← Eesti

1-21-7077/38

Obsah (7)§ 414§ 126§ 180§ 175§ 291§ 173§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2022.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-7077 Kohtu koosseis eesistuja kohtunik Rutt Teeveer, ra

§ 414

lg 1 kohaselt saadetakse süüdimõistetule teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta karistuse kandmiseks peab ilmuma.

§ 414

lg 2 alusel arvestatakse vangistuse kandmise aega alates Vitali Jakovlevi vanglasse saabumisest.

§ 414

lg 3 kohaselt, kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse vangistust kandma, edastab vangla Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse.

  1. Konfiskeerimise asendamine KarS § 831 lg 1 ja KarS § 84 alusel välja mõista Vitali Jakovlevilt kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks riigituludesse 6320 (kuus tuhat kolmsada kakskümmend) eurot. Kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendusraha tuleb Vitali Jakovlevil tasuda 1 (ühe) kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides viitenumbri 99922700040255 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi.
  2. Asitõendid ja salvestised

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada Vitali Jakovlevile pärast kohtuotsuse jõustumist 31.05.2021 Vitali Jakovlevi kinnipidamisel leitud ja ära võetud mobiiltelefon XXX. IMEI XXX (Pakend nr 1VJKP), mis asub PPA Lõuna prefektuuri hoiulaos. Jälitustoimingu protokolli lisa „Kuulamine“, mis koosneb 9 DVD plaadist ja 1 DVD-R plaat „Tõlked“, mis asuvad kriminaalasja juures – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde. 4. Menetluskulu/makseinfo

§ 180

lg 3 alusel jätta Vitali Jakovlevi kaitsjatasust pool, so 917,40 eurot ja sundrahast pool, so 817,50 eurot, kokku 1734,90 eurot riigi kanda.

§ 175

lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Vitali Jakovlevilt menetluskulud 1811,90 (üks tuhat kaheksasada üksteist eurot ja üheksakümmend senti) eurot alljärgnevalt:     joobe tuvastamise maksumus 35 eurot; ekspertiisi maksumus 42 eurot; kaitsja tasu 917,40 eurot; sundraha 817,50 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või 2

(16)nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides viitenumbri 99922700040242 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisest. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest teatab soovist esitada apellatsioon, siis kuulutatakse motiveeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantselei kaudu
  1. detsembril
  2. a hiljemalt kell 16.
  3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Vitali Jakovlevi (Jakovlev) süüdistatakse selles, et tema käitles XXX. aasta kevadest kuni XXX. aasta september ja XXX. aasta jaanuarist kuni XXX. aasta veebruarini grupis D. M. 1990 grammi amfetamiini sisaldavat ainet selle edasiandmise ja tarvitamise eesmärgil. D. M. ja Vitali Jakovlev omandasid amfetamiini sisaldavat ainet eeluurimisel tuvastamata isikult, keda teadsid telefonirakenduses Telegram „XXX“ nime all. D. M. ülesanne grupis oli hankida raha amfetamiini ostuks. Vitali Jakovlevi ülesanne grupis oli amfetamiini omandamisel suhelda amfetamiini saamise kontaktiga telefonirakenduses Telegram, kasutajanimega „XXX“, leppida kokku amfetamiini üleandmise ja aine omandamise asjaolud. Pärast amfetamiini sisaldava aine omandamist hoidis D. M. seda enda valduses, kaalus, pakendas ümber ja andis edasi Vitali Jakovlevile ajavahemikul XXX. aasta kevadest kuni XXX. aasta september eeluurimisel tuvastamata koguses, kuid mitte vähem kui 10 kotti (10 grammi) nädalas, s.o kokku vähemalt 280 grammi edasi müümiseks ja 2 grammi, s.o kokku vähemalt 56 grammi Vitali Jakovlevile endale tarvitamiseks. D. M. ja Vitali Jakovlev käitlesid amfetamiini sisaldavat ainet selle tarvitamiseks, varalise kasu saamise eesmärgil ja uue koguse amfetamiini hankimiseks. Vitali Jakovlev ja D. M. omandasid amfetamiini sisaldavat ainet järgmiselt: - XXX. aasta kevadel XXX linnast 50 grammi amfetamiini sisaldavat ainet, mille toimetasid sõiduautos XXX reg nr XXX XXX linna; - XXX. aasta kevadest kuni september XXX ja XXX linnas vähemalt kahel korral 500 grammi, kolmel korral 100 grammi, s.o kokku vähemalt 1300 grammi amfetamiini sisaldavat ainet. - XXX. aasta jaanuaris XXX linnas ühel korral 390 grammi amfetamiini sisaldavat ainet. Lisaks omandasid Vitali Jakovlev ja D. M. XXX eeluurimisel seni tuvastamata kahelt isikult XXX 250 grammi amfetamiini sisaldavat ainet, mille toimetasid sõiduautos XXX reg nr XXX XXX linna. 3
(16)Vitali Jakovlev käitles grupis K. M. XXX. aasta kevadest kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni XXX XXX linnas erinevates elukohtades XXX, XXX, XXX, XXX suures koguses amfetamiini sisaldavat ainet. Vitali Jakovlevi ja K. M. grupis käitlemine seisnes selles, et pärast Vitali Jakovlevi ja D. M. poolt aine omandamist, sai Vitali Jakovlev ajavahemikul XXX. aasta kevadest kuni XXX. aasta september eeluurimisel tuvastamata koguses, kuid mitte vähem kui 10 kotti (10 grammi) nädalas, s.o kokku vähemalt 280 grammi ainet edasi müümiseks ja 2 grammi, s.o kokku vähemalt 56 grammi ainet tarvitamiseks, mida asus Vitali Jakovlev edasi müüma grupis K. M.. Samuti omandasid Vitali Jakovlev ja K. M. ajavahemikul XXX. aasta algusest kuni mai kuu grupis XXX A. D., igal nädalal 3-5 korda 10 koti kaupa amfetamiini sisaldavat ainet selle edasiandmise eesmärgil, s.o kokku vähemalt 800 kotti ehk 240 grammi amfetamiini sisaldavat ainet. Ühes kotis oli 0,3 grammi ainet. Amfetamiini sisaldavat ainet hoidsid Vitali Jakovlev ja K. M. ühiselt XXX linnas oma elukohtades XXX, XXX, XXX, XXX, kus nad valmistasid amfetamiini sisaldava aine ette müümiseks, suhtlesid klientidega ja andsid aine üle. Klientidega suhtlesid K. M. ja Vitali Jakovlev kooskõlastatult mõlemad ja kes aine konkreetsele ostjale üle andis sõltus sellest, kes grupi liikmetest sai konkreetsel ajal ja kohas seda teha. Vitali Jakovlev ja K. M. tarvitasid amfetamiini sisaldavat ainet ise ning andsid grupis edasi järgmiselt: - M. I. XXX. aasta kevadest kuni nende kahtlustatavana kinnipidamiseni XXX XXX linnas 12 koti kaupa ja kokku vähemalt 19 kotti. Igas kotis oli 0,3 grammi, s.o kokku vähemalt 8,5 grammi; - R. K. XXX. aasta kevad kuni nende kahtlustatavana kinnipidamiseni XXX XXX linnas, erinevates elukohtades nagu XXX, XXX, XXX, ühel kuni kahel korral nädalas 1-6 koti kaupa ja kokku vähemalt 415 kotti. Igas kotis oli 0,4-0,5 grammi, s.o kokku vähemalt 186 grammi; - A. M. XXX. aasta kevad kuni XXX. aasta jaanuar XXX linnas erinevates kohtades vähemalt neljal korral 1-2 koti kaupa, s.o kokku vähemalt 6 kotti. Igas kotis oli 0,4 grammi, s.o kokku vähemalt 2,4 grammi; - A. P. ja K. P. XXX. aasta veebruarist kuni aprill XXX linnas XXX majas ja selle lähiümbruses 2-3 koti kaupa ja kokku vähemalt 20 kotti. Igas kotis oli 0,6 grammi, s.o kokku vähemalt 12 grammi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005.a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Amfetamiini puhul on selliseks koguseks 1,3 grammi. 4
(16)Seega süüdistatakse Vitali Jakovlevi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses korduvalt ja grupi poolt. II Kohtu seisukoht süüdistuse osas Vitali Jakovlev peeti kahtlustatavana kinni XXX. a kahtlustatuna KarS § 184 lg 2 p 1 järgi (kd II tl 29-31). Vitali Jakovlev vabastati 01.06.
  1. a. Vastavalt kinnipidamise protokollile võeti temalt ära mobiiltelefon XXX (pakend nr 1VJKP). Telefoni on vaadeldud 16.16.
  2. a asitõendi vaatlusprotokollis (kd II tl 32-35), kust nähtuvad muuhulgas süüdistatava kontaktid. Joobeseisundi tuvastamise dokument (II kd tl 28) tõendab asjaolu, et Vitali Jakovlev oli eelnevalt tarvitanud narkootilisi aineid amfetamiini ja efedriini/pseudoeferdiini. Süüdistatav Vitali Jakovlev tunnistab kohtus end talle esitatud süüdistuses süüdi. Kohtuistungil kasutas süüdistatav õigust ütlusi mitte anda, mistõttu saab kohus lähtuda Vitali Jakovlevi poolt kahtlustatavana antud ütlusest, millised kohus võttis vastu

