Obsah (5)

§ 121§ 68§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2023, Tallinn Kriminaalasja number 1-22-8031 Kohtunik Mairi Heinsalu Kohtuistungi sekr

§ 121

lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kaidi Kahu Süüdistatav Riho Gross isikukood: 37502190274; xxxx kodanik; elukoht: xxxx; xxxx; emakeel: xxxx; töökoht: P OÜ; kahtlustatavana kinni peetud 01.11.2022; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad Kaitsja Aivar Ennok (süüdistatav ei soovi kaitsja osavõttu kohtuistungist) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja § 249 ning §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Riho Gross

§ 121lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 aasta.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.11.2022, s.o 1 päev, mõistes karistuseks 11 kuud ja 29 päeva vangistust. 3.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui isik ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. 4.

§ 74

lg 1 alusel on Riho Gross kohustatud täitma katseaja jooksul elukohajärgse 1 kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, mille kohaselt Riho Gross on kohustatud: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 2 alusel on Riho Gross kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 6.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on Riho Gross kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. 7.

§ 78

lg 1 alusel lugeda katseaja kulgemist alates otsuse kuulutamisest.

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. Asitõend: 1 CD-plaat ja DVD-plaat, mis asuvad kriminaaltoimiku juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
2. Välja mõista Riho Grossilt riigituludesse KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast (alates 01.01.2023 on 1,5 palga alammäär 1087,50 eurot) 981 eurot (kokkulepe sõlmitud 2022 aastal) ja kaitsjatasu 146,40 eurot, s.o kokku 1127,40 eurot.
3. Ülejäänud osa sundrahast, s.o. 106,50 eurot jätta riigi kanda
4. KrMS § 180 lg 3
5. lause alusel tuleb Riho Grossil tasuda menetluskulud summas 1127,50 ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest 93,95 eurot kuus Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK AS-is EE351010052031000004, SWEDBANK AS-is EE522200221013264447, LUMINOR BANK AS-is EE401700017002872300, LHV PANK AS-is EE
6. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Riho Gross, kriminaalasi 1-22-8031, menetluskulud“ ja viitenumber
7. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
8. Kohtuotsus anda süüdistatavale, kaitsjale, kannatanule ja prokurörile ning edastada Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. 2 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
9. peatüki
10. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS Riho Grossi süüdistatakse selles, et 01.11.2022 ajavahemikul kell 01:30 kuni 01:52 xxxx asuvas eramus lõi ta armukadeduse pinnalt tõusetunud konflikti käigus oma abikaasat H. G.i mitu korda lahtise käega vastu nägu, seejärel lõi kannatanut mitmeid kordi rusikatega näkku ja erinevatesse keha piirkondadesse, pärast seda võttis kannatanul randmetest ja jalgadest kinni ning tõmbas ta voodist maha, kus peksis kannatanut jalgadega erinevatesse keha piirkondadesse. Kirjeldatud tegudega tekitas Riho Gross enda abikaasale H. G.ile tugevat füüsilist valu ja arvukaid kehavigastusi erinevatesse kehapiirkondadesse – vasakul pool otsmikul hematoom ja paistetus; vasaku kulmu piirkonnas paistetus; parema oimu piirkonnas muhk; paremal pool kuklas muhk; vasaku silma all hematoom; alalõual vasakul pool muhk ja paistetus; paremal pool lõua juures kriimustus; vasakul pool kaelal verevalumid; kaela eesosas hematoom; vasakul pool seljal (abaluul) punetus ja kriimustus; parema käe õlavarrel kriimustus ja hematoomid; vasakul küünarnukil marrastus; mõlema käe randmetel verevalumid; vasaku tuhara piirkonnas hematoom; mõlemal põlvel marrastused. Sel moel pani Riho Gross oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes, s.o

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU Süüdistatava Riho Grossi, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Riho Grossile mõistetavaks karistuseks

§ 121

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.11.2022, s.o 1 päev, mõistes karistuseks 11 (üksteist) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Juhindudes

§ 74

lg 1 ja 3 määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu.

§ 74

lg 1 alusel on Riho Gross kohustatud täitma katseaja jooksul elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, mille kohaselt Riho Gross on kohustatud: 3 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Juhindudes

§ 75

lg 2 p-st 2 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Juhindudes

§ 75

lg 2 p-st 8 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Menetluskulud Tasu määratud kaitsja vandeadvokaat Aivar Ennoki poolt talle kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 146,40 eurot, sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 981 eurot (kokkulepe sõlmitud 2022 aastal), s.o kokku 1127,40 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et süüdistatav võib menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul. KOHTU SEISUKOHT Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Riho Gross

§ 121lg 2 p 2 järgi süüdi mõista.

Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele. Menetluskulude osas märgib kohus täiendavalt seda, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha oli kokkuleppe sõlmimise hetke seisuga 981 eurot. Alates 01.01.2023 on sundraha 1087,50 eurot. Kuivõrd kokkulepe on sõlmitud 2022 aastal, mil kehtis väiksem sundraha määr, siis tuleb sundrahast osa, s.o. 106,50 eurot, mis ületab eelmisel aastal kehtinud sundraha määra, jätta riigi kanda. Asitõend CD-plaat ja DVD-plaat jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik 4