1-14-10600/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-10600 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2017 määrus N.P (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu N.P ja kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, määruskaebus RESOLUTSIOON
6. Tartu Maakohtu
7. jaanuari 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebused jätta rahuldamata. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Rein Napa kaudu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sealhulgas käibemaks 8 (kaheksa) eurot, vandeadvokaadi Rein Napa määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 187 lg 2 alusel mõista punktis 3 nimetatud menetluskulu välja N.P-lt. Süüdimõistetu N.P tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Tartu Maakohtu 26.02.2015 otsusega tunnistati N.P süüdi KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi ning teda karistati 4-kuulise vangistusega, millest loeti kantuks 2 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 13.03.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud 26 päeva vangistust. Karistusaeg algas 16.10.2015 ja karistusaja lõpp saabub 11.02.
10. Tartu Vangla esitas
11. detsembril 2016 Tartu Maakohtule materjalid N.P tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. MAAKOHTU MÄÄRUS
12. Tartu Maakohus jättis oma
13. jaanuari 2017 määrusega N.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
14. N.P on varasemalt karistatud kriminaalkorras viiel korral ja kannab käesoleval hetkel vangistust varguse katse, kelmuse, varguse ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Pärnu Maakohtu 13.03.2013 otsusega N.P-le mõistetud vangistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata ja N.P allutati kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, kuid katseajal pani N.P toime uue varavastase kuriteo. Seega vaatamata kriminaalhoolduse kohaldamisele, pani N.P toime uue kuriteo, mistõttu järeldas kohus, et käitumiskontrollile allutamine ei ole N.P jaoks olnud piisav, et ära hoida uut kuritegu. Tal on kalduvus alkoholi tarvitamisele ja varavastaste kuritegude toimepanemisele, samuti mootorsõiduki juhtimisele joobeseisundis.
15. Endiselt eksisteerib uue kuriteo toimepanemise risk. N.P on korduvalt käitunud õigusvastaselt, vangla on lugenud süüdimõistetu ühiskonnale ohtlikuks ning uue kuriteo toimepanemise riskiprotsent – 53% - on järgneva kahe aasta jooksul kõrge. Oht uue kuriteo toimepanemiseks on eelkõige siis, kui süüdimõistetu on kuritarvitanud alkoholi või tema majanduslik olukord on kehvapoolne. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendab ka asjaolu, et süüdimõistetul on üle 5500 euro tasumata rahalisi nõudeid. Rahaliste nõuete tasumisel isegi igakuiste osamaksetena võivad tal tekkida majanduslikud raskused, mille lahendamiseks võib ta hakata toime panema uusi varavastaseid kuritegusid.
16. N.P on vanglas karistatud distsiplinaarkorras 23.02.
17. Antud distsiplinaarkaristus näitab, et ta ei suuda käituda õiguskuulekalt isegi vangla range järelevalve tingimuste. Õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal on aga üks süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldusi.
18. Kohtul ei tekkinud kindlat veendumust, et N.P ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik ja võimeline kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamiseks vaatamata sellele, et ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, on paigutatud praegu avavanglasse, tal on 2 alaealist last, omab kindlat elukohta ja abikaasa toetust ning tal on võimalik saada tööd XXX OÜ-s.
19. Endiselt esineb uue kuriteo toimepanemise risk ning N.P positiivselt iseloomustavad asjaolud pole piisavalt kaalukad, et teda praegu vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Asjaolud, et süüdimõistetu viibib avavanglas, töötab järelevalveta väljaspool vanglat ning ta pole pannud toime uusi distsiplinaarrikkumisi avavanglas viibimise ajal, näitavad, et süüdimõistetu käitumises on toimunud teatud nihe paremuse suunas. Veendumaks, et süüdimõistetu on kindlalt asunud paranemise teele ja edaspidi enam õiguserikkumisi ei soorita, oleks vaja veel aega, kuna lühiajalise käitumise pinnalt seda veel järeldada ei saa. MÄÄRUSKAEBUSED
20. Tartu Maakohtu
21. jaanuari 2017 määruse peale esitasid määruskaebuse süüdimõistetu N.P ja kaitsja R. Napa.