§ 291lg 1 p 2 alusel.

Kahtlustatavana ülekuulamisel 01.06.2021. a (VIII kd tl 74-79) tunnistas Vitali Jakovlev end talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Süüdistatava sõnade kohaselt tarvitab ta alates XXX eluaastast igapäevaselt amfetamiini, mida XXX mitu korda päevas ja tal kulub päevas 1 g amfetamiini. Viimase koguse enne kinnipidamist sai ta mehe käest, kelle hüüdnimi on „XXX“. Ta sai 10 g amfetamiini, mille „XXX“ tõi talle koju XXX tänavale. Amfetamiin oli pakendatud 1 grammi kaupa hõbepaberi sisse ja see oli omakorda minigrip kotis. Amfetamiini eest maksis „XXX“ K. M.. „XXX“ tõigi amfetamiini 10 grammi kaupa nädalas 4-5 korral alates XXX. aasta algusest kuni mai kekspaigani. „XXX“ suhtles Vitali Jakovlev telefoni teel, helistades talle või saates sms’i ja kohtudes. Vitali Jakovlev tunnistas ka seda, et sai amfetamiini XXX S. F.. Ta sai nimetatud isikult ainet XXX. a kevadel. Saatis S. sõnumi ja viimane helistas tagasi ja lepiti kokku, et Vitali Jakovlev läheb XXX, XXX amfetamiinile järele. Lepiti kokku 50 grammi amfetamiini omandamises. S. andis aadressi, kuhu minna. Süüdistatava ütluste kohaselt läksid nad D. M. XXX amfetamiinile järele. Kogu amfetamiin läks D. kätte ja viimane andis süüdistatavale edasimüümiseks 10 grammi kaupa. Amfetamiin oli pakendatud 1 grammi kaupa. Edasi leppis Vitali Jakovlev otse S. kokku XXX amfetamiini toomise. S. andis teada XXX kontaktile ja Vitali Jakovleviga võttis ühendust meesterahvas, kes nimetas end „XXX“. Vitali Jakovlevi kasutajanimi oli „XXX“. „XXX“ lepiti kokku, et keegi kolmas isik toob süüdistatavale XXX trepikotta amfetamiini. Esimest korda toodi Vitali Jakovlevile amfetamiini umbes 1-2 nädalat peale seda, kui ta käis koos D. M. XXX 50 grammi järel. Viimati toodi amfetamiini XXX. aastal. XXX toodi neljal korral 100 grammi, ühel korral 500 grammi ja ühel korral 350 grammi. Raha amfetamiini ostmiseks sai Vitali Jakovlev tema sõnul D. M., kes andis raha talle ja süüdistatav omakorda kullerile. 200 grammi amfetamiini eest maksid 1000 eurot, 500 grammi eest 4500 eurot. Kuller sai kohe 200 eurot. Vitali Jakovlev avaldas, et sai D. ainet 10 koti kaupa, kuid ta ei tea, palju kotis täpselt ainet oli. 1 koti müüs 20 euro eest ja kui kõik sai müüdud, siis andis D. 200 eurot. Nädalas andis D. süüdistatavale 7-9 korral müümiseks 10 koti kaupa. Iga kord kui D. andis müümiseks 10 kotti, andis ta Vitali Jakovlevile 2 grammi endale tarvitamiseks. Samuti andis ta elamiseks aeg-ajalt raha 50 euro kaupa, kokku kuus 150 eurot. Süüdistatava sõnade kohaselt on D. M. tema XXX. Pärast D. M. kinnipidamist ostis süüdistatav amfetamiini tema enda sõnul „XXX“ käest, kes tõi alates XXX. aasta lõpust kuni XXX. maikuu keskpaigani iganädalaselt 4-5 korral 10 kotti amfetamiini müügiks ja ühe koti andis tarvitamiseks. „XXX“ tõi aine süüdistatava koju XXX. Vitali Jakovlev avaldas, et seda amfetamiini tema edasi ei müünud, seda müüs K.. Vahepeal K. segas MSM pulbriga 5

