Obsah (12)

§ 477§ 428§ 429§ 432§ 173§ 168§ 150§ 174§ 175§ 218§ 138§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtuasja number 2-22-118133 Kohtunik Liili Lauri Kohtujurist Eva-Liis Bome Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2023 Tallinn Tsiviilasi Tallinn, Koskla tn 12 kort

) § 613 lg 1 p 1 alusel lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistus vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Hagita menetluses menetletakse ka kindlustusandja nõuet, kes on nõude üleminekuga omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni (vt Riigikohtu 22.04.2020 otsus 2-19-19561 p 14).

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 5.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta

§ 429

lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.

1. Avaldaja soovib puudutatud isiku vastu esitatud võla nõudest loobuda põhjusel, et puudutatud isik rahuldas avaldaja nõude kohtuväliselt. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada.
2. Kohus märgib, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist 2 loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). 8.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Viimasel juhul kannab kostja hageja menetluskulud (

§ 168lg 5).

9. Avaldaja loobus avaldusest põhjusel, et puudutatud isik on nõude pärast avalduse esitamist rahuldanud. Arvestades eeltoodut, jäävad tsiviilasja menetluskulud

§ 168lg 5 alusel puudutatud isiku kanda.

Riigilõivu tagastamine 10. Avaldaja tasus avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Avaldaja palub seoses nõudest loobumisega tagastada talle pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot.

§ 150

lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

1. Kohus tagastab avaldajale seoses avaldusest loobumisega pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot. Riigilõiv tuleb vastavalt taotlusele kanda avaldaja arvelduskontole. Menetluskulude kindlaksmääramine
2. Avaldaja taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldatakse osaliselt.

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades seaduses sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle (Riigikohtu 08.05.2017 määrus nr 3‑2‑1‑29‑17, p 13.3). 13. Käesoleva kohtumäärusega jäetakse tsiviilasja menetluskulud puudutatud isiku kanda.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja, kes vastab

§ 218sätestatud nõuetele.

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16).

1. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli avaldaja esindaja tasumäär 150 eurot tunnis (käibemaksuga). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 156 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu 26.04.2017 määrus nr 3-2-1-34-17, p 15). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust ja esindaja kvalifikatsiooni (jurist), ei ole avaldaja esindaja tunnitasu määr mõistlik. Arvestades ka vaidluse iseloomu, on käesolevas tsiviilasjas põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot. 3
2. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus võtab lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjas esile toodud kulud arvesse täies ulatuses. Kõik toimingud on avaldaja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulunud aeg, arvestades asja mahtu ja keerukust, samuti tehtud menetlustoimingute sisu, põhjendatud. Avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku 4 tundi 31 minutit (10 minutit + 20 minutit + 45 minutit + 1 tund 20 minutit + 10 minutit + 5 minutit + 2 minutit + 10 minutit + 15 minutit + 10 minutit + 5 minutit + 1 minut + 10 minutit + 1 minut + 2 minutit + 45 minutit). Arvestades lepingulise esindaja tunnihinda, on avaldaja õigusabikulu kokku 542 eurot (4 tundi 31 minutit × 120 eurot).
3. Ühtlasi taotleb avaldaja puudutatud isikult riigilõivu, s.o 25 euro hüvitamist. Kuna riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb avaldajale hüvitada.

1. Eeltoodu põhjal määrab kohus avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 567 eurot (542 + 25), mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Sellises ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluse käiku arvestades ka põhjendatud ning vastab tsiviilasja hinnale.
2. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178

). (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik 4