1-22-6439/13

1-22-6439 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2023, Tallinn Kriminaalasja number 1-22-6439 Kohtukoosseis Sten Lind, Julia Katškovskaja ja Orvi Koik Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. oktoobri 2022 määrus, millega tunnistati lubatavaks Raimond Räägu (Rääk) suhtes tehtud Läti riigipolitsei korrakaitsepolitsei keskosakonna liiklusohutuse osakonna liiklusjärelevalve ja koordinatsiooni büroo
3. novembri 2020 otsuse täitmine Eesti Vabariigis Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Raimond Räägu (ik 37506064244) kaitsja Indrek Repnau, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Rahuldada määruskaebus ja tühistada Harju Maakohtu
5. oktoobri 2022 määrus, millega tunnistati lubatavaks Raimond Räägu suhtes tehtud rahatrahvi otsuse täitmine Eesti Vabariigis.
6. Teha uus määrus, millega tunnistada KrMS § 48911 lg 1 p 2 alusel lubamatuks Raimond Räägu suhtes tehtud Läti riigipolitsei korrakaitsepolitsei keskosakonna liiklusohutuse osakonna liiklusjärelevalve ja koordinatsiooni büroo
7. novembri 2020 otsuse täitmine Eesti Vabariigis.
8. Mõista Raimond Räägu määruskaebemenetluses kantud hüvitamiseks Eesti Vabariigilt Raimond Räägu kasuks välja 250 eurot. õigusabikulude MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdlane saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. 1 1-22-6439 Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Justiitsministeerium edastas
10. oktoobril 2022 Harju Maakohtule menetlemiseks Läti Vabariigi tunnistuse, milles taotletakse Raimond Räägu suhtes tehtud Läti riigipolitsei korrakaitsepolitsei keskosakonna liiklusohutuse osakonna liiklusjärelevalve ja koordinatsiooni büroo
11. novembri 2020 otsuse tunnustamist ning täitmist Eesti Vabariigis. Tunnistuse kohaselt määrati R. Räägule Läti Vabariigis toime pandud liiklussüüteo eest 80 euro suurune rahatrahv selle eest, et
12. novembril 2020 kell 23.11 sõitis sõiduk, mille omanik on R. Rääk, kiirusega 129 km/h asulavälisel teel, kus oli suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h. Kiiruseületamine registreeriti kiirusmõõdikuga GATSO sõidukit peatamata. Lubatud vea arvestamisel oli sõiduki tegelik kiirus 125 kilomeetrit tunnis. Seega ületas R. Rääk lubatud sõidukiirust 35 km/h. Maakohtu määrus
13. Harju Maakohus tunnistas
14. oktoobri 2022 määrusega rahatrahvi täitmise Eesti Vabariigis lubatavaks. Maakohus leidis, et R. Räägu toimepandud tegu on liiklussüütegu ning seetõttu on selle eest määratud rahatrahvi tunnustamine ja täitmine KrMS § 50870 p 2 alusel lubatud sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi. Kohus ei tuvastanud asjas KrMS §-s 50871 sätestatud tunnustamist piiravaid või välistavaid asjaolusid. Maakohus leidis, et ei ole alust arvata, et otsus oleks tehtud R. Räägu suhtes tagaselja. Nimelt nähtub tunnistusest, et asja on menetletud kirjalikus menetluses ja R. Rääku on teavitatud tema õigusest asi vaidlustada ja sellise õiguskaitsevahendi tähtaegadest. Ka ei esinenud maakohtu hinnangul KrMS § 4896 lg-s 3 sätestatud rahalise karistuse ja rahatrahvi tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid. Määruskaebus
15. R. Räägu kaitsja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja R. Räägu suhtes tehtud Läti Vabariigi politsei rahatrahvi otsuse tunnustamata ja täitmata jätmist. Lisaks taotletakse kaitsjale õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamist. 3.
