Obsah (8)
§ 64§ 65§ 76§ 349§ 199§ 73§ 213§ 74KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-21-5056 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekre
§-de 213 lg 2 p-de 1, 4 ja 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi (1.06.2020, 6.01.2021 episoodid) ning
§ 64
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust.
§ 65
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus eelmise, s.o 12.02.2021 Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-21-949 mõistetud karistuse 2-aastase vangistusega (Pärnu Maakohtu otsuses on
§ 65
lg 1 alusel moodustatud liitkaristus Harju Maakohtu 19.11.2019 otsusega), lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega. Liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Külli Tagobert tunnistati süüdi
§de 199 lg 2 p 7, 9 (26.03.2021, 29.03.2021, 11.04.2021, 14.04.2021 episoodid), 344 lg 1, 345 lg 1, 184 lg 1 järgi ning
§ 64
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 7 kuud vangistust.
§ 65
lg 2 alusel 12.02.2021 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud ära kandmata karistuse, s.o 1 aasta ja 5 kuud, suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Vangistuse algust arvati alates 14.04.
- Käesoleval ajal kannab K. Tagobert karistust Tartu Vangla xxxxxxxxxx. Tema karistusaja algus on 14.04.2021 ja lõpp 14.04.
- Tartu Vangla esitas 7.10.2022 Tartu Maakohtule K. Tagoberti isikliku toimiku, otsustamaks tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Tartu Vangla toetab K. Tagoberti vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu K. Tagobert palub ennast tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. Kaitsja palub K.Tagoberti tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles leiab, et K. Tagoberti võib vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. Kohtu põhjendused K. Tagobert kannab vanglakaristust muu hulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt
§ 76
lg-le 2 tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetu K. Tagobert on esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla iseloomustusest ja selle lisast nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik kontrollinud K. Tagoberti vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxx ja kinnitanud, et elukoht sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Seega on täidetud formaalsed 2
(6)eeldused süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.
§ 76
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid ja täiendavalt esitatud dokumente, leiab, et K. Tagobert tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Vangla ja prokuröri seisukohad pole kohtule siduvad. Kohtu arvates välistab K. Tagoberti ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Vangla iseloomustuse kohaselt K. Tagobertil distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangistuse kandmise ajal on K. Tagobert osalenud vangla tööhõives, läbinud sotsiaalprogrammi „Võida“, osalenud vestlustel majanduslike probleemide ja nende seaduskuulekatel viisidel lahendamise võimalustest. K. Tagobert on 15.06.2022 paigutatud xxxxxxxxxx ning ta liigub järelevalveta väljaspool vangla territooriumi seoses töötamisega xx-s xxxxxxxx, määratud kaupluste külastamisega, jumalateenistustel osalemisega. K. Tagobert on külastanud oma lähedasi vabanemisjärgsel aadressil. Järelevalveta liikumisel vahejuhtumeid pole esinenud. K. Tagoberti suhted lähedastega (ema, poeg ja sõbranna) on head. K. Tagobertil on 21.09.2022 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 16730,65 eurot, vabanemisfondis on 640,52 eurot. Tartu Vangla kinnitusel kinnipeetaval vabanemise korral kindel töökoht puudub. Häid suhteid lähedastega tõendavad ka K. Tagoberti ema I. T. ja sõbranna M. V. kirjad kohtule ( tl 29-32), milles iseloomustavad K. Tagoberti positiivselt ning avaldavad valmisolekut K. Tagoberti vabanedes aidata ja toetada. Süüdimõistetu praegune tööandja xx xxxxxxxx iseloomustab teda positiivselt ja nad on valmis pakkuma süüdimõistetule töökohta (kd tl 28). Õiguskuulekas käitumine vangistuse kandmise ajal, sotsiaalprogrammi läbimine, tööhõives ja vestlustel osalemine, elukoha olemasolu vabanedes, lähedaste toetus iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduse olema seaduskuulekas. Kuna
§ 76lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on 3
(6)kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist ( RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). 9.11.2022 karistusregistri teatisest (tl 17-50)ja isiklikus toimikus olevatest kohtulahenditest nähtuvalt on K. Tagobertil käesoleval ajal neli kehtivat kriminaalkaristust. K. Tagoberti karistati Pärnu Maakohtu 22.12.2015 otsusega
§ 349järgi rahalise karistusega 160 eurot, mis on käesoleva ajani tasumata.