22. Kaitsja R. Napa palub tühistada Tartu Maakohtu määruse ja teha uue määruse, millega vabastada N.P karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, allutades ta kriminaalhooldusele karistusaja lõpuni 11.02.2018 ja panna N.P-le kriminaalhoolduse ajaks määruskaebuses näidatud lisakohustus.
23. R. Napa toob välja N.P iseloomustavad positiivsed faktorid – N.P on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja osalenud vangla tööhõives, alates 26.09.2016 viibib ta avavanglas ning alates 04.11.2016 töötab N.P järelevalveta väljaspool vanglat puidutööstuses AS XXX. Vanglast vabanemisel on tal võimalik elama asuda XXX alevi sotsiaaleluruumis või tulevase tööandja eluruumis Tallinnas või ajutiselt abikaasa juures XXX. Vangla toetab N.P 2 vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Esitatud kirjalikus arvamuses on ka prokurör toetanud süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist.
24. Kaitsja hinnangul on N.P tingimisi ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine otstarbekam kui järelejäänud vangistuse täielik ärakandmine. Kinnipeetav on motiveeritud edaspidisele seaduskuulekale käitumisele ja vabanemisel on olemas toetav lähisugulastest koosnev lähivõrgustik. Lisakohustuseks saaks ennetähtaegsel vabastamisel panna kohustuse mitte tarvitada katseajal alkoholi, kuna alkohol on olnud kõikide varasemate kuritegude toimepanemise soodusteguriks.
25. Süüdimõistetu N.P kriminaalhoolekande alla. palub kohtul vabastada ta vanglast ning suunata
26. Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise risk, aga siiski mõlemad on üldkokkuvõttes nõus N.P vabastamisega ennetähtaegselt ja suunamisega kriminaalhoolekande alla, kuna N.P on selleks täitnud kõik vajalikud nõuded, viibib antud momendil avavanglas, töötab vabaduses ilma igasugu järelevalveta ja käib pühapäeviti ilma järelevalveta luterlikus kirikus.
28. aastast ei ole V. Kalm tarvitanud alkoholi ja ka varguse katse, mille eest V. Kalm süüdi mõisteti, on sooritatud kainena ning mitte teadlikult, et see on kuritegu. Mitteteadlikkus ei vähenda süüd ega vabasta ka kuriteost. N.P on vanglasoleku ajal karistatud ühel korral ja see on keelatud eseme omamise eest. See karistus kustub koheselt 23.02.
30. Vabaduses omab V. Kalm töökohta ja elukohta, lisaks on määratud N.P-le töövõimetusprotsent 50%, mille alusel on kindel sissetulek vabanedes olemas. XXX alev on nõus toetama N.P rahaliselt toimetuleku toetuse alusel ja vajadusel elamispinnaga. Samuti on nõus toetama abikaasa. Rahalised nõuded, mida on 5500 euro ulatuses, on võimalik N.P väitel hüvitada järelevalve ajal, kuna XXX OÜ-s on palk üle vabariigi keskmise, mis annaks N.P-le võimaluse teenida Eesti Vabariiki maksumaksjana.
31. N.P toob välja positiivsetena sotsiaalprogrammi läbimise, alkoholist loobumise otsustuse, prokuröri ja advokaadi toetuse ennetähtaegsel tingimisi vabastamisel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
32. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses esitatud seisukohti, jätab Tartu Maakohtu
33. jaanuari 2017 määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Tartu Maakohus on määruses kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
34. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus asjaolusid kogumis järgides KarS § 76 lg-s 1 toodud formaalseid ning lg-s 4 toodud materiaalseid nõudeid. Maakohus hindas asjaolusid kogumis ning leidis, et negatiivsed faktorid kaaluvad üle positiivset, mistõttu maakohus N.P ennetähtaegselt vangistusest ei vabastanud. N.P ennetähtaegse vabastamise välistavad KarS § 76 lg-t 4 hinnates eelkõige N.P varasem elukäik, käitumine vangistuse ajal ja süüdlase isik ehk N.P vabaduses viibides olevad käitumismustrid. Tartu Maakohus on määruses selgelt põhjendanud, millised asjaolud on N.P puhul teguriteks, mille tõttu tuleb ta jätta ennetähtaegselt vabastamata.