16. Esmalt märgitakse kaebuses, et R. Rääk ei ole rahatrahvi otsuse kohta saanud Läti Vabariigilt mingeid teateid. Määruskaebuse kohaselt sai R. Rääk asjaolust, nagu oleks tema juhitud mootorsõiduk ületanud
17. novembril 2020 kell 23.11 Läti Vabariigis lubatud sõidukiirust, teada alles
18. oktoobril 2022, kui sai kätte vaidlustatava kohtumääruse. Maakohtu määrusest ei nähtu dokumentaalseid tõendeid, mis kinnitaksid, et R. Rääku on edasikaebeõigusest teavitatud ning et R. Rääk on selle teavituse ka reaalselt kätte saanud. Väärteootsuses märgitud sõiduk Mercedes-Benz V-Klasse registreerimismärgiga XXXXXX 2 1-22-6439 kuulub OÜ-le Y, mille juhatuse liige on Q. R. Rääk on kantud sõiduki registreerimistunnistusele vastutava kasutajana. Sõiduki kasutaja on ka ettevõtte juhatuse liige Q. R. Räägul ei ole infot, et ka OÜ Y registriaadressile oleks trahviotsuse kohta saabunud Läti Vabariigist mingeid teateid. R. Rääk kinnitab, et tema ei ole
19. novembril 2020 viidatud sõidukit juhtinud ja talle ei ole teada, kes sel kuupäeval seda sõidukit juhtis. 3.
20. Kaitsja leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada seetõttu, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Nimelt on rahatrahvi otsuse täitmisele pööramine ja täitmine aegunud. KrMS § 50871 p 4 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine keelatud, kui karistuse täitmisele pööramine on Eesti karistusseadustiku järgi aegunud ning seotud teoga, mis kuulub Eesti pädevusse tema riigisiseste õigusaktide alusel. Kuna trahviotsuse koostas Läti riigipolitsei korrakaitsepolitsei keskosakonna liiklusohutuse osakonna liiklusjärelevalve ja koordinatsiooni büroo, on tegemist Läti Vabariigi kohtuvälise menetleja koostatud väärteootsusega. Välisriigi kohtute ja pädevate ametkondade väärteootsuste täitmisele pööramist ja täitmist toimetatakse Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel. R. Räägu suhtes tehtud otsus jõustus
21. detsembril
22. VTMS § 203 lg 2 kohaselt pööratakse kohtuvälise menetleja otsus või kohtuotsus süüdlase karistamise kohta täitmisele selle jõustumise päevast või väärteoasja apellatsiooni- või kassatsiooniastmest tagastamise päevast alates kümne päeva jooksul. VTMS § 203 lg 5 kohaselt ei pöörata lahendit täitmisele, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Seega aegus Läti Vabariigi riigipolitsei
23. novembri 2020 väärteoasja otsuse täitmisele pööramine ja täitmine KarS § 82 lg 1 p 3 järgi
24. detsembril
25. Menetlus ringkonnakohtus
26. Ringkonnakohus võttis
27. detsembri 2022 määrusega kaitsja määruskaebuse menetlusse, määras kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks tähtaja ning andis teada, et teeb määruse teatavaks
28. jaanuaril
29. Ühtlasi kohustas kohus Justiitsministeeriumi taotlema Läti Vabariigi pädevalt asutuselt lisateavet R. Räägu suhtes tehtud Läti riigipolitsei korrakaitsepolitsei keskosakonna liiklusohutuse osakonna liiklusjärelevalve ja koordinatsiooni büroo
30. novembri 2020 otsuse kohta. Ringkonnakohus soovis teada: kas R. Rääku teavitati tema suhtes tehtud Läti Vabariigi
31. novembri 2020 riigipolitsei korrakaitsepolitsei keskosakonna liiklusohutuse osakonna liiklusjärelevalve ja koordinatsiooni büroo otsusest? millal ja kuidas teavitati R. Rääki tema suhtes tehtud rahatrahvi otsusest? kas R. Rääku teavitati õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist või õigusest otsus edasi kaevata? kas R. Rääk ei taotlenud asja uuesti läbivaatamist ega kaevanud otsust edasi kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul? 3 1-22-6439
32. Ringkonnakohtu
33. ja
34. jaanuari 2023 kirjavahetusest Justiitsministeeriumiga selgus, et Justiitsministeerium ei olnud Lätilt lisateavet küsinud. Seetõttu saatis ringkonnakohus
35. jaanuaril 2023 Läti pädevalt asutuselt lisateabe saamiseks Justiitsministeeriumile uue taotluse. Ringkonnakohus palus lisainfot esimesel võimalusel, kuid hiljemalt
36. jaanuariks
37. Kuna ringkonnakohus ei olnud Justiitsministeeriumi kaudu Läti pädevalt asutuselt taotletud lisateavet saanud, pikendas Ringkonnakohus
38. jaanuari 2023 määrusega määruse teatavaks tegemise tähtaega
39. jaanuarini
40. Ringkonnakohtu määratud tähtajaks Läti pädevalt asutuselt vastust ei tulnud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
41. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjakohane määruskaebuse väide, mille kohaselt ei ole R. Rääk
42. novembril 2020 eespool märgitud Mercedes-Benzi juhtinud ja talle ei ole teada, kes sel päeval seda sõidukit juhtis. Tulenevalt Euroopa Liidu liikmesriikidevahelise vastastikuse usaldamise põhimõttest ei ole selle hindamine, kas R. Rääk pani liiklussüüteo toime või mitte, Eesti kohtute pädevuses. Kohus otsustab välisriigis tehtud ja juba jõustunud otsuse tunnustamise. Välisriigi kohtuotsuse ja muu asutuse otsuse tunnustamisel ja täitmisele pööramisel on Eesti kohtu pädevuses otsustada, kas tunnistada rahatrahvi otsuse täitmine lubatavaks või lubamatuks või lõpetada menetlus, kui isik on talle pandud kohustused täitnud (KrMS § 48911 lg 1).