(16)amfetamiini, et nad saaksid ka tarvitada. Vitali Jakovlev avaldas, et vahel oli ka kordi kui ta ise käis amfetamiinil „XXX“ juures järel. A. P. tunneb Vitali Jakovlev seoses sellega, et viimane on tahtnud temalt amfetamiini osta. A. P. on ostnud amfetamiini esimest korda XXX. a ja viimane kord XXX. a. A. P. XXX K. müüs amfetamiini K.. A. M. müüs edasi amfetamiini sellest ajast kui hakati ainet XXX tooma alates XXX. aastast, viimati enne ütluste andmist 2-3 nädalat. A. M. ostis 1-2 koti kaupa, talle müüs süüdistatav ka siis kui elas XXX majas. R. K. müüs süüdistatav enda sõnul amfetamiini XXX – XXX. a mai keskpaigani 1 koti kaupa ja nädalas 2-3 korda. Kui Vitali Jakovlev sai „XXX“ käest amfetamiini, siis andis D.M. 1 grammi kaupa 4-5 korral XXX.a märtsis ja aprillis. Süüdistatava sõnul saab ta igakuiselt 300 eurot XXX, üüri maksab XXX eurot, toidu ja kommunaalide eest maksab XXX. Äratundmiseks esitamisel fotode järgi on 01.06.
  1. a Vitali Jakovlev ära tundnud A. D., kelle hüüdnimi on „XXX“ ja temalt sai Vitali Jakovlev amfetamiini (VIII kd tl 80-81). Järgnevalt kuulati Vitali Jakovlev kahtlustatavana üle 31.08.
  2. a (VIII kd tl 83-86) ja ta avaldas, et tunnistab oma süüd vaid osaliselt, selgitades, et ta ei mäleta, et oleks müünud K. D. ainet ja XXX. a suvest kuni XXX.a jaanuarini oleks seda ainet edasi andnud. Kohtueelses menetluses on Vitali Jakovlev kinnitanud, et amfetamiini saadi D. käest vaid endale tarvitamiseks, kuid koguseid ja täpset aega ta ei mäleta. Süüdistatava sõnul elas ta XXX juures aadressil XXX, kuid umbes kaks kuud enne XXX kolis ta K. XXX tn korterisse, kus elas umbes kuu aega ja siis läksid nad tagasi XXX juurde. Kui XXX, siis mingi aja elasid koos K. XXX tänava korteris. XXX. a oktoobris koliti XXX korterisse. Vitali Jakovlevi sõnade kohaselt käitles ta koos K. M. vaid D. saadud amfetamiini. D. ainet edasi nad ei müünud. XXX tänaval elades said D. M. endale tarvitamiseks 2-3 korral amfetamiini, kuid kogust nimetada ei osanud. XXX.a kevadest müüs Vitali Jakovlev edasi D. M. saadud ainet. Kahtlustatavana ülekuulamisel 08.09.
  3. a (VIII kd tl87-89) avaldas Vitali Jakovlev, et tunnistab oma süüd osaliselt. Jäi 31.08.
  4. a antud ütluste juurde ja kinnitas, et ta ei käidelnud koos K. M. D. saadud ainet. Muus osas oli kahtlustusega nõus. D. M. peeti kahtlustatavana kinni XXX. a (kd I tl 34-36). Sündmuskoha vaatlusprotokoll 30.04.2021 (I kd tl 37-42) tõendab asjaolu, et D. M. raputas sõiduki aknast välja pulbrilist ainet XXX teel ning valge aine tükid koguti tee äärest kokku. Asitõendi vaatlusprotokoll 30.04.2021 (I kd tl 43-48) kajastab XXX sündmuskoha vaatluse käigus leitud valge pulbrilise aine vaatluse toiminguid, kaalumise tulemust, kiirtesti tulemust ( amfetamiin). Sündmuskoha vaatlusprotokoll 30.04.2021 (I kd tl 46-49) tõendab asjaolu, et XXX alevikus tuvastati D. M. poolt juhitud sõiduki kinnipidamise kohas valge pulbrilise aine tükikesi, millised koguti kokku käsitsi korjates. PPA teatis (I kd tl 49) kinnitab, et sõiduki XXX reg nr XXX kasutajaks oli D. M. 30.04.
  5. a läbiotsimise määruse (I kd tl 50-51) alusel toimetati läbiotsimine sõidukis XXX reg nr XXX. Vastavalt 30.04.
  6. a läbiotsimisprotokollile (I kd tl 54-64) võeti sõidukist XXX reg nr XXX ära D. M. mobiiltelefon XXX, mobiiltelefon XXX, kõnekaart, katkine minigripp kott ja kile tükk valge pulbri jääkidega ja must teibirull. 6
(16)Läbiotsimine viidi läbi ka D. M. elukohas XXX korteris XXX. Läbiotsimisprotokoll 30.04.2021 koos fototabelitega (I kd tl 68-87) tõendab, et läbiotsimise käigus leiti korterist mh amfetamiini ja digitaalkaalud. Samuti teostati läbiotsimine D. M. elukohas XXX, kust 30.04.
  1. a läbiotsimisprotokolli (I kd tl 92- 162) kohaselt leiti narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega seonduvate esemetena mh grinder. Ekspertiisiakti nr XXX, mis on koostatud 02.06.
  2. a (II kd tl 4-14) kohaselt leiti D. M. elukohast XXX võetud musta värvi teibilt DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ja selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev D. M. DNA-profiiliga. Ka roheka kaanega anumalt, kortsus teibilt, pooleks rebitud soonkinnisega kilekotilt võetud proovide puhul leidis ekspert, et ei saa välistada D. M. pärineva bioloogilise materjali sisaldumist proovides. Ekspertiisiakt nr XXX 19.07.2021 (II kd tl 15-20 ) tõendab D. M. ja J. M. elukohtades läbiotsimistel leitud pakendites olevate narkootiliste ainete liiki ja kogust. Väärteomenetluse lõpetamise määrus 02.08.2021 (II kd tl 166) kinnitab, et D. M. suhtes lõpetati väärteomenetlus seoses tema poolt rohelise taimse puru ja valge aine omamisega põhjusel, et tema suhtes oli menetluses kriminaalasi. Joobeseisundi tuvastamise dokument (II kd tl 167) tõendab asjaolu, et XXX. a oli D. M. tarvitanud narkootilisi aineid. Isiku läbivaatuse protokoll 04.04.2021 kajastab, et (II kd tl 23) D. M. läbivaatusel leiti valget pulbrilist ainet ja kanepilaadset ainet ja vastavalt ekspertiisiaktile nr XXX (II kd tl 24-26) oli tegemist amfetamiinsulfaadiga ja peenestatud kanepi ning tubaka seguga. Tunnistaja D. M. ütluste kohaselt käitles ta koos Vitali Jakovleviga narkootikume. Tunnistaja tarvitab ise amfetamiini ja kanepit. Tunnistaja selgitas, et ostis koos Vitali Jakovleviga ainet hulgi ja müüsid lahtiselt. Kõik sai alguse XXX. aastal kui osteti amfetamiini. XXX mindi koos Vitaliga 50 grammile järele, oli sügisene aeg. Suhtlemine müüjaga toimus Vitali poolt. 50 grammi amfetamiini eest maksti 400 eurot. Osa sellest ainest tarvitati ise ära ja natuke müüdi. Ühel korral suvel sai tunnistaja narkootilisi aineid koos Vitali Jakovleviga XXX. Ainel käis järel Vitali ja tunnistaja XXX, ainet saadi 250 grammi ja aine üleandmine toimus parklas. 250 grammi amfetamiini eest maksti tunnistaja D. M. rahaga 2000 eurot. Osa ainest tarvitati ära ja osa müüs nii Vitali kui ka tunnistaja ise. Tunnistaja ütluste kohaselt on neile Vitali Jakovleviga toodud XXX-XXX mitmel korral amfetamiini XXX mnt aadressil, toomise eest maksti 200 eurot. Ainet saadi kahel korral, mõlemal korral 500 grammi. Tunnistaja avaldas, et üks isik on toonud korduvalt ainet, ühel korral suvel saadi ainet XXX XXX tanklast, kus oli 500 grammi. Tunnistaja selgitas -tuli inimene, andis ainet, võttis raha ja läks ära ja me sõitsime ära. Aine võtsid vastu nii tunnistaja kui ka Vitali Jakovlev. Ülejäänud korrad olid XXX maanteel, kus oli Vitali Jakovlevi XXX elukoht. Tunnistaja selgitas, et tagasi tulles selle 50 grammi juurde, tuleb märkida, et see narkootiline aine osutus kehvaks ja selle kompensatsioon tehti 100 grammi, mis tuli ka XXX. See maksis neile 500 eurot. D. M. ütluste kohaselt toodi tema teada XXX Vitali Jakovlevi elukohta 1990 grammi narkootilist ainet. Nimetatud ainest osa tarvitati ära ja midagi müüdi nii tunnistaja kui ka Vitali Jakovlevi poolt. Müügist saadud raha kulus narkootilise aine ostmiseks ja osa raisati kohe ära. Tunnistaja ütluste kohaselt oli 1 grammi hinnaks 20 eurot. 7
(16)Tunnistaja K. M. peeti kahtlustatavana kinni XXX. a (II kd tl 37-39) ja joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt oli ta kinnipidamise eel tarvitanud efedriini/pseudoefedriini (II kd tl 36). Läbiotsimisprotokoll XXX. a (II kd tl 52-55) kajastab läbiotsimise käiku K. M. elukohas XXX ning narkootiliste ainete ebaseaduslikule käitlemisele osundavate esemete, mh digitaalkaal, MSM pulber leidmist. Tunnistaja K. M., kes on Vitali Jakovlevi XXX, keeldus kohtus ütluste andmisest, mistõttu võttis kohus