Harju Maakohtu 19.11.2019 otsusega karistati K.Tagoberti
§ 199
lg 2 p-de 5, 7, 9 järgi ( 5 varguse episoodi) vangistusega 8 kuud, millest eelvangistuses kandis 2 kuud (15.04.201915.06.2019), ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Koheselt ärakandmisele määrati 5 kuud vangistust alates K. Tagoberti kinnipidamisest, s.o 26.06.2019. Ühe kuu pikkune vangistus jäeti
§ 73sätete alusel täitmisele pööramata tingimisi 1aastase katseajaga.
Seega K. Tagobert vahetult 2019 juuni keskpaigas vahi alt vabanedes pani toime uue kuriteo ning veel juuni lõpus võeti ta uuesti vahi alla, kus viibis 5 kuud. Seejärel karistati K. Tagoberti Pärnu Maakohtu 12.02.2021 otsusega
§ 213
lg 2 p-de 1, 4 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud (2018 toime pandud 3 kelmuse episoodi).
§ 65
lg 1 alusel suurendati Harju Maakohtu 19.11.2019 otsusega mõistetud karistust ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust, millest loeti kantuks 7 kuud vangistust ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 5 kuud vangistust
§ 74sätete alusel tingimisi 2-aastase katseajaga.
K. Tagobert kannab Pärnu Maakohtu 27.07.2021 otsusega mõistetud karistust mitmete kuritegude toimepanemise eest, millest osad teod olid toime veel üle-eelmisel katseajal (1.06.2020, 6.01.2021 toime pandud varguse episoodid) ja ka veel enne seda (2018 toime pandud 1 kelmuse episood). Viimasel katseajal pani K. Tagobert toime mitmeid vargusi (26.03.-14.04.2021 6 episoodi), dokumendi võltsimise, võltsitud dokumendi kasutamise ja narkootilise aine suures kogus ebaseadusliku käitlemise. K. Tagobert peeti kahtlustatavana kinni 14.04.2021. Vangla iseloomustuses on märgitud, et K. Tagobert on olnud kriminaalhooldusel seitse korda, millest viimased kolm on olnud problemaatilised, sh ta on olnud ametnikule kättesaamatu. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et K. Tagobert oleks rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. K. Tagoberti kehtivatest karistustest nähtub, et ta olnud kriminaalhooldusel ühe korra, mis ebaõnnestus põhjusel, et K. Tagobert pani toime uued kuriteod. K. Tagobertile mõistetud karistusest saab järeldada, et aastatel 2018-2021 on K. Tagobert olnud kuritegelikult väga aktiivne, pannes toime arvukalt erinevaid kuritegusid. Kohus on korduvalt andnud K.Tagobertile võimaluse oma elu vabaduses jätkata, kuid ta on seda usaldust rikkunud ja jätkanud kuritegude toimepanemist. K. Tagoberti kuritegelikku käitumist on korduvalt peatanud vaid tema vahi alla võtmine. Selline K. Tagoberti käitumine räägib tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele vastu. Kuigi süüdimõistetu praegune tööandja xx xxxxxxxx on valmis vabanemise korral on K. Tagobertile pakkuma tööd, tuleb asuda seisukohale, et süüdimõistetul vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise korral tegelikult sinna tööle asuda võimalik ei ole. Praegune töökoht on süüdimõistetul Tartus, ent ta soovib vabanemise korral elama minna xxxxxxxxxxx. Seega pole süüdimõistetul võimalik jätkata töötamist xx-s xxxxxxxx. Et vabanemise korral 4
(6)tal töökoht puudub, möönis istungil ka süüdimõistetu. Samas on süüdimõistetul suures ulatuses tasumata rahalisi nõudeid. Süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste kohaselt soovib ta kindlasti vabaduses hakata tegelema kuritegudega tekitatud kahjude hüvitamisega. Ent asjaolu valguses, et vähemalt esialgu süüdimõistetul kindlat töökohta ja seega ka piisavat sissetulekuallikat ei ole, võivad tal tekkida majanduslikud raskused. Majanduslik kitsikus omakorda suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu. Seda eriti asjaolu valguses, et süüdimõistetu on varem korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on K. Tagoberti puhul riskiteguriteks alkoholi tarvitamine. Samas on märgitud, et vanglal puuduvad andmed, et isiku kuritegelik käitumine viimaste aastate jooksul oleks seotud alkoholi tarvitamisega. 