43. Põhjendamatu on ka kaitsja seisukoht, et rahatrahvi otsuse täitmisele pööramine on aegunud. Oma väidet põhjendades viitab kaitsja KrMS § 50871 p-le 4, mille kohaselt on otsuse tunnustamine ja täitmine keelatud, kui karistuse täitmisele pööramine on Eesti karistusseadustiku järgi aegunud ning seotud teoga, mis kuulub Eesti pädevusse tema riigisiseste õigusaktide alusel. Praegusel juhul KrMS § 50871 p 4 ei kohaldu. KarS § 6 lg 1 kohaselt kehtib Eesti karistusseadus teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil. R. Rääk pani teo toime Läti Vabariigis. Kuna seetõttu ei ole R. Rääku võimalik selle teo eest Eestis vastutusele võtta, ei kohaldu sellele aegumine Eesti karistusõiguse järgi.
44. Tähelepanu väärib aga määruskaebuse väide, et R. Rääk sai väidetavast Lätis toimunud kiiruseületamisest teada alles maakohtu määrusest ning määrusest ei nähtu tõendeid, mis kinnitaksid, et R. Rääku on teavitatud trahviotsuse vaidlustamise õigusest ning et R. Rääk on selle teavituse kätte saanud. Need asjaolud omavad tähtsust KrMS § 50871 p-st 7 tulenevalt. Kõnealune säte ütleb, et tagaseljaotsuse tunnustamine ja täitmine on aga lubatud vaid KrMS §-s 4897 sätestatud juhtudel. Viimase kohaselt on tagaselja tehtud otsuse tunnustamine ja täitmine on lubatud, kui: 1) on kindlaks tehtud, et menetlusosalist isikut teavitati kohtulikust arutelust ning sellest, et otsuse võib teha ka siis, kui ta ei ilmu kohtulikule arutelule; 4 1-22-6439 2) isikule toimetati otsus kätte ning teda teavitati õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist või otsus edasi kaevata ning tema õigusest osaleda sellel kohtulikul arutelul, mis võimaldab asja sisulist uuesti läbivaatamist ja mille tulemuseks võib olla algse otsuse tühistamine, ning menetlusosaline isik teatas, et ta ei vaidlusta otsust; 3) isik ei taotlenud asja uuesti läbivaatamist ega kaevanud otsust edasi kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul; 4) isik on olnud teadlik kohtulikust arutelust ning andis volitused enda esindamiseks kohtuistungil valitud või riigi õigusabi korras määratud kaitsjale ning see kaitsja osales kohtuistungil. Seega pidi isikul olema vähemalt reaalne võimalus tagaselja tehtud otsust edasi kaevata. Maakohus asus määruses seisukohale, et KrMS §-s 50871 sätestatud otsuse tunnustamist piiravaid või välistavaid asjaolusid ei esine, leides muu hulgas ekslikult, et R. Räägu suhtes ei ole trahviotsust tehtud tagaselja. Kohus on oma seisukohta põhjendanud sellega, et tunnistusest nähtuvalt menetleti asja kirjalikus menetluses ning R. Rääku on teavitatud edasikaebeõigusest ja selle tähtajast. Need asjaolud ei näita, et otsust ei tehtud R. Räägu suhtes tagaselja. Asja arutamine tagaselja tähendab, et otsus tehti ilma isikut eelnevalt kaasamata. Ka Riigikohus on sarnases asjas selgitanud, et olukord, kui isik saab muu asutuse otsusega kirjalikus menetluses määratud rahatrahvist teada tagantjärele, on võrreldav tagaseljaotsuse tegemisega. Kuivõrd KrMS § 50869 lg 1 kohaselt võib taotleda nii kohtuotsuse kui ka muu asutuse otsuse tunnustamist ja täitmist, hõlmab keeld tunnustada ning täita tagaselja tehtud otsust ka muu asutuse kirjalikus menetluses tehtud lahendit, millega määrati isikule rahatrahv, kuid millest isikut nõuetekohaselt ei teavitatud (RKKK