35. Kaebajad on määruskaebustes toonud välja positiivsed tegurid – N.P on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, töötanud vangla tööhõives, viibib avavanglas, töötab väljaspool vanglat puidutööstuses, vanglast vabanemisel on olemas kindel töökoht ja võimalik elukoht, vabanemisel on olemas toetav lähivõrgustik. Rahaliselt on nõus toetama XXX alev ja N.P abikaasa,
36. aastast saadik ei ole N.P alkoholi tarvitanud. Vangla ja prokurör toetavad N.P ennetähtaegset tingimisi vabanemist vangistusest. Ka maakohus on eelnimetatud tegureid kogumis hinnanud, kuid toonud positiivsete tegurite kõrval välja ka negatiivse – N.P on kehtiv distsiplinaarkaristus, N.P on varasemalt karistatud 3 kriminaalkorras viiel korral, on käesoleva kuriteo toime pannud katseajal. Kuritegude toimepanemise ajendiks on majandusliku kasu saamine ja soodusteguriks alkohol. Asjaolu, et N.P on enda väitel juba enne vangistust alkoholist loobunud, on positiivne, kuid seda asjaolu saab kontrollida alles vangistusest vabanedes. Samuti ei saa tähelepanuta jätta, et N.P on üle 5500 euro tasumata rahalisi nõudeid, kuna rahaliste nõuete tasumisel isegi igakuiste osamaksetena võivad tal tekkida majanduslikud raskused, mille lahendamiseks võib ta hakata toime panema uusi varavastaseid kuritegusid. N.P väide, mille kohaselt suudab ta vangistusest vabanedes hakata rahalisi nõudeid osadena tasuma, ei tekita kohtus veendumust, et N.P ei teki suurte summade tasumisel majanduslikke raskusi.
37. Kohtu hinnangul tuleb seejuures arvestada, et N.P on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid – vargus, kelmus, rööv. Kuritegude muster kordub ja on sarnane varasema käitumisega. Esineb oht uue kuriteo toimepanemiseks, vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 53% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 25%. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist keskmisest kõrgema riskiprotsendiga.
38. Kaebajate hinnangul tuleb arvesse võtta, et vangla ning prokurör toetavad N.P ennetähtaegset vangistusest vabanemist tingimisi. Ringkonnakohus märgib, et prokuratuuri ja vangla seisukohad ei ole kohtule siduvad. Kohus peab asjaolusid kogumis hinnates jõudma veendumusele, et isiku ennetähtaegne vabastamine vangistusest tingimisi on põhjendatud.
39. N.P toob oma kaebuses välja, et teda on distsiplinaarkorras karistatud vaid ühel korral ning see kustub koheselt 23.02.
40. Distsiplinaarkaristused aeguvad ühe aastaga (VangS § 65 lg 5), kehtivaid distsiplinaarkaristusi võtab kohus aga ennetähtaegset vabanemist hinnates arvesse. Maakohus leidis, et N.P ei suuda käituda õiguskuulekalt isegi vangla range järelevalve tingimustes. Õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal on aga üks süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise olulisi eeldusi (RKKKm nr 3-1-1-91-06 p 8.1).
41. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
42. N.P kaitsja R. Napa esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis Tartu Maakohtu määrusega tutvumine ja määruskaebuse koostamine aega 1 tund, mille eest ta soovib kokku tasu summas 40 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 48 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel N.P kanda. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4 Mati Kartau