4-21-1811/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-21-1811 (2302,18,003421) Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuli 2021 määrus, millega rahuldati Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri avaldus A.L-ile asenduskaristuse määramiseks Määruskaebuse esitaja A.L (ik XXX) RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. juuli
5. a määrus muutmata.
6. A.L-i määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
8. mai 2018 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2302,18,003421 määrati A.L-ile Liiklusseaduse (LS) § 224 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 400 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus
9. juunil
11. PPA esitas
12. aprillil
13. a maakohtule taotluse asendada A.L-ile määratud rahatrahv arestiga. Avalduses märgitakse, et kohtutäitur algatas A.L-i suhtes täitemenetluse
14. oktoobril 2018, ent teavitas kohtueelset menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest
15. mail
16. Rahatrahv 400 eurot on täitmata.
17. Viru Maakohtu
18. juuli
19. määrusega rahuldati PPA avaldus ning asendati
20. mai
21. a üldmenetluse otsusega määratud rahatrahv 100 trahviühikut arestiga 10 päeva. Aresti algusajaks määrati aeg, mil A.L vabaneb Harju Maakohtu
22. mai
23. a otsusega nr 1-15-3838 mõistetud vanglakaristusest, mis pöörati täitmisele Harju Maakohtu
24. mai
25. a määrusega.
26. Maakohus tuvastas, et A.L karistati LS § 224 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut ning otsus jõustus
27. juunil
28. Otsuse täitmise võimatuse aktist nähtub, et rahatrahvi sissenõudmine ei ole võimalik. Kohtutäitur kontrollis vara olemasolu ning talle teadaolevalt puudub võlgnikul vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Ka võlgniku pangaarved on arestitud, ent neil puudub piisav raha. Kohtutäituril ei õnnestunud tuvastada, et võlgnikul oleks realiseerimiskõlbulikku vara. Rahatrahv on käesoleva ajani tasumata. Võlgnik ei tööta.
29. Kohus märkis, et asja materjalide ja menetlusaluse isiku selgitusi arvestades ei ole rahatrahvi tasutud ning selle täitmine on kohtutäituri poolt esitatud materjale arvestades võimatu. Seega on PPA avaldus põhjendatud ning rahatrahv tuleb asendada arestiga.
30. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et A.L tunnistati süüdi Harju Maakohtu
31. mai
32. a otsusega ning teda karistati vangistusega, mida ei pööratud tingimuslikult täitmisele. Harju Maakohtu
33. oktoobri
34. a määrusega pöörati A.L-ile Harju Maakohtu
35. mai
36. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus – 1 aasta 11 kuud ja 18 päeva vangistust täitmisele. Harju Maakohtu
37. juuni
38. a määrusega vabastati A.L tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni
39. oktoober
40. Ärakandmata karistus (1 aasta 2 kuud 27 päeva vangistust) pöörati täitmisele Harju Maakohtu
41. mai
42. a määrusega, lugedes karistuse kandmise algusajaks
43. aprilli
44. Seega on A.L-i vabanemise kõige hilisem võimalik tähtaeg
45. juuli
46. Seega tuleb süüdlase karistus täitmisele pöörata alates vangistuse lõppemisest.
47. Maakohus ei pidanud võimalikuks asendada rahatrahvi üldkasuliku tööga, sest sellel ajal on süüdlane kohustatud järgima kontrollnõudeid. Võttes arvesse, et A.L-i karistust on korduvalt täitmisele pööratud, on vähetõenäoline käitumiskontrollile allumine. MÄÄRUSKAEBUS
48. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses palub A.L maakohtu määruse uuesti läbi vaadata ning määrata talle aresti asemel üldkasulik töö või anda võimalus tasuda 10 päeva aresti ositi.
49. A.L vabaneb
50. juulil
51. a ja suudab siis trahvi ära maksta. Trahvi ei olnud ta suuteline tasuma seoses vangistusega, mida ta kandis asjas nr 1-15-3838 (
52. oktoobrist 2018 kuni
53. juunini 2019 ja
54. aprillist 2020 kuni vabanemiseni). Kohtutäitur võttis
55. septembril 2018 asja nr 026/2018/1388 läbivaatamisele. Seega ei ole aegumistähtaeg möödunud. A.L palub kohtutäituri otsuse tühistada ja määrata võimalusel maksmistähtaeg. Samuti määrata talle aresti asemel üldkasulik töö või anda võimalus kanda arest ositi, sest vastasel juhul võib ta kaotada töökoha, kuhu ta suundub tööle ennetähtaegse vabastamise järel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
56. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus.
57. Maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud, et A.L on rahatrahv 100 trahviühikut tasumata täies ulatuses ja vara, millele sissenõuet pöörata, tal ei ole. Seega on menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvi arestiga või üldkasuliku tööga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 2 ja VTMS § 211 lg-le 1 täidetud. A.L ei ole vaidlustanud seda, et tal on rahatrahv tasumata ning asjaolu, et selle põhjuseks oli osaliselt ka tema vangistuse kandmine, oli kohtule samuti teada.
58. A.L-i taotlust – tühistada kohtutäituri otsus ja määrata talle uus maksmistähtaeg, seadus ei võimalda. Arutades asenduskaristuse määramise taotlust sai kohus juhindudes KarS § 72 lg-st 1 ja VTMS § 111 lg-st 1 üksnes otsustada, kas asendada A.L-i rahatrahv arestiga või üldkasuliku tööga. Käesoleval juhul on maakohus igati põhjendatult leidnud, et rahatrahv tuleb asendada arestiga, sest arvestades isiku varasemat käitumist kriminaalhoolduse ajal, tuleb pidada vähetõenäoliseks A.L-i võimet kontrollnõudeid järgida. 2
59. Ringkonnakohus ei rahulda ka taotlust karistuse kandmiseks ositi. Puuduvad andmed, et A.L peab koheselt vabanemise järel tööle minema ning kaotab vastasel korral töökoha.
60. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja A.L-i määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3