§ 291lg 1 p 2 ja lg 3 p-de 1-4 alusel vastu K.

M. kohtueelses menetluses antud ütlused (VIII kd tl 49-60). Tunnistaja K. M. ütlused kinnitavad, et Vitali Jakovlevil ja D. M. oli üks XXX kontakt, nimega „XXX“, kelle kaudu nad sai tellida amfetamiini. K. M. on omandanud A. D., kelle hüüdnimeks on „XXX“, amfetamiini XXX. a algusest kuni aprilli alguseni, nädalas 3-4 korda 10 koti kaupa, ühes kotis oli 0,3 grammi. Amfetamiini üleandmine käis selliselt, et müüsid nii K. M. kui ka Vitali Jakovlev ja see sõltus sellest, kes sai parasjagu ainet anda. Amfetamiini müüdi A. P. ja K. P., kes omandasid kokku 20 kotti, ühes kotis oli amfetamiini 0,4 kuni 0,5 grammi. K. M. ja Vitali Jakovlev on amfetamiini müünud ka R. K. XXX. a algusest kuni aprillini igal nädalal 1-2 koti kaupa. Amfetamiini on K. M. käidelnud koos Vitali Jakovleviga alates XXX. a kevadest. 04.06.2021.a asitõendi vaatlusprotokollist (II kd tl 40-44) nähtub, et K. M. mobiiltelefonis on kontakt nimega „XXX“. A. D. peeti kahtlustatavana kinni vastavalt protokollile XXX. a (II kd tl 78-80) kahtlustatuna KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja talt võeti ära mobiiltelefon. Joobeseisundi tuvastamise dokument XXX. a (II kd tl 77) kinnitab, et A. D. oli kinnipidamise eelselt tarvitanud amfetamiini, MDMA-d, THC-d ja THC-COOH-i. XXX. a asitõendi vaatlusprotokollis (II kd tl 81-88) on vaadeldud A. D. mobiiltelefoni XXX ja fikseeritud tema kontaktid ning vestlusi, mis käesolevas asjas sisulist tõenduslikku tähtsust ei oma. A. D. elukohas XXX korteris number XXX teostati läbiotsimine, mis on kajastatud XXX. a läbiotsimisprotokollis ja fototabelitel (II kd tl 92-109), kust leiti grinder rohelise taimse puruga ja kaal. A. D. ei soovinud kohtus ütlusi anda, mistõttu võttis kohus

§ 291

lg 1 p 2 ja lg 3 p-de 14 alusel vastu tema kohtueelses menetluses antud ütlused (VIII kd tl 39-48). A. D. on 01.06.

  1. a ülekuulamisel avaldanud, et andis Vitali Jakovlevile ja K. M. amfetamiini paaril korral 10 koti kaupa ja kümnel korral 5-6 koti kaupa. Üks kott on 0,3 grammi. 25.08.
  2. a ülekuulamisel väitis A. D., et ta on andnud amfetamiini Vitali Jakovlevile ja K. M. 3-5 korda 10 kotti ja 10 korda 3-5 kotti. Tunnistaja A. P. peeti kahtlustatavana kinni XXX. a (II kd tl 111-113) kahtlustatuna KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Kinnipidamisel tuvastati, et A. P. oli tarvitanud amfetamiini (II kd tl 110). XXX. a teostati läbiotsimine A. P. elukohas XXX korteris number XXX (II kd tl 117- 135). Tunnistaja A. P. avaldas kohtus, et ta tunneb Vitali Jakovlevi narkootiliste ainetega seoses. Kinnitas, et ta on tarvitanud koos Vitali Jakovleviga kanepit ja amfetamiini XXX. a üks-kaks 8

