← Eesti

1-18-190/2

Obsah (5)§ 424§ 74§ 68§ 78§ 75

1-18-190 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTIIVOSA Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.01.2018. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-18-190 (kohtueelses menetlu

§ 424

lg 2 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Prokurör abiprokurör Katrin Tron Süüdistatav U.P, isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, keskharidus, töökoht: OÜ xxxx, elukoht: xxxx, kehtivaid kriminaalkaristusi 1, kehtivaid väärteokaristusi 1, tõkendit ei ole kohaldatud, kinni peetud 10.01.

  1. a kell 03:
  2. Kaitsja vandeadvokaadi abi Karine Nersesjan (määratud korras) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 256'1, § 256'4 lg 4, § 256'5 lg 1 p 2, lg 2, § 175 lg 1 p-d 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg-d 1 ja 3, § 306, § 311, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2 kohus otsustas:
  3. Tunnistada U.P (i.k. XXX)

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes U.P-le vähendatud karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. 3.

§ 74

lg-te 1 ja 2 kohaselt jätta mõistetud karistus U.P suhtes osaliselt täitmisele pööramata. Kohus määrab, et koheselt kuulub ärakandmisele 1 (üks) kuu vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata U.P karistusaja hulka tema eeluurimisel kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning kohesele ärakandmisele kuuluva karistusaja algust lugeda alates 10.01.

  1. a, mil U.P peeti kahtlustatavana kinni.
  2. Ülejäänud osa karistusest, s.t 7 (seitse) kuud vangistust, mitte pöörata

§ 74

lg-te 1-3 alusel reaalselt täitmisele, kui U.P ei pane 2 (kahe) aasta 1-18-190 pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 11.01.2018. a. 5. Võttes aluseks

§ 75

lg 1 on U.P kohustatud järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmed oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustada U.P katseajal mitte tarvitama alkoholi.

7.

§ 75lg 2 p 8 alusel kohustada U.P osalema katseajal sotsiaalprogrammis. 8. Kr

MS § 130 lg 41 alusel kohaldada U.P suhtes tõkendit vahistamine kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumise või kohesele ärakandmisele määratud karistusosa (1 kuu) ärakandmiseni.

  1. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista U.P-lt riigituludesse menetluskuludena: • kaitsjatasu summas 120 eurot ja • sundraha summas 375 eurot, s.t kokku 495 eurot.
  2. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb U.P tasuda menetluskulud kokku summas 495 eurot ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt 41,25 eurot. Vastavalt KrMS § 159 lg-le 3 sisalduvad menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-postiaadressile või kinnipidamisasutusse. Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosas. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. 2

(3)1-18-190 Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis 01.02.
  1. a kell 16:
  2. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  3. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis 01.02.
  4. a kell 16:
  5. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS U.P olles karistatud 01.08.
  6. a Harju Maakohtu poolt

§ 424järgi, juhtis uuesti st korduvalt ja tahtlikult 10.01.2018.

a kella 03:55 ajal Tallinnas Sõle 51 mootorsõidukit Lexus IS 200 registreerimismärgiga 075APE, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0.95 mg/l laiendmääramatusega ± 0.09 mg/l (lõplik tulemus 0.86 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ning § 69 lg 2 p 1 / Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove / nõudeid . Seega U.P pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.