1-22-6440/12

1-22-6440 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2023, Tallinn Kriminaalasja number 1-22-6440 Kohtukoosseis Sten Lind, Julia Katškovskaja ja Orvi Koik Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. oktoobri 2022 määrus, millega tunnistati lubatavaks Raimond Räägu (Rääk) suhtes tehtud Läti riigipolitsei korrakaitsepolitsei keskosakonna liiklusohutuse osakonna liiklusjärelevalve ja koordinatsiooni büroo
3. novembri 2020 otsuse täitmine Eesti Vabariigis Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Raimond Räägu (ik 37506064244) kaitsja Indrek Repnau, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Rahuldada määruskaebus ja tühistada Harju Maakohtu
5. oktoobri 2022 määrus, millega tunnistati lubatavaks Raimond Räägu suhtes tehtud rahatrahvi otsuse täitmine Eesti Vabariigis.
6. Teha uus määrus, millega tunnistada KrMS § 48911 lg 1 p 2 alusel lubamatuks Raimond Räägu suhtes tehtud Läti riigipolitsei korrakaitsepolitsei keskosakonna liiklusohutuse osakonna liiklusjärelevalve ja koordinatsiooni büroo
7. novembri 2020 otsuse täitmine Eesti Vabariigis.
8. Mõista Raimond Räägu määruskaebemenetluses kantud hüvitamiseks Eesti Vabariigilt Raimond Räägu kasuks välja 125 eurot. õigusabikulude MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdlane saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. 1 1-22-6440 Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Justiitsministeerium edastas
10. oktoobril 2022 Harju Maakohtule menetlemiseks Läti Vabariigi tunnistuse, milles taotletakse Raimond Räägu suhtes tehtud Läti riigipolitsei korrakaitsepolitsei keskosakonna liiklusohutuse osakonna liiklusjärelevalve ja koordinatsiooni büroo
11. novembri 2020 otsuse tunnustamist ning täitmist Eesti Vabariigis. Tunnistuse kohaselt määrati R. Räägule Läti Vabariigis toime pandud liiklussüüteo eest 240 euro suurune rahatrahv. Trahv määrati selle eest, et sõiduk, mida juhtis kasutusõigusega R. Rääk, sõitis
12. augustil 2020 kell 23.35 asulast väljas, kus lubatud suurim sõidukiirus on 90 km/h, kiirusega 148 km/h. Kiiruseületamine registreeriti kiirusmõõdikuga GATSO sõidukit peatamata. Lubatud vea arvestamisel oli sõiduki tegelik kiirus 143 km/h. Seega ületati lubatud sõidukiirust 53 km/h. Maakohtu määrus
13. Harju Maakohus tunnistas
14. oktoobri 2022 määrusega rahatrahvi täitmise Eesti Vabariigis lubatavaks. Maakohus leidis, et R. Räägu toimepandud tegu on liiklussüütegu ning seetõttu on selle eest määratud rahatrahvi tunnustamine ja täitmine KrMS § 50870 p 2 alusel lubatud sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi. Kohus ei tuvastanud asjas KrMS §-s 50871 sätestatud tunnustamist piiravaid või välistavaid asjaolusid. Maakohus leidis, et ei ole alust arvata, et otsus oleks tehtud R. Räägu suhtes tagaselja. Nimelt nähtub tunnistusest, et asja on menetletud kirjalikus menetluses ja R. Rääku on teavitatud otsuse teinud riigi seaduse kohaselt isiklikult või vastavalt riigisisesele õigusele pädeva esindaja kaudu tema õigusest asi vaidlustada ja sellise õiguskaitsevahendi tähtaegadest. Ka ei esinenud maakohtu hinnangul KrMS § 4896 lg-s 3 sätestatud rahalise karistuse ja rahatrahvi tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid. Määruskaebus
15. R. Räägu kaitsja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja R. Räägu suhtes tehtud Läti Vabariigi politsei rahatrahvi otsuse tunnustamata ja täitmata jätmist. Lisaks taotletakse kaitsjale õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamist. 3.
16. Esmalt märgitakse kaebuses, R. Rääk ei ole rahatrahvi otsuse kohta saanud Läti Vabariigilt mingeid teateid. Määruskaebuse kohaselt sai R. Rääk asjaolust, nagu oleks tema juhitud mootorsõiduk ületanud
17. augustil 2020 kell 23.35 Läti Vabariigis lubatud sõidukiirust, teada alles
18. oktoobril 2022, kui sai kätte vaidlustatava kohtumääruse. Maakohtu määrusest ei nähtu dokumentaalseid tõendeid, mis kinnitaksid, et R. Rääku on edasikaebeõigusest teavitatud ning et R. Rääk on selle teavituse ka reaalselt kätte saanud. 2 1-22-6440 Väärteootsuses märgitud sõiduk Mercedes-Benz V-Klasse registreerimismärgiga XXXXXX kuulub OÜ-le X, mille juhatuse liige on Q. R. Rääk on kantud sõiduki registreerimistunnistusele vastutava kasutajana. Sõiduki kasutaja on ka ettevõtte juhatuse liige Q. R. Räägul ei ole infot, et ka OÜ X registriaadressile oleks trahviotsuse kohta saabunud Läti Vabariigist mingeid teateid. R. Rääk kinnitab, et tema ei ole
19. augustil 2020 viidatud sõidukit juhtinud ja talle ei ole teada, kes sel kuupäeval seda sõidukit juhtis. 3.