(16)korda kuus. Vitali Jakovlevi hüüdnimi oli XXX. Tunnistaja sõnul on ta saanud amfetamiini K. M. üks kord nädalas ja seda 1,5 kuni kahe kuu jooksul, 3-5 grammi korraga. Amfetamiin oli pakendatud minigrip kotti. Asitõendi vaatlusprotokoll 16.06.2021. a (II kd tl 136-150) tõendab, et A. P. mobiiltelefonis olid Vitali Jakovlevi ja K. M. kontaktid. Tunnistaja K. P. avaldas kohtus järgmist. Tunnistaja tunneb nii Vitali Jakovlevi kui ka K. M.. Ta on saanud K. M. amfetamiini XXX. a, täpset ajavahemikku ei mäleta, kuid sai igapäevaselt 1-2 müügikotti korraga. Ta on saanud amfetamiini 10-l korral kindlasti, ühes kotis oli 0,5 kuni 0,6 grammi amfetamiini. Üks tarvitamiskogus oli üks kott. Ta maksis 20 eurot ühe koti eest ja andis raha K. M.. Aine sai kätte K. XXX tänava kodus või maja ees. Joobeseisundi tuvastamise dokumendist XXX. a (II kd tl 151) nähtub, et K. P. oli tarvitanud narkootilisi aineid. XXX. a asitõendi vaatlusprotokollist (II kd tl 152-157) nähtub, et K. P. mobiiltelefonis oli K. M. kontakt. Tunnistaja A. M. avaldas kohtus, et ta tunneb Vitali Jakovlevi XXX. On käinud koos A. P. Vitali Jakovlevi juures amfetamiini omandamas. Sai XXX. a ühe koti või kaks kotti, seal võis olla 0,4 g amfetamiini, mille eest maksis 40 eurot. Tunnistaja M. I. ütluste kohaselt tunneb ta Vitali Jakovlevi XXX. Ta on saanud Vitali Jakovlevilt amfetamiini 10-l korral, igas grippkotis oli 0,3 grammi amfetamiini, mille eest tuli tasuda 20 eurot. Ta ei mäleta täpselt, millal sai amfetamiini Vitali Jakovlevilt. Amfetamiini üleandmine toimus XXX linnas. Ta leppis Vitali Jakovleviga Messengeri või telefoni teel kokku. On amfetamiini saanud paar korda ka K. M. käest. Sai amfetamiini XXX. a kevadel. Tunnistaja R. K. ütluste kohaselt tunneb ta Vitali Jakovlevi XXX. Ta on saanud amfetamiini Vitali Jakovlevilt korraga 1-2 kotti ja igas kotis oli 0,4 kuni 0,5 grammi amfetamiini. Sai amfetamiini ühes kuus 2-3 korda. 0,4 grammi amfetamiini maksis 20 eurot. Ta ei oska täpselt öelda, millal toimus amfetamiini üleandmine, kuid rääkis perioodist XXX ja kas eelmisest või üle-eelmisest aastast. Amfetamiini üleandmine toimus erinevates kohtades -üürikorteris, Staadioni tänaval XXX juures. Jälitustoimingu protokoll tõendab asjaolu, et Vitali Jakovlev suhtles R. K., A. D., A. M. Kõnedest nähtub, et lepiti kokku kohtumisi narkootikumide üleandmiseks. Samuti leiab läbi jälitustoimingu protokolli tõendamist, et Vitali Jakovlev ja K. M. suhtlesid D. M. XXX. a (III kd tl 139) kuni XXX. a ( VII kd tl 70-71) narkootiliste ainete teemal. Protokoll kinnitab Vitali Jakovlevi ja D. M. omavahelist suhtlust (IV kd tl 28, 55-56, V kd tl 230-231, VII kd tl 41-43). Samuti kajastab jälitustoimingu protokoll Vitali Jakovlevi suhtlemist A. D. narkootilise aine käitlemise ja raha teemadel, mh XXX.-XXX. a (V kd tl 121-123, 127-128, 131, 162, 165, 168169) samuti XXX. a (V kd tl 210-211, 212-214 ), XXX. a (V kd tl 222-224), XXX (V kd tl 238239), XXX. a (VI kd tl 6-7), XXX.-XXX. a (VI kd tl 12, 14), XXX.-XXX. a (VI kd tl 33, 42), XXX.-XXX.a (VI kd tl 60-64), XXX. a (VI kd tl 75-76), XX. a (VI kd tl 123-124), XXX. a (VI 9
(16)kd tl 177-178), XXX. a (VI kd tl 190-191), XXX. a (VI kd tl 204), XXX. a (VII kd tl 88-89) ja mai kuus edasi kuni XXX. a (VII kd tl 187). Suhtlust A. M. XXX. a kinnitab vestlus (VII kd tl 45) nimetatud kuupäeval. Kõnedest nähtub ka D. M. suhtlemine A. P. (V kd, tl 193-194, 238-239, VI kd tl 108-109), Kokkuvõtlikult ilmneb pealt kuulatud kõnedest, et lepitakse kokku kohtumisi narkootikumide üleandmiseks. Narkootikumide käitlemise teemal suhtlemist K. M. ja Vitali Jakovlevi vahel ning koos tegutsemist kinnitab nende omavaheline kõne XXX. a (VII kd tl 139), kus K. M. küsib Vitali Jakovlevilt, et kus on gripid, kas ta andis kõik ära “XXX“ ( A. D.). Pealt kuulatud kõned kinnitavad ka Vitali Jakovlevi suhtlemist tunnistaja R. K. ( VII kd tl 174). Kohus on seisukohal, et Vitali Jakovlevile süüdistuses etteheidetud teod on tõendatud kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite, tunnistajate ütluste ja süüdistatava enda ütlustega. Vitali Jakovlev tunnistas kohtus oma süüd. Käesolevas kriminaalasjas avaldas ka kaitsja, et puudub vaidlus tegude tõendatuse ja kvalifikatsiooni osas. Vitali Jakovlev on küll kohtueelses uurimises teisel ja kolmandal ülekuulamisel väitnud, et D. M. saadud narkootilist ainet pole ta edasi müünud, kuid selles osas on süüdistatava ütlused vastuolus tema poolt esmalt 01.06.2021. a antud ütlustega ja ka tunnistajate D. M. ning K. M. ütlustega. Kohus on arvamusel, et süüdistatav on ütluste muutmisega üritanud vältida olukorda, mis tõendaks seda, et ta käitles narkootilisi aineid katseajal. Kuna Vitali Jakovlev kohtus ütlusi ei andnud, siis puudus kohtul võimalus selgitada vastuolusid erinevate ütluste vahel. Seega saab kohus lähtuda süüdistatava ütlustest vaid ulatuses, millele ta on kõigis ülekuulamisest kindlaks jäänud ja on usaldusväärsed. Tunnistaja D. M. ütluste kohaselt käitles ta koos Vitali Jakovleviga amfetamiini. Ainet osteti hulgi ja müüdi edasi. Koos käidi XXX ja saadi 50 grammi amfetamiini, mille eest maksid 400 eurot. Tunnistaja sõnul saadi XXX 250 grammi amfetamiini. Vitali Jakovlev teadis inimest, kelle kaudu sai amfetamiini. Nimetatud koguse eest maksid 2000 eurot. Amfetamiini müüsid Vitali Jakovlev ja D. M.. Kaks kogust, so 500 g ja 500 g amfetamiini toodi XXX, XXX, kus elas sel hetkel Vitali Jakovlev. Kokku oli amfetamiini 1990 grammi. XXX tanklas said amfetamiini 500 grammi. Amfetamiini müüsid edasi hinnaga 20 eurot 1 gramm. Kohus on seisukohal, et D. M. ütlused on usaldusväärsed, need on kooskõlas dokumentaalsete tõenditega ja ka tunnistaja K. M. ütlustega. D. M. kahtlustatavana kinnipidamise protokoll XXX. a ja sündmuskoha vaatlusprotokoll XXX. a kinnitavad, et D. M. raputas sõidukist välja pulbrilist ainet. Läbiotsimisprotokoll XXX. a ja asitõendi vaatlusprotokoll XXX. a tõendab, et pulbriline aine reageeris amfetamiinile. Vastus teabenõudele tõendab, et amfetamiini suureks koguseks on 1,3 grammi. Seega on ilmne, et D. M. tegeles amfetamiini käitlemisega. Kohus on seisukohal, et usaldusväärsed on ka tunnistaja A. D. ütlused, mille kohaselt on ta andnud Vitali Jakovlevile ja K. M. amfetamiini vähemalt paaril korral 10 koti kaupa ja kümnel korral 5-6 koti kaupa, kusjuures üks kott on 0,3 grammi, seega kokku vähemalt 24 grammi. Samuti on kohtueelsel uurimisel Vitali Jakovlev kinnitanud, et ta on saanud amfetamiini 10
