lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Antud asjas vaidlustas maakohtu otsuse hageja ja seda viivise nõude osaliselt rahuldamata jätmise osas. Sellest tulenevalt kontrollibki ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas, st kas hageja viivisenõude vähendamine oli seaduslik ja põhjendatud. 4 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb
lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude väiksemas ulatuses kui 635,20 eurot ja viivise nõude põhinõude 7218,15 euro tasumata osalt alates 05.05.2022 kuni põhinõude kohase täitmiseni
Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude 635,20 eurot ja edasiulatuva viivise nõude põhinõude 7218,15 euro tasumata osalt alates 05.05.2022 kuni põhinõude kohase täitmiseni määraga 0,2% päevas, kuid mitte enam kui 7218,15 eurot. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Ühtlasi tuleb muuta menetluskulude jaotust ning kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suurust. 8. Praeguses asjas lahendas maakohus hagi tagaseljaotsusega.
lg-st 6 tuleneb, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu arvates ei ole
lg 6 järgi tehtav otsus tagaseljaotsus
lg 1 alusel, vaid tegemist on sisulise lahendiga, millega jäetakse hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Seega sisaldab maakohtu vaidlustatud lahend kahte erineval õiguslikul alusel tehtud otsust, st esiteks tagaseljaotsust, millega maakohus hagi rahuldas (
lg 1), ning teiseks kohtuotsust kui sisulist lahendit (
Hageja saab esitada sisulise kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse (
Seetõttu puudub vajadus asja täies ulatuses maakohtule läbivaatamiseks saatmiseks (
ÜS § 86 lg-te 2 ja 3 alusel ja seetõttu tühine. Samuti leidis maakohus, et viivise määr 0,2% päevas on vastuolus hea usu põhimõttega. Seetõttu mõistis maakohus kostjatelt välja viivise VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras (ilmselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määra). Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu ning leiab, et maakohus on kohaldanud TsÜS § 86 lg-tes 2 ja 3 sätestatut valesti. Riigikohus on mitmetes lahendites asunud seisukohale, et kõrge intress (viivis) iseenesest, isegi kui see on ebaproportsionaalne laenusaaja suhtes, ei tingi veel tehingu tühisust heade kommete vastasuse tõttu ning hinnata tuleb kõiki tehingu asjaolusid kompleksselt (vt näiteks Riigikohtu lahend nr 3-2-1-108-02, p 12). Viivise rakendamine sõltub põhimõtteliselt võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkuleppe kohustust täitvat võlgnikku kuidagi kahjustada. Hageja nõue tulenes äriühingute vahel sõlmitud laenulepingust ning tehingu tühisuseks TsÜS § 86 lg 2 järgi on lisaks vajalik, et esineksid subjektiivsed rasked asjaolud sellel tehingupoolel, kelle jaoks on tingimus ebasoodne, samuti et teine tehingupool nendest rasketest asjaoludest teadis või pidi teadma. Põhjendatud on hageja seisukoht, et selliseid asjaolusid ei esinenud ning nendele ei ole tuginenud ka kostjad vastuses apellatsioonkaebusele. Nõudes viivist 0,2% päevas, ei ole hageja oma õigusi kuritarvitanud, käitunud vastuoluliselt ega käitunud eesmärgiga tekitada kahju teisele lepingupoolele. Seega ei ole hageja viivise nõue määraga 0,2% päevas ka vastuolu hea usu põhimõttega. Seetõttu tuleb lähtuda viivise määrast 0,2 % päevas ning hagi tuleb ka maakohtu poolt rahuldamata jäetud osas rahuldada. 5 Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 635,20 eurot ja viivised alates 05.05.2022 põhinõude tasumata osalt kuni kohase täitmiseni määras 0,2% päevas, kuid mitte enam kui 7218,14 eurot. 10. Seoses hagi täies ulatuses rahuldamisega jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus
Seetõttu tuleb tühistada maakohtu otsus ka menetluskulude jaotuse ja kostjatelt väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Hageja menetluskulud maakohtus koosnesid riigilõivust 910 eurot ja õigusabikuludest 150 eurot. Nimetatud menetluskulude suurusele ei ole vastuväiteid esitatud. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks mõista välja maakohtus kantud menetluskulude katteks 1060 eurot. Hageja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 910 eurot ja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja õigusabikuud 150 eurot (1,25hx100+KM). Apellatsioonkaebuse hind on 5257,13 eurot ning sellelt riigilõiv 595 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu enam 315 eurot. Hagejal on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist (
Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 745 eurot (riigilõiv 595 eurot ja põhjendatud õigusabikulu 150 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt Andra Pärsimägi Üllar Roostoja Parandatud Tartu Ringkonnakohtu 10.02.2023 määrusega RESOLUTSIOON
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.