Obsah (9)

§ 230§ 231§ 173§ 162§ 165§ 138§ 174§ 177§ 178

2-22-5926 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 06.jaanuar 2023 Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-5926 XXhagi Kurla Ehitus O

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Hageja on esitanud nõude tuginedes Holm Bank AS ja Kurla Ehitus AS (kostja I) vahel 24.10.2019 sõlmitud laenulepingule nr x, mille alusel käendas hageja koos YY Kurla Ehitus OÜ laenu summas 20 000 eurot Holm Bank OÜ pangast (tl 19-21). Kõnealusest laenulepingust nähtub, et laenu sihtotsarbeks oli põhivara soetamine. Holm Bank AS on laenulepingu Kurla Ehitus AS-ga 05.04.2022 laenusaaja lepingujärgsete maksete tähtajaks tasumata jätmise tõttu üles öeldnud (tl 23-24) ning laenulepingu ülesütlemise tõttu muutus sissenõutavaks laenulepingu järgne võlgnevus 10 119,53 eurot. Hageja on tõendanud, et teostas laenulepingu kaaskäendajana ärilaenu tagasimakseid 10.02.2022 ja 22.04.2022 kokku 6108,64 eurot (tl 22, 46), tasudes sissenõutavaks muutunud kohustusest ligukaudu poole. Kuna hageja kaaskäendajana on täitnud põhivõlgniku Kurla Ehitus OÜ kohustuse, tekib hagejal õigus nõuda kostjatelt kohustuse täitmist VÕS § 150, § 151 lg 2 ja § 152 lg 1 alusel.
2. Vastuhagi on esitatud VÕS § 1041 alusel, mille järgi isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olenemata sellks õigustatud ega kohustatud, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustustest vabastamise 4 2-22-5926 tõttu rakstunud ajal, mil tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai pidi teada saama. Seega on VÕS § 1041 järgi teise isiku kohustuse täitmisest tuleneva nõude esmaseks eelduseks, et kostjad on täitnud hageja kohustuse. Kostjate väitel võttis Kurla Ehitus OÜ võttis ärilaenu hoopis XX isikliku kohustuse finnatseerimiseks ning et XX on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud Kurla Ehitus OÜ poolsete tagasimaksete, so 12 947,60 euro, võrra. Kohus nõustub hagejaga, et Kurla Ehitus OÜ ei ole oma eelpoolnimetatud väidet tõendanud ning see on jäänud paljasõnaliseks ning on vastuolus muude asjas kogutud tõenditega. Kostjad on väitnud, et ekskavaatori rendileping oli sõlmitud XX ja T OÜ vahel, viidates kirjavahetusele (tl 78-79), kuid kohus nõustub hagejaga, et asjaolu, et XX rendib eraldiseisva rendilepingu alusel samuti T OÜ-lt ekskavaatorit, ei puutu Kurla Ehitus OÜ-ga sõlmitud rendilepingusse, mille olemasolu nähtub T OÜ kinnituskirjast (tl 155). Kui kostjad väidavad, et laenu Holm Bank AS-lt võeti XX isikliku kohustuse käendamiseks, on arusaamatu, miks ärilaenu eest tasus Kurla Ehitus OÜ (tl 80-85) ning laenu käendas juhatuse Kurla Ehitus OÜ juhatuse liige ja osanik YY ise. Lidaks on Kurla Ehitus OÜ juhatuse liige YY aktsepteerinud T OÜ rendiarveid ka pärast XX töölt lahkumist ning YY lubas T OÜ-le rendiarvetest tuleneva võla tasuda (tl 159162). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Kurla Ehitus OÜ-l puudub hageja vastu nõue, mis välistab hagejate nõude rahuldamise kostjate suhtes.
3. Hageja nõue on põhjendatud VÕS § 151 lg 2 alusel, mille kohaselt kui põhivõlgniku kohustus on muutunud sissenõutavaks, võib käendaja igal ajal täita kohustuse võlgniku asemel ja VÕS § 152 lg 1 alusel, mille kohaselt põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Ka on põhjendatud hageja nõue (tagasinõue) kaaskäendajalt YYilt solidaarselt poole Kurla Ehitus OÜ-lt nõutud summa 3054 tasumiseks tuginedes VÕS §-le
4. Viimatinimetatud sätte kohaselt kui sama kohustust käendab mitu isikut, vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt ja VÕS § 69 lg 2 järgi solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Hageja on põhjendatult tuginenud kohtupraktikale (Riigikohtu lahend nr 3-2-155-05, p 14), millest tulenevalt põhivõlgniku vastu tagasinõude tekkimine ei välista mitme käendaja omavahelisi tagasinõudeid. Kuivõrd hageja kui käendaja tagasinõude eeldused on mõlema kostja vastu täidetud – põhivõlgniku kogu võlgnevus muutus laenulepingu ülesütlemise tõttu sissenõutavaks ja hageja on kaaskäendajana selle 6180 euro ulatuses täitnud, siis kuulub hageja nõue kostjate vastu rahuldamisele.
5. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Hageja viivise nõue on seega põhjendatud ning seda vastavalt seaduses sätestatud määrale alates hagiavalduse esitamisest kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni.
6. Hagiavalduses sisalduv Kurla Ehitus OÜ asutamise kohta, samuti väited kostja II tegevuse kohta äriühingu vara omastamise kohta jätab kohus tähelepanuta, kuna need ei ole otseselt antud vaidluse lahendamisel asjassepuutuvad. Menetluskulud 8.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas XXhagi kostja I (Kurla Ehitus OÜ) ja kostja II (YYi) vastu ning jättis kostja I vastuhagi rahuldamata.