20. Kaitsja leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada seetõttu, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Nimelt on rahatrahvi otsuse täitmisele pööramine ja täitmine aegunud. KrMS § 50871 p 4 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine keelatud, kui karistuse täitmisele pööramine on Eesti karistusseadustiku järgi aegunud ning seotud teoga, mis kuulub Eesti pädevusse tema riigisiseste õigusaktide alusel. Kuna trahviotsuse koostas Läti riigipolitsei korrakaitsepolitsei keskosakonna liiklusohutuse osakonna liiklusjärelevalve ja koordinatsiooni büroo, on tegemist Läti Vabariigi kohtuvälise menetleja koostatud väärteootsusega. Välisriigi kohtute ja pädevate ametkondade väärteootsuste täitmisele pööramist ja täitmist toimetatakse Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel. R. Räägu suhtes tehtud otsus jõustus
21. detsembril
22. VTMS § 203 lg 2 kohaselt pööratakse kohtuvälise menetleja otsus või kohtuotsus süüdlase karistamise kohta täitmisele selle jõustumise päevast või väärteoasja apellatsiooni- või kassatsiooniastmest tagastamise päevast alates kümne päeva jooksul. VTMS § 203 lg 5 kohaselt ei pöörata lahendit täitmisele, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Seega aegus Läti Vabariigi riigipolitsei
23. novembri 2020 väärteoasja otsuse täitmisele pööramine ja täitmine KarS § 82 lg 1 p 3 järgi
24. detsembril
25. Menetlus ringkonnakohtus
26. Ringkonnakohus võttis
27. detsembri 2022 määrusega kaitsja määruskaebuse menetlusse, määras kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks tähtaja ning et ringkonnakohus teeb määruse teatavaks
28. jaanuaril
29. Ühtlasi kohustas kohus Justiitsministeeriumi taotlema Läti Vabariigi pädevalt asutuselt lisateavet R. Räägu suhtes tehtud Läti riigipolitsei korrakaitsepolitsei keskosakonna liiklusohutuse osakonna liiklusjärelevalve ja koordinatsiooni büroo
30. novembri 2020 otsuse kohta. Ringkonnakohus soovis teada: kas R. Rääku teavitati tema suhtes tehtud Läti Vabariigi
31. novembri 2020 riigipolitsei korrakaitsepolitsei keskosakonna liiklusohutuse osakonna liiklusjärelevalve ja koordinatsiooni büroo otsusest? millal ja kuidas teavitati R. Rääki tema suhtes tehtud rahatrahvi otsusest? kas R. Rääku teavitati õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist või õigusest otsus edasi kaevata? 3 1-22-6440 kas R. Rääk ei taotlenud asja uuesti läbivaatamist ega kaevanud otsust edasi kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul?
32. Ringkonnakohtu
33. ja
34. jaanuari 2023 kirjavahetusest Justiitsministeeriumiga selgus, et Justiitsministeerium ei olnud Lätilt lisateavet küsinud. Seetõttu saatis ringkonnakohus
35. jaanuaril 2023 Läti pädevalt asutuselt lisateabe saamiseks Justiitsministeeriumile uue taotluse. Ringkonnakohus palus lisainfot esimesel võimalusel, kuid hiljemalt
36. jaanuariks
37. Kuna ringkonnakohus ei olnud Justiitsministeeriumi kaudu Läti pädevalt asutuselt taotletud lisateavet saanud, pikendas Ringkonnakohus
38. jaanuari 2023 määrusega määruse teatavaks tegemise tähtaega
39. jaanuarini
40. Ringkonnakohtu määratud tähtajaks Läti pädevalt asutuselt vastust ei tulnud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
41. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjakohane määruskaebuse väide, mille kohaselt ei ole R. Rääk
42. novembril 2020 eespool märgitud Mercedes-Benzi juhtinud ja talle ei ole teada, kes sel päeval seda sõidukit juhtis. Tulenevalt Euroopa Liidu liikmesriikidevahelise vastastikuse usaldamise põhimõttest ei ole selle hindamine, kas R. Rääk pani liiklussüüteo toime või mitte, Eesti kohtute pädevuses. Kohus otsustab välisriigis tehtud ja juba jõustunud otsuse tunnustamise. Välisriigi kohtuotsuse ja muu asutuse otsuse tunnustamisel ja täitmisele pööramisel on Eesti kohtu pädevuses otsustada, kas tunnistada rahatrahvi otsuse täitmine lubatavaks või lubamatuks või lõpetada menetlus, kui isik on talle pandud kohustused täitnud (KrMS § 48911 lg 1).