45. detsembri 2022 määrus asjas nr 1-22-2024, p 10). Euroopa Kohus on selgitanud, et selleks, et isikule oleks tagatud õigus tõhusale kohtulikule kaitsele, peab täitva riigi kohus kontrollima, kas isik sai tegelikult otsusest teada ja kas tal oli kaebuse ettevalmistamiseks ja edasikaebamiseks piisavalt aega (Euroopa Kohtu
46. detsembri 2019 otsus asjas nr C-671/18, p-d 35, 37-40 ja 50). Selleks, et kontrollida, kas need eeldused on täidetud, taotles ringkonnakohus KrMS § 4899 lg 2 alusel Läti Vabariigi pädevalt asutuselt lisateavet. Kuna ringkonnakohtu esialgne, määruses sisalduv taotlus täiendavat infot saada jäi Justiitsministeeriumil, kelle kaudu täiendavat teavet tuli küsida, tähelepanuta ja päring Läti Vabariigile edastamata, oli ringkonnakohus sunnitud määruse tegemise edasi lükkama. Ka uueks ringkonnakohtu määratud tähtajaks kohus taotletud teavet ei saanud. Justiitsministeeriumi kinnitusel saadeti Läti pädevale asutusele
47. jaanuaril 2023 meeldetuletus vastamise tähtaja lähenemise kohta, kuid vastust ei sellele ega lisainfo taotlusele ei ole Justiitsministeerium saanud. On selge, et kohus ei saa jääda ikka ja jälle määruse tegemist edasi lükkama. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna KrMS § 4899 lg 2 kohaselt määrab kohus kindlaks vastamise tähtaja, peab kohus olukorras, kus pole taotletud ka vastamiseks lisaaega, lähtuma sellest, et asjaolud, mille kohta kohus lisateavet soovis, ei ole tuvastatavad. Kuna ringkonnakohus ei ole taotletud teavet saanud, ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas tagaselja tehtud otsuse tunnustamise eeldused on täidetud. See välistab KrMS § 50871 p 7 kohaselt R. Räägu suhtes tehtud rahatrahvi otsuse tunnustamise ja täitmise Eesti Vabariigis. 5 1-22-6439
48. Eelnevast tulenevalt ei olnud R. Räägu suhtes tehtud rahatrahvi otsuse tunnustamine lubatav ning Harju Maakohtu
49. oktoobri 2022 määrus tuleb KrMS § 390 lg 1, § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 3 alusel tühistada. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja teeb uue määruse, millega tunnistab R. Räägu suhtes tehtud rahatrahvi otsuse täitmise Eesti Vabariigis KrMS 48911 lg 1 p 2 alusel lubamatuks.
50. R. Räägu kaitsja I. Repnau on esitanud taotluse hüvitada R. Räägule menetluskulud. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, tuleb KrMS § 187 lg-st 1 ja § 175 lg 1 p-st 1 mõista R. Räägu kasuks riigilt välja kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Taotlusest nähtuvalt kandis R. Rääk määruskaebemenetluses õigusabikulu 250 eurot. Kaitsja osutas R. Räägule õigusteenust 2 tundi tunnihinnaga 125 eurot. Arvestades õigusabi osutamisele kulunud aega ja tunnitasu määra, peab ringkonnakohus taotlust põhjendatuks. Allkirjastatud digitaalselt 6