(16)„XXX“ nimelise isiku käest. Äratundmiseks esitamisel fotode järgi on XXX. a Vitali Jakovlev ära tundnud A. D., kelle hüüdnimi on „XXX“ ja kellelt ta sai amfetamiini. Süüdistatava sõnul tõi „XXX“ amfetamiini 10 grammi kaupa nädalas 4-5 korral alates XXX.a. algusest kuni maini. Tunnistaja ja süüdistatava ütlusi kinnitab ka jälitustoimingute protokollis kajastatu nende suhtlemise kohta. Vitali Jakovlevi poolt amfetamiini müümist M. I., A. P., A. M. ja R. K. ning tulu teenimist tõendavad tunnistajate poolt antud ütlused. Tunnistaja M. I. ütlustega on tõendatud, et ta sai Vitali Jakovlevilt amfetamiini kuni 10-l korral, igas kotis oli 0,3 grammi amfetamiini, koti eest tuli tasuda 20 eurot. Arvestades asjaoluga, et kogused on tavapärastest müügikogustest väiksemad ja puuduvad tõsikindlad tõendi müüdud aine kordade osas, loeb kogus tõendatuks vähemalt 8 müügikogusest tulu saamise, so 160 euro saamise Vitali Jakovlevi poolt. Tunnistaja R. K. ütlustega leidis tõendamist, et ka tema on saanud Vitali Jakovlevilt amfetamiini korraga 1-2 kotti ja igas kotis oli 0,4 kuni 0,5 grammi amfetamiini ja ta sai amfetamiini ühes kuus 2-3 korda ja seda alates XXX. kevadest kuni Vitali Jakovlevi kinnipidamiseni. Vitali Jakovlev on tunnistanud, et müüs R. K. amfetamiini XXX – XXX mai keskpaigani 1 koti kaupa ja nädalas 2-3 korda. K. M. ütluste kohaselt on nad Vitali Jakovleviga amfetamiini müünud R. K. XXX. a algusest kuni aprillini igal nädalal 1-2 koti kaupa (VIII kd tl 51). Kohus on seisukohal, et süüdistatava ja tunnistajate ütlused koostoimes kinnitavad, et R. K. sai Vitali Jakovlevilt amfetamiini alates XXX .a kevadest kuni mai lõpuni XXX. a, kuni kahel korral igas nädalas , so umbes 1 aasta jooksul (keskmiselt 50 nädalat) vähemalt 3 korda nädalas (50 x 3= 150) ja 2 kotti korraga, so kokku vähemalt 300 kotti hinnaga 20 eurot kott. Seega sai Vitali Jakovlev sellest müügist tulu vähemalt 6000 eurot. Tunnistaja A. M. on käinud koos A. P. Vitali Jakovlevi juures amfetamiini omandamas ja sai ühe koti või kaks kotti, kus võis olla 0,4 g amfetamiini, seega kokku 0,8 grammi, so 2 kotti, kusjuures 1 koti hind oli 20 eurot. Vitali Jakovlevi tulu kokku vähemalt 40 eurot. Tunnistaja A. P. ütluste kohaselt on ta tarvitanud koos Vitali Jakovleviga amfetamiini XXX. a. Samuti on ta saanud amfetamiini K. M. üks kord nädalas ja seda 1,5 kuni kahe kuu jooksul, mis võis toimuda XXX. a. K. M. kinnitas, et A. P. jäi viimaste kottide eest võlgu, võlgu jäi ka varem. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et Vitali Jakovlev sai amfetamiini müügist A. P. tulu vähemalt 6 (kord nädalas kuue nädala jooksul) koti eest, so summas 120 eurot. Seega on kohtu arvamuse kohaselt tõendatud, et Vitali Jakovlev pani grupis D. M. ja K. M. toime süüdistuses kirjeldatud kuriteod. Tõendamist on leidnud läbi Vitali Jakovlevi ja D. M. ütluste, et nad käitlesid XXX. aasta kevadest kuni XXX. aasta septembrini ja XXX. aasta jaanuarist kuni XXX. aasta veebruarini grupis 1990 grammi amfetamiini sisaldavat ainet. D. M. ja Vitali Jakovlev käitlesid amfetamiini selle edasiandmise ja tarvitamise eesmärgil. D. M. ja Vitali Jakovlev omandasid amfetamiini sisaldavat ainet eeluurimisel tuvastamata isikult, keda teadsid telefonirakenduses Telegram „XXX“ nime all. Süüdistatava ja tunnistaja D. M. sõnul oli viimase ülesandeks grupis raha hankimine amfetamiini ostuks. Vitali Jakovlevi ülesanne grupis oli amfetamiini omandamiseks suhelda kontaktiga telefonirakenduses Telegram, kasutajanimega „XXX“ ja leppida kokku 11
(16)amfetamiini üleandmise ja aine omandamise asjaolud. Amfetamiini omandasid Vitali Jakovlev ja D. M. ka XXX ( XXX ja XXX) ning XXX linnas A. D. Tunnistaja D. M. elukoha läbiotsimisel leiti esemeid, mis viitavad narkootilise aine kaalumisele, pakendamisele. D. M. kinnipidamisel oli tema valduses narkootilist ainet amfetamiini, millest ta püüdis vabaneda puistates seda autoaknast välja. Vitali Jakovlev sai D. M. pakendatud ainet 10 koti kaupa, kuid ta ei tea, palju kotis täpselt ainet oli. 1 koti müüs Vitali Jakovlev 20 euro eest ja kui kõik sai müüdud, siis andis D. 200 eurot. Nädalas andis D. M. süüdistatavale 7-9 korral müümiseks 10 koti kaupa. Iga kord kui D. M. andis müümiseks 10 kotti, andis ta Vitali Jakovlevile 2 grammi endale tarvitamiseks. Seega on tõendamist leidnud, et peale amfetamiini omandamist hoidis D. M. seda enda valduses, kaalus, pakendas ümber ja andis edasi Vitali Jakovlevile ajavahemikul XXX. aasta kevadest kuni XXX. aasta septembrini, so vähemalt 280 grammi (keskmiselt 10 kotti ( 1 g) 28 nädala jooksul) edasi müümiseks ja kokku vähemalt 56 grammi Vitali Jakovlevile endale tarvitamiseks. D. M. on tunnistanud, et käitlesid amfetamiini sisaldavat ainet selle tarvitamiseks, varalise kasu saamise eesmärgil ja uue koguse amfetamiini hankimiseks. Tõendamist on leidnud Vitali Jakovlevi ütlustega, et tema ja K. M. omandasid ajavahemikul XXX. aasta algusest kuni sama aasta mai kuuni grupis XXX A. D., igal nädalal 3-5 korda 10 koti kaupa amfetamiini sisaldavat ainet selle edasiandmise eesmärgil, s.o kokku vähemalt 800 kotti ( viie kuu jooksul igas nädalas keskmiselt neljal korral, korraga 10 kotti, so 20 nädalat x 4 korda x 10 kotti) ehk 240 grammi amfetamiini sisaldavat ainet. Ühes kotis oli 0,3 grammi ainet. Amfetamiini sisaldavat ainet hoidsid Vitali Jakovlev ja K. M. ühiselt XXX linnas oma elukohtades XXX, XXX, XXX, XXX, kus nad valmistasid amfetamiini sisaldava aine ette müümiseks, suhtlesid klientidega ja andsid aine üle. Klientidega suhtlesid K. M. ja Vitali Jakovlev kooskõlastatult mõlemad ja kes aine konkreetsele ostjale üle andis sõltus sellest, kes grupi liikmetest sai konkreetsel ajal ja kohas seda teha. Amfetamiini müüsid Vitali Jakovlev ja K. M. nii nende endi kui ka tunnistajate M. I., R. K., A. M., A. P. ja K. P. ütluste kohaselt tunnistajatele. Süüdistatava ja tunnistajate ütlustest nähtub, et tegemist oli kindla rollide jaotusega, s.o kes hankis ja kes müüs, mistõttu on kohtu arvamuse kohaselt tuvastatud ühtse tahtlusega ühine koostegutsemine. Tegemist on kuritegude korduva toime panemisega, iga osateo järgselt tekkis süüdistataval uus tahtlus, kusjuures narkootikumidega varustajad olid erinevad. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 13.08.2019. a määrusega vabastati Vitali Jakovlev talle Tartu Maakohtu 03.10.2018. a kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, katseajaga kuni 15.05.2020.a. Kohus on seisukohal, et tõendamist ei leidnud Vitali Jakovlevi poolt kuritegude toimepanemine katseajal, so kuni 15.05.2020. a, sest ükski tõend ei viita konkreetselt sellele, et ainet käideldi just enne seda, küll aga XXX. a kevadest. Tunnistajad ei ole andnud kuupäevalise täpsusega ütlusi ja on ka eluliselt usutav, et tunnistajad ei jäta kuupäevalise täpsusega meelde ega suuda ka aastate taha meenutada narkootikumide saamist sellise täpsusega. Narkootikume tarvitavate isikute jaoks on tegemist tavapärase tegevusega. Kohus on veendumusel, et Vitali Jakovlev tegutses kavatsetusega, sest tema eesmärgiks oli omandada narkootilist ainet ja neid edasi müüa omakasu eesmärgil. Samuti oli tema eesmärgiks muu hulgas hankida ka ainet enda tarbeks. 12