43. Põhjendamatu on ka kaitsja seisukoht, et rahatrahvi otsuse täitmisele pööramine on aegunud. Oma väidet põhjendades viitab kaitsja KrMS § 50871 p-le 4, mille kohaselt on otsuse tunnustamine ja täitmine keelatud, kui karistuse täitmisele pööramine on Eesti karistusseadustiku järgi aegunud ning seotud teoga, mis kuulub Eesti pädevusse tema riigisiseste õigusaktide alusel. Praegusel juhul KrMS § 50871 p 4 ei kohaldu. KarS § 6 lg 1 kohaselt kehtib Eesti karistusseadus teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil. R. Rääk pani teo toime Läti Vabariigis. Kuna seetõttu ei ole R. Rääku võimalik selle teo eest Eestis vastutusele võtta, ei kohaldu sellele aegumine Eesti karistusõiguse järgi.
44. Maakohtu määruse tühistamiseks annab aga alust väide, et R. Rääk sai sellest, et talle heidetakse ette Lätis toimunud kiiruseületamist, teada alles maakohtu määrusest. Nimelt on maakohus ekslikult asunud seisukohale, et otsus, mille tunnustamist taotletakse, ei ole tehtud tagaselja. Sellest tulenevalt jättis kohus kontrollimata, kas on täidetud KrMS §-s 4897 sätestatud tingimused tagaseljaotsuse tunnustamiseks. Ringkonnakohus leidis, et nende asjaolude tuvastamiseks on vaja täiendavat teavet ning taotles seda KrMS § 4899 lg 2 alusel. Kuna ringkonnakohtu esialgne, määruses sisalduv taotlus täiendavat infot saada jäi Justiitsministeeriumil, kelle kaudu täiendavat teavet tuli küsida, tähelepanuta ja päring Läti Vabariigile edastamata, oli ringkonnakohus sunnitud määruse tegemise edasi lükkama. 4 1-22-6440 Ka uueks ringkonnakohtu määratud tähtajaks kohus taotletud teavet ei saanud. Justiitsministeeriumi kinnitusel saadeti Läti pädevale asutusele
45. jaanuaril 2023 meeldetuletus vastamise tähtaja lähenemise kohta, kuid vastust ei sellele ega lisainfo taotlusele ei ole Justiitsministeerium saanud. On selge, et kohus ei saa jääda ikka ja jälle määruse tegemist edasi lükkama. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna KrMS § 4899 lg 2 kohaselt määrab kohus kindlaks vastamise tähtaja, peab kohus olukorras, kus pole taotletud ka vastamiseks lisaaega, lähtuma sellest, et asjaolud, mille kohta kohus lisateavet soovis, ei ole tuvastatavad. Kuna ringkonnakohus ei ole taotletud teavet saanud, ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas tagaselja tehtud otsuse tunnustamise eeldused on täidetud. See välistab KrMS § 50871 p 7 kohaselt R. Räägu suhtes tehtud rahatrahvi otsuse tunnustamise ja täitmise Eesti Vabariigis.
46. Eelnevast tulenevalt ei olnud R. Räägu suhtes tehtud rahatrahvi otsuse tunnustamine lubatav ning Harju Maakohtu
47. oktoobri 2022 määrus tuleb KrMS § 390 lg 1, § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 3 alusel tühistada. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja teeb uue määruse, millega tunnistab R. Räägu suhtes tehtud rahatrahvi otsuse täitmise Eesti Vabariigis KrMS 48911 lg 1 p 2 alusel lubamatuks.
48. R. Räägu kaitsja I. Repnau on esitanud taotluse hüvitada R. Räägule menetluskulud. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, tuleb KrMS § 187 lg-st 1 ja § 175 lg 1 p-st 1 mõista R. Räägu kasuks riigilt välja kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Taotlusest nähtuvalt kandis R. Rääk määruskaebemenetluses õigusabikulu 250 eurot. Taotluse kohaselt hõlmab see summa tasu 2 tunni õigusteenuse eest, kaitsja tunnihind on 125 eurot. Ringkonnakohus leiab, et taotletud tasu ei ole KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega. Määruskaebuse põhjendused rajanevad täpselt samadel argumentidel, mille esitas kaitsja kohtuasjas 1-22-6439 maakohtu määrust vaidlustades ning mille väljatöötamise eest on kaitsja juba tasu saanud ning ringkonnakohus R. Räägule kaitsjale makstud tasu riigilt välja mõistnud. Seetõttu loeb ringkonnakohus kaitsjatasu mõistlikuks suuruseks määruskaebemenetluses 125 eurot ehk õigusteenuse ühe tunni tasu. Allkirjastatud digitaalselt 5