuldamata ja rahuldatud osa, samuti vaidluse asjaolusid, tuleb poolte menetluskulud maakohtus jaotada selliselt, et hageja menetluskulud 2/3 ulatuses jäävad kostja kanda, ülejäänud poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. 31. Maakohus on otsuses esile toonud ka selle, et peale hagi esitamist tuli hagejal oma hagi täpsustada, kuid see asjaolu ei oma menetluskulude jaotamisel tähtsust. See 6

(7)millises ulatuses on hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue põhjendatud, sh kas põhjendatud on menetluskulude tekkimine näiteks hagiavalduse täpsustamise vajadusega või näiteks menetluses tehtud kompromissettepanekuga, kuigi hiljem rahuldati hagi teistsuguses summas, tuleb hinnata peale seda, kui hageja on avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitanud. 32. Kuna apellatsiookaebus tuleb rahuldada osaliselt, siis arvestades kaebuse rahuldatud osa ja vaidluse asjaolusid, tuleb ka apellatsioonimenetluse kulud jaotada selliselt, et 2/3 hageja menetluskuludest jäävad kostja kanda ja ülejäänud poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud tuleb maakohtul

§ 177lg 1 p 2 alusel esimesena menetluskulud rahaliselt kindlaks määrata.

33. Apellatsioonkaebuses esitas hageja taotluse täiendavate tõendite asja materjalide juurde võtmiseks. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus tuleb jätta

§ 652lg 4 alusel rahuldamata, kuna taotletu juurdevõtmine on esitatud hilinenult. /allkirjastatud digitaalselt/ 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.