(16)Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri
  1. mai 2005.a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Amfetamiini puhul on selliseks koguseks 1,3 grammi (I kd tl 30). Kogused, mida Vitali Jakovlev käitles, ületavad suures ulatuses eespool nimetatud kogust. Kriminaalasjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et Vitali Jakovlevil oleks olnud seaduslik alus ehk õigus narkootilise aine amfetamiini käitlemiseks. Seega on leidnud tõendamist Vitali Jakovlevi süü KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi, so narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses korduvalt ja grupi poolt. Kohus ei tuvastanud Vitali Jakovlevi süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. III Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtu eesmärk karistuse mõistmisel on mõjutada süüdistatavat selliselt, et ta edaspidi hoiduks süütegude toimepanemisest. KarS § 184 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik karistada kolmekuni viieteistaastase vangistusega. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.
  2. a otsusele kriminaalasjas nr 1-171629/44 on kohtupraktikas omaksvõetud seisukoht, et reeglina tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, mis käesoleval juhul on 9 aastat vangistust. Karistusregistri andmetel on Vitali Jakovlevil kolm kehtivat kriminaalkaristust. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 13.08.
  3. a kohtumäärus (VIII kd tl 2-5) tõendab asjaolu, et Vitali Jakovlev vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ja katseaeg määrati kuni 15.05.
  4. a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 22.10.
  5. a kohtumäärusega (VIII kd tl 6-7) kohustati Vitali Jakovlevi asuma narkosõltuvusravile. 13
(16)Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada sellega, et Vitali Jakovlevi poolt käideldud aine kogus oli nimetamisväärselt suur. Prokurör tõi süüdistuskõnes välja, et näiteks 1990-st grammist amfetamiinist piisab narkojoove tekitamiseks 15 307-le isikule. Tegemist on tugevatoimelise narkootilise ainega. Samuti tuleb süü suuruse hindamisel arvesse võtta, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine toimus pikema aja kestel (alates XXX. a kevades kuni XXX a kevadeni), so tegemist ei olnud juhusliku episoodiga. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Vitali Jakovlevi teosüü on keskmine. Vitali Jakovlev avaldas kohtuistungil kahetsust oma teo üle. Kohus arvestab puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Samas tuleb lugeda KarS § 58 p 1 kohaselt karistust raskendava asjaoluna omakasu motiivi. Kohus on seisukohal, et kõnealuse kuriteokoosseisu eest mõistetav miinimumkaristus ehk 3 aastat vangistust ei ole piisav selleks, et mõjutada Vitali Jakovlevi edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Arvestades teosüü suurust, leiab kohus, et karistuse üldpreventiivse eesmärgi täitmiseks tuleb Vitali Jakovlevi karistada küll keskmisest karistusest oluliselt väiksema, kuid miinimumkaristusest pikema vangistusega. Prokurör taotles Vitali Jakovlevi karistamist 5 aasta pikkuse vangistusega ja kohus leiab, et kuigi on tegemist sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühemaajalisema karistusega, on see karistus piisav Vitali Jakovlev mõjutamiseks ja täidab ka eripreventiivse eesmärgi. Lähtudes Vitali Jakovlevi isikust, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid kes on jätkanud kuritegude toimepanemist, ja kuriteo tehioludest, ei ole kohtu arvamuse kohaselt võimalik Vitali Jakovlevi karistusest tingimisi vabastada. Võrreldes varasemate kuritegudega (kehtivate kriminaalkaristuste kohaselt on teda karistatud varavastaste kuritegude eest), saab asuda seisukohale, et Vitali Jakovlev pole teinud järeldusi ei reaalselt mõistetud vangistustest ega ka ennetähtaegsest vabastamisest. Tema kuriteod on muutunud võrreldes varasematega oluliselt raskemaks ja ühiskonnale ohtlikumaks, mille tõttu tema mõjutamine saab toimuda vaid läbi reaalse vangistuse. Siinkohal vajab rõhutamist asjaolu, et peale vangistusest ennetähtaegset vabanemist, jätkas Vitali Jakovlev koheselt peale katseaja lõppu uute kuritegude toimepanemist. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata Vitali Jakovlevi eelvangistuses viibitud aeg 31.05 – 01.06.2021. a, so 2 päeva karistusaja hulka ning lugeda Vitali Jakovlevi kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Vitali Jakovlev on Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 21.04.2021. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-1868 mõistetud süüdi KarS § 424 lg 1 järgi selles, et ta 06.05.2020. a juhtis sõidukit narkojoobes, olles tarvitanud amfetamiini, MDMA-d ja metamfetamiini. Kohus mõistis nimetatud teo eest rahalise karistuse, mis tuleb KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 2 alusel jätta iseseisvaks täitmiseks. IV Kohtu seiskoht konfiskeerimise asendamise osas KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale ning KarS § 84 kohaselt, kui süüteoga saadud vara on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. 14
(16)Vitali Jakovlevi poolt amfetamiini müümist M. I., A. P., A. M. ja R. K. ning tulu teenimist tõendavad tunnistajate poolt antud ütlused. Kohus luges tõendatuks, et Vitali Jakovlev müüs M. I. kuni 10-l korral, igas kotis oli 0,3 grammi amfetamiini, koti eest tuli tasuda 20 eurot. Arvestades asjaoluga, et kotis olevad kogused on tavapärastest müügikogustest väiksemad ja puuduvad tõsikindlad tõendi müüdud aine kordade osas, loeb kogus tõendatuks vähemalt 8 müügikogusest tulu saamise, so 160 euro saamise Vitali Jakovlevi poolt. R. K. puhul tuvasta kohus tuginedes süüdistatava ja tunnistajate ütlustele koostoimes, et R. K. sai Vitali Jakovlevilt amfetamiini alates XXX. a kevadest kuni mai lõpuni XXX. a kuni kahel korral igas nädalas, so umbes 1 aasta jooksul (keskmiselt 50 nädalat) vähemalt 3 korda nädalas (50 x 3= 150) ja 2 kotti korraga, so kokku vähemalt 300 kotti hinnaga 20 eurot kott. Seega sai Vitali Jakovlev sellest müügist tulu vähemalt 6000 eurot. Tunnistaja A. M. amfetamiini müümisega teenis Vitali Jakovlev kahe kotti hinna, so vähemalt 40 eurot. Tunnistaja A. P. puhul tuvastas kohus, et tõendamist on leidnud, et Vitali Jakovlev sai amfetamiini müügist A. P. tulu vähemalt 6 (kord nädalas kuue nädala jooksul) koti eest, so summas 120 eurot. Süüteoga saadud vara Vitali Jakovlevil alles pole, mistõttu on kohtu alus kohaldades KarS § 831 lg 1 ja KarS § 84 sätteid temalt välja mõista ebaseaduslikust amfetamiini müümisest süüdistuses kirjeldatud asjaoludel, so kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks riigituludesse 6320 eurot. V Kohtu seisukoht asitõendite osas Kohtu arvamuse kohaselt kuulub