2020. aastal varastas koos teise isikuga poest alkoholi, kuid väidetavalt ei olnud see enda tarbeks, vaid edasimüümise eesmärgil. Eelnevat kinnitas K. Tagobert ka kohtuistungil ning kinnitas, et ta alkoholi ei tarvita. Eeltoodu alusel kohus leiab, et K. Tagoberti puhul alkoholi tarvitamine uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks ei ole, mis iseloomustab K. Tagoberti positiivselt. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on K. Tagoberti puhul riskiteguriteks ka narkootikumide tarvitamine. Enne vangistust tarvitas keskmiselt korra kuus narkootikume. Kohtuistungil K. Tagobert tunnistas vabaduses narkootikumide tarvitamist. Probleeme narkootikumidega kinnitab ka asjaolu, et K. Tagobert kannab karistust muu hulgas narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Narkootikumide tarvitamine suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. K. Tagobert kohtuistungil avaldas, et ta vabanedes narkootikumide tarvitamist kindlasti ei jätka. Muutus süüdimõistetu hoiakutes iseloomustab teda positiivselt. Kaaludes K. Tagoberti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (õiguskuulekas käitumine vangistuse kandmise ajal, sotsiaalprogrammi läbimine, tööhõives ja vestlustel osalemine, elukoha olemasolu vabanedes, lähedaste toetus, soov tegeleda rahaliste nõuete tasumisega ja loobuda narkootikumide tarvitamisest) ja vastu rääkivaid asjaolusid (K. Tagoberti isik ja varasem elukäik), ei kaalu kohtu arvates positiivsed asjaolud üles negatiivseid. Arvestades K. Tagoberti varasemat aastatepikkust kuritegelikku käitumist pole seni ära kantud karistusaeg kohtu arvates veel piisav olemaks veendunud, et vabaduses suudab K. Tagobert uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Kohus ei ole veendunud, et K. Tagobert korduvalt karistatud ja varem pikalt vahi all viibinud isikuna (lühikese vahega 7 kuud) on just nüüd teinud vajalikud järeldused. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab K. Tagoberti tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. K. Tagobert kohtuistungil avaldas, et soovib vabaduses koos olla oma lähedastega, kes motiveerivad teda nüüd kuritegevusest hoiduma. Ema, poeg ja sõbranna, kes kuuluvad K. Tagoberti lähivõrgustikku, olid tal olemas ka kuritegude toimepanemise ajal. Seega pole lähedaste olemasolu seni takistanud K. Tagobertil kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul ka elektrooniline järelevalve ei maanda uue kuriteo toimepanemise riski – ka elektroonilise järelevalve all on K. Tagobertil võimalik panna toime uusi kuritegusid. Arvutikelmust ja dokumendi võltsimist, mille eest K. Tagobert karistust kannab, on võimalik toime panna ka kodust lahkumata. 5
(6)Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et K. Tagoberti ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. K. Tagoberti puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb vaatamata vanglas toimunud sekkumistele (täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemine) pidada suureks. Kohtu arvates on vajalik, et karistuse edasise kandmise jooksul saaks K. Tagobert positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada. K. Tagoberti karistusaja pikkus võimaldab tema tingimisi enne tähtaega vabastamist arutada kohtul veel ka edaspidigi. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks kaitsjale väljamaksmisele kuuluv riigi õigusabi tasu 128,40 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb nimetatud menetluskulu süüdimõistetult riigituludesse välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 6
(6)