Obsah (5)

§ 367§ 172§ 174§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuaril 2023. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-22-19001 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 17 korteriühistu ava

§ 367

alusel alates 20.12.2022.a VÕS § 113 kohaselt kuni põhinõude tasumiseni; menetluskulud 293 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 3 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu, 240 eurot õigusabikulu) ning viivis menetluskuludelt.

1. Kohus saatis K. J.le avalduse koos lisadega aadressil XXX, Kohtla-Järve. Puudutatud isik sai materjalid kätte isiklikult 02.01.
2. Kohus kohustas puudutatud isikut 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Puudutatud isik ei esitanud kohtule kirjalikku vastust ega vastuväidet avaldusele. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus rahuldab avalduse.
4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.

1. Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et K. J. korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud puudutatud isiku liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. 2 Eelduseks, et asjast puudutatud isikul on kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine avaldaja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on K. J. XXX korteri omanik (registriosa nr XXX, tl ), seega on K. J. Outokumpu tn 17 korteriühistu liige (Outokumpu tn 17 põhikirja p 2.1).
2. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest.
3. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud kinnistusraamatu väljavõtte (tl 14), registrikaardi väljatrüki (tl 7), korteriühistu põhikirja (tl 8-13), maksmata arved (tl 17-32), õiendi võlgnevuse kujunemise kohta (tl 16), KÜ teatise võla kohta (tl 15), üldkoosoleku protokollid (14.07.2009 üldkoosolek- majandamiskulude määr 8 kr/m2 tl 33, 18.04.2013 üldkoosolek – majandamiskulude määr 0,51eurot/m2). Avaldaja esitatu kohaselt on puudutatud isikule esitatud perioodil 20.05.2020-15.12.2022 arveid kokku 3395,73 eurot (sh viivised). Avaldaja on arvestanud viivist kuni 15.12.2022.a 0,07% tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Perioodi 20.05.2020-15.12.2022 eest on sissenõutavaks muutunud viivis 278,58 eurot (viivise kujunemine/arvestus tl 16). Avaldaja nõuab viivist alates 20.12.2022.a.

§ 367

alusel VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.

§ 367

sätestab, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1 ja viivist p 6).

1. Puudutatud isik ei ole omapoolseid vastuväiteid avalduses esitatud nõudele esitanud. K. J. ei ole tõendanud, et on korteriomanikuna tarbitud kommunaalteenuste eest esitatud arved tasunud st kohustus kohaselt täidetud, ei ole tõendanud ka seda, et puudub nimetatud kohustus. Kuivõrd korteriomanik ei ole vastuväiteid esitanud nõudele ega selle suurusele, loeb kohus, et ta on avalduses toodud asjaolud omaks võtnud. Kohus rahuldab avalduse ja mõistab korteriomanikult välja 3395,73 eurot ja lisanduva viivise. 3 Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt

§ 172lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Korteriühistu võlanõude esitamise on põhjustanud korteriomanik oma kohustuste täitmata jätmisega. Seega jäävad menetluskulud K. J. kanda. 10.

§ 174

lg 2 järgi määrab kohus hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, 3 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu, õigusabikulu 240 eurot (arvestusega 1 töötundi x 120 eurot töötunni hind), kokku 293 eurot. Õigusabikulu on kohtu hinnangul mõistliku suurusega arvestades nii tunnihinda kui menetlustoimingutele eeldatavalt kulutatud ajahulka. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud (

§ 175) ja rahuldab selle.

Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulude katteks 293 eurot. 11. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 4