§ 126

lg 3 p 2 alusel Vitali Jakovlevile pärast kohtuotsuse jõustumist tagastamisele XXX. a Vitali Jakovlevi kinnipidamisel leitud ja ära võetud mobiiltelefon XXX. IMEI XXX (Pakend nr 1VJKP), mis asub PPA Lõuna prefektuuri hoiulaos. Jälitustoimingu protokolli lisa „Kuulamine“, mis koosneb 9 DVD plaadist ja 1 DVD-R plaat „Tõlked“, mis asuvad kriminaalasja juures – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas

§ 173

lg 1 p 1 ja § 173 lg 2 ning

§ 175

lg 1 p-de 3, 4, 9 järgi on käesolevas kriminaalasjas menetluskuluks ekspertiisitasu, määratud kaitsjale määratud tasu ning sundraha. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 15

(16)Kohtueelse menetluse kulud

§ 175

lg 1 p 3 järgi on riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisidega tekkinud kulu: narkootilise aine ekspertiisi maksumusest 84 eurot, millest 42 eurot on seotud K. M. kahtlustusega, ja joobe tuvastamise kulu 35 eurot.

§ 175

lg 1 p 4 järgi määratud kaitsjale vandeadvokaadi abi Andres Veskile määratud tasu kohtueelses uurimises ja kohtus on kokku 1834,80 eurot. Kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral

§ 179lg 1 p 1 järgi kaasnev sundraha on 1635 eurot.

Seega on menetluskulud kokku 3546,80 eurot. Vitali Jakovlevil on tuvastatud XXX. Käesoleva kriminaalasja menetlemise käigus on ilmnenud, et ta pole olnud pikema aja jooksul XXX ja ilmselt XXX. Kohus peab nii XXX tulenevalt kui ka silmas pidades Vitali Jakovlevi resotsialiseerumisväljavaateid põhjendatuks

§ 180

lg 3 alusel jätta Vitali Jakovlevi kaitsjatasust pool, so 917,40 eurot ja sundrahast pool, so 817,50 eurot, kokku 1734,90 eurot riigi kanda. Seega kuulub

§ 175

lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, 3 alusel Vitali Jakovlevilt väljamõistmisele menetluskulud summas 1811,90 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Merle Mumm Külliki Paas Kohtunik rahvakohtunik rahvakohtunik 16

(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.