§ 165

lg 1 näeb ette, et kui otsus on tehtud kaaskostjate 5 2-22-5926 kahjuks, vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kuna otsus on tehtud põhihagis kaaskostjate kahjuks, vastutavad kostjad hageja menetluskulude eest võrdsetes osades. Vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulud tuleb kanda kostjal I. 9. Tulenevalt

§-st 175 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevaga määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja XXon tsiviilasjas esitanud 13.12.2022 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kokku summas 4 825 eurot, sh õigusabikulud summas 4125 eurot ja riigilõivud 700 (630+70) eurot, kuid kohtu poolt tehtud arvutuste järgi tuleb õigusabikulude summaks 3437,50 eurot (mitte 4125 eurot). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja ajamisega ning et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hagejat on maakohtu menetluses esindanud lepinguline esindaja vandeadvokaat Liisi Kents. Samuti nähtub kohtu toimikust, et hageja on tasunud lisaks veel riigilõivu kahelt hagi tagamise taotluselt kokku 140 eurot ja tagatise hagi tagamiselt summas 329,83 eurot. Kostjad ei ole asja materjalidest lähtuvalt hageja kuludele vastuväiteid esitanud. 9.1.

§ 138lg 1 ja 2 kohaselt on riigilõiv menetluskulu.

Arvestades hagi hinda, oli hageja tasutud riigilõiv kooskõlas hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) §-ga 59 lg 1 ja Lisaga 1, seega on hageja kulutus hagiavalduselt riigilõivu tasumisel summas 630 eurot olnud vajalik ja põhjendatud. Samuti peab kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja poolt 13.06.2022 hagi tagamise taotluse eest makstud riigilõivu 70 eurot, kuivõrd kohus selle hagi tagamise taotluse oma 15.06.2022 määrusega ka rahuldas. 9.2.

§ 138lg 1 ja § 144 p 1 kohaselt on poolte esindaja kulu menetluskulu.

Hageja XXon esitanud ühise menetluskulude nimekirja, milles kajastuvad õigusabi kulud puudutavad nii hagi kui ka vastuhagiga seotud toiminguid. Käesolevas asjas on XXlepingulise esindaja tunnitasuks märgitud 175 eurot (km-ta) kuni 01.10.2022, seejärel 180 eurot (km-ta). Asi on keskmisest õige pisut keerukam, mistõttu loeb kohus põhjendatud tunnihinnaks 175 eurot ilma käibemaksuta kuni 01.10.2022 ja seejärel 180 eurot ilma käibemaksuta. Kohus märgib, et hageja on soovinud kohtult menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta (

§ 174lg 10).

Nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja kulutanud aega kokku hagi ettevalmistamisele 6,5 tundi, sellest 23.02.2022 - laenulepingu käendusest tuleneva nõude arutelu ja materjalide esmasele ülevaatusele 2 h ja 22.04.2022 - hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamisele, lisade komplekteerimisele ja kohtule esitamisele 4,5 h. Kohtu toimikust nähtub, et hagi on kohtule esitatud 22.04.2022 ja koosneb 6-lk menetlusdokumendist, millest sisulist osa hagi koostmisele ca 2,5 lk. Dokument sisaldas ka hagi tagamise taotlust, mis jäi kohtu poolt rahuldamata (tl 1-4, 47-48). Kohus nõustub, et enne hagiavalduse kohtusse esitamist on vajalik analüüsida nõude esitamisega seonduvaid küsimusi, vajalikud asjaolud läbi töötada, samuti pidada arutelu esindatavaga ning lõpuks nende vormistamine vastavaks kirjalikuks dokumendiks, kuid samas ei pea kohus põhjendatuks nendele toimingutele kulunud aega kokku 6,5 tundi, sh ka hagi tagamise taotluse esitamine. Arvestades eeltoodut ja võttes 6 2-22-5926 arvesse dokumendi sisu ja mahtu, peab kohus põhjendatud ajakuluks kokku viidatud toimingutele 5,5 tundi. XXon esitanud käesolevas asjas kolm hagi tagamise taotlust, lisaks eelnevale kulutanud nendele veel aega kokku 3 tundi (25.04.2022 ja 13.06.2022 toimingud). Kohus rahuldas esitatud hagi tagamise taotlustest küll vaid ühe, 15.06.2022 kohtumäärusega. Kuivõrd menetlusosalisel on õigus enda huvide kaitseks esitada erinevaid kaebusi ja taotlusi ning üldjuhul ei anna menetlusosalise taotluse rahuldamata jätmine alust pidada taotluse esitamisega seotud esindaja kulusid ebavajalikeks või põhjendamatuteks, sh kohus rahuldas ka 13.06.2022 taotluse, loeb kohus 25.04.2022 ja 13.06.2022 toimingutele kulunud ajakulu põhjendatuks märgitud ulatuses kokku 3 tundi. Küll ei ole aga kohtu hinnangul praegusel juhul põhjendatud 06.07.2022 toimingu 1,5 tunnine ajakulu menetluskulude tagatise koostamiseks, mille kohus jättis rahuldamata selle piisava põhistuse puudumise tõttu. Seega kokku on põhjendatud 8,5 tundi tunnihinnga 175 eurot (km-

1. ta)summas 1487,50 eurot. XXmenetluskulude nimekirja kohaselt on esindajal kulunud aega vastuhagiga tutvumisele, suhtlusele kliendi ja vastaspoole lepingulise esindajaga seoses kompromissiga 3,5 tundi ja vastuse koostamisele vastuhagile ja kohtule esitamisele 3,5 tundi. Arvestades kostja poolt esitatud vastuhagi mahtu ja sisu (sisulist osa ca 2
2. lk)ja XXpoolt esitatud vastuse vastuhagile mahtu (sisulist osa ca 1,5 lk), on esindaja poolt asjas tehtud vastuhagi vastamisele kulunud toimingute aeg kohtu hinnangul põhjendatud kokku 6 tunni ulatuses, sellest 3 tundi tunnihinnaga 175 eurot summas 525 eurot ja 3 tundi tunnihinnaga 180 eurot summas 540 eurot, kokku 1065 eurot. 13.12.2022 - lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu loeb kohus põhjendatuks märgitud ulatuses, st 1,5 tundi tunnihinnga 180 eurot (km-ta), millest arvestab põhihagiga seotud kuludele 0,75 tundi summas 135 eurot ja vastuhagiga seotud kulude hulka 0,75 tundi summas 135 eurot. 10. Kuivõrd Kurla Ehitus OÜ ja YYi menetluskulud jäävad nende endi kanda, ei hinda kohus nende põhjendatust ja vajalikkust. 11. Eeltoodu alusel kohus määrab XXesindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabitoimingute ajakuluks kuluks seonduvalt põhihagiga 1622,50 eurot (8,5 tundi tunnihinnga 175 eurot ja 0,75 tundi tunnihinnga 180 eurot), lisaks riigilõivud 700 (630+70) eurot, kokku menetluskulud 2322,50 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb see kostjatelt I ja II võrdsetes osades hageja kasuks välja mõista, so 1161,25 eurot kummaltki. Vastuhagiga seotud XXesindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabitoimingute kuluks määrab kohus 1200 eurot (3 tundi tunnihinnaga 175 eurot ja 3,75 tundi tunnihinnaga 180 eurot), mis kuulub väljamõistmisele Kurla Ehitus OÜ-lt. 12. Hageja taotlusel ja

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus kohtumääruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni st menetluskulude tasumiseni.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ 7 2-22-5926 Ingrid Niinemägi Kohtunik 8