lg 2 p 1 järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur Süüdistatav I.R Elukoht xxx; isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; keskeriharidus; emakeel – vene keel, töötu. Varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral: - 06.10.2017 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 4, 7, 8, § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 3 järgi
Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 23.01.2018. Kaitsja Süüdistatav loobus kaitsja osalemist kohtuistungil RESOLUTSIOON Tunnistada I.R süüdi
lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.10.2017 otsusega karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust ning liitkaristuseks mõista I.R-ile 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend) seitse päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada I.R-ile mõistetud karistus, 1 (üks) aasta 11 (üksteist) 1 1-18-1512 kuud ja 27 (kakskümmend) seitse päeva vangistust, üldkasuliku tööga 717 (seitsesada seitseteist) tunni ulatuses.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustada I.R-i üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatule, nimelt: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kannatanu B S tsiviilhagi rahuldada ja mõista I.R-ilt välja kuriteoga tekitatud kahju kannatanu B S (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju 942 (üheksasada nelikümmend kaks) eurot ja 19 senti, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank. Asitõendid: 2 CD-plaati videosalvestusega, mis asuvad kriminaalasja materjalides, jätta kriminaalasja materjalide juurde. I.R-ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista I.R-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja 750 (seitsesada viiskümmend) eurot sundraha ja 120 (ükssada kakskümmend) eurot muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Määrata, et I.R on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 870 (kaheksasada seitsekümmend ) eurot ühe aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700011764 ning selgitus „I.R, 1-18-1512 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 2 1-18-1512 Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas I.R-i´t süüdistatakse selles, et tema, olles süüdi mõistetud 06.10.2017.a.
lg 2 p 4,7,8 järgi (karistus ei ole kustunud) varguse toimepanemise eest, viibides 10. novembril 2017.a. kella 19.00 paiku Narvas Tallinna mnt 21 asuva maja juures tuli B S juurde ja viimasele märkamatult varastas, kasutades seda, et keegi ei jälginud tema tegevust, S kotist rahakottidena kasutatavad elektripardli ümbrise ja vererõhuaparaadi ümbrise, millel ei ole väärtust, mille sees oli sularaha 20 eurot, elamisloakaart ja Venemaa Föderatsiooni pass B S nimele, M S elamisloakaart, erinevate kaubanduskettide kliendikaardid, B ja M S Swedpanga pangakaardid, B S SEB pangakaart, ning pärast, kasutades seda, et varastatud esemete hulgas oli pangakaartide paroolidega paber, varalise kasu saamise eesmärgil sisestas 10.11.2017.a. kell 20.05 B S teadmata ja nõusolekuta Swedpanga pangaautomaati, mis asub Fama kaubanduskeskuses Narvas asukohaga Tallinna mnt 19c, pangakaardi pin-koodi arvutisüsteemi, sekkudes sel moel ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, selleks, et kannatanu B S pangakontol olevatele rahalistele vahenditele ligipääsu saada, ning seejärel võttis B S pangakontolt välja raha kokku summas 320 eurot; pärast seda kl.20.06 ostis Fama ostukeskuses asuvast Rimi infopuntist 150,35 euro eest sigarette, tasudes ostu eest kannatanu pangakaardiga; seejärel samal päeval kl.20.11 ostis Maxima kauplusest, mis asub Fama keskuse kõrval 214 euro eest sigarette ja kilekoti maksumusega 0,17 eurot, tasudes ostu eest kannatanu pangakaardiga, seejärel tuli Fama kaubanduskeskusesse tagasi, sisestas B.S pangakkardi SEB pangaautomaati, koodi valides kontrollis B. S kontojääki, millega tekitas lisakahju summas 0,32 eurot pangateenuse eest. Olles veendunud, et S pangakontol on raha, läks Rimi kaupluse müügisaali, kust ostis erinevaid habeajamistooteid ja muid hügieenitarbeid, pesupesemisvahendeid ja kolm kilekotti, kokku maksumusega 237,35 eurot, ostude eest tasudes B. Slovesnyy pangakaarti. B S pangakontolt võetud raha ning tema pangakaardiga tasutud kaupu kasutas tema oma äranägemise järgi, millega tekitas B S kokku varalise kahju summas 942,19 eurot. Sel moel I.R pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise arvutiprogrammi andmete ebaseadusliku sisestamise varalise kasu saamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o kuriteo, mis on ettenähtud
Vastavalt I.R-i , tema kaitsja Igor Belugini ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Veronika Lauri vahel 20.02.2018 sõlmitud kokkuleppele
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. Suurendada
lg 2 alusel mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.10.2017 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (9 kuud 27 päeva) ning mõista I.R-ile liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada I.R-ile mõistetud karistus 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva, 717 tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel üldkasuliku töö tegemisel peab I.R täitma
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, nimelt: - elama kohtu määratud alalises elukohas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama 3 1-18-1512 kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Süüdistatav I.R tunnistab kannatanu B S poolt esitatud tsiviilhagi täies ulatuses ja on nõus, et kohus mõistab temalt kannatanu kasuks välja vastavalt VÕS § 1043, 1045 tsiviilhagi katteks 942,19 eurot. Süüdimõistva kohtuotsuse korral kuuluvad I.R-ilt väljamõistmisele sundraha 750 eurot, kriminaalmenetluse kulud (kaitsja tasu) 120 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 määrata kohtukulude tasumine ositi tähtajaga 1 (üks) aasta jooksul. Kohtuistungil I.R avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatav nõustus ka tsiviilhagi rahuldamisega, kriminaalmenetluse kulude ja asitõendite suhtes võetavate meetmetega selliselt nagu kokkuleppes kokku lepitud. Abiprokurör toetas sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus tutvudes kriminaalasjas kogutud tõenditega leiab, et tõendatud on süüdistatava poolt neile inkrimineeritava kuriteo toimepanemine ning toimepandud kuriteo on õigesti kvalifitseeritud. Kohus nõustub kokkulepitud karistusega, kuna ta vastav karistuse mõistmise põhimõtetele, asitõendite suhtes võetavate meetmetega ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes ära toodud viisil. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 180 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust peab kohus põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 alusel anda süüdistatavale õigus tasuda välja mõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.