) §-s 8 loetletud teenuseid. Nimetatud teenuste osutamiseks omab Eesti Firma OÜ Rahapesu Andmebüroo (RAB) poolt väljastatud tegevusluba nr FIU000144 usaldushalduse ja äriühingute teenuse osutamiseks. Täiendavalt osutab Eesti Firma OÜ ka teenuseid, mis
kohaldamisalasse ning RAB järelevalve alla ei kuulu, s.o õigusalaseid teenuseid, raamatupidamisteenuseid ja muid äritegevust abistavaid teenuseid.
-st tulenevate kohustuste täitmiseks ka selliseid andmeid. Äriühing selgitas, et „Eesti Firma OÜ jaoks on klientide käive eelkõige raamatupidamislikud andmed, mis pole otseselt samastatavad rahapesu tõkestamisega seotud kohustuste täitmiseks kogutud koondandmetega. Klientide käivete andmete koondamine ja integreerimine rahapesu tõkestamisega seotud kohustuste täitmise eesmärgil kogutud koondandmetega on ettevõttele väga koormav.“
§-s 19 nimetatud käibe piirmäära (15 000 eurot). Kaebajal on 11 töötajat ning kokku 200 klienti, keda ta peab aktiivseks. Keskmine kaebaja poolt esitatud arvete summa jääb alla 1500 euro.
näeb ette loetelu hoolsusmeetmetest, mida kohustatud isik kohaldama peab, mh on isik kohustatud aru saama ärisuhtest, juhuti tehtavast tehingust või toimingust ning asjakohasel juhul kohustatud koguma selle kohta täiendavat teavet. Sama sätte lg 2 täpsustab, et ärisuhtest arusaamisel peab kohustatud isik aru saama ärisuhte või juhuti tehtava tehingu eesmärgist. Nii
§-st 20 kui ka selle seletuskirjast nähtub, et kohustatud isikul on võimalik valida, milliseid andmeid ta tunne-oma-klienti-põhimõtte järgimiseks kogub seni, kuni see on kooskõlas kohustatud isiku riskihinnangu ja klientide riskiprofiiliga.
ei näe ette konkreetset standardit kaebaja riskihinnangule ega klientide riskifaktori määramisele (vt
). Kohustatud isik, kelle tegevuses ei ole olulisi rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, võib piirduda üldisema riskihinnanguga. Ka RAB-i 2022. a soovituslik juhend „Rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide juhtimine ning hoolsusmeetmete kohaldamine Rahapesu Andmebüroo järelevalvatavatele kohustatud isikutele“ ei kohusta kaebajat selliseid andmeid koguma. Kaebaja ei ole klientide käibe suuruse andmeid eraldi kogunud ja vastavat kohustust ei tulene ka kaebaja riskihinnangust. Riigikohus on märkinud, et teenuse osutajale laiendatavad kohustuslikud hoolsusmeetmed peavad konkreetsel hetkel vastama proportsionaalsuse nõudele, arvestades sealjuures iga tegevusvaldkonna erisusi ja valdkonna riskide väärtust (Riigikohtu 2
lg 6 kohaselt hoolsusmeetmete kohaldamise ulatuse ja täpse viisi valida kohustatud isik, lähtudes seejuures mõistlikkuse põhimõttest. Hoolsusmeetmete rakendamist reguleerivate sätete põhimõtteliseks sisustamiseks on antud selgitused
§-s 46 ja selle lg 3 kohaselt on tehingu registreerimise kohustus ainult krediidiasutusel, finantseerimisasutusel ning väärtpaberite keskdepositooriumil. Kaebajale jääb selgusetuks ka ettekirjutuse õiguslik alus. Ettekirjutuse p-s 4.4 viidatakse
lg-le 3, mis käsitleb RAB-i õigust nõuda teavet kohapealset kontrolli tegemata, samas algatas RAB kohapealse kontrolli enda 11.11.2022 teavitusega ja nõudis käibeandmeid just selle raames ja selle jaoks. Ilmselt oleks andmete nõudmise õigeks õiguslikuks aluseks
lg 2, § 58 lg 1 ja HMS § 38 lg 1, kuid vastavad sätted annavad RAB-ile aluse küsida üksnes menetlusse asjassepuutuvaid andmeid, mis võimaldavad haldusorganil teha kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. Nõutavad käibeandmed oleksid olulised üksnes siis, kui RAB oleks konkreetselt tuvastanud kaebaja tegevuses puudused, mis tingiksid käibeandmetega arvestamise vajaduse. Seda ei ole RAB teinud ega saa teha tagantjärele ka kohtumenetluse käigus. Ettekirjutuse tegemisel on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet. Ettekirjutus ei ole sobiv ja sellega ei ole võimalik kõrvaldada võimalikke puudusi kaebaja tegevuses. RAB-i ettekirjutus ei põhine RAB-i tuvastatud puudustel. Seetõttu ei ole ettekirjutusega nõutavate käibeandmete kogumine põhjendatud ka võimaliku rikkumise kõrvaldamise perspektiivist. Juhul, kui RAB tuvastab kaebajal nõutavate käibeandmete kogumise ja nende töötlemise vajaduse, saab ta võtta selleks vajalikud meetmed, k.a kohustada kaebajat ettekirjutusega viima enda tegevus seadusega kooskõlla. Vaidlustatav ettekirjutus siiski vastavat eesmärki ei kanna. Proportsionaalne meede oleks sellisel juhul RAB-i kohapealse kontrolli akt, mitte enne puuduste tuvastamist tehtud ettekirjutus. Ettekirjutus ei ole sobiv järelevalvemenetluse eesmärkide saavutamiseks. Ettekirjutus hoopis venitab käimasolevat haldusmenetlust. Korrarikkumise kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutuse õiguspärasuse kontrollimisel tuleb välja selgitada, kas ettekirjutuse adressaadile on kontrolliga hõlmatud õigusnormide rikkumist õigesti ette heidetud, ja ettekirjutus peab sellisel juhul olema suunatud tuvastatud rikkumise kõrvaldamisele (Riigikohtu 20.04.2018 otsus nr 3-15-443, p 14). Ka juhul, kui kaebaja lõpuks nõutavad käibeandmed esitaks, ei aitaks need järelevalvemenetlusele kaasa, sest kaebaja ei arvesta nõutavate käibeandmetega enda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud kohustuste täitmisel. Kohtupraktika järgi on ettekirjutuse tegemine, teades, et ettekirjutuse adressaadil ei ole võimalik selle täitmist tagada, õigusvastane (Riigikohtu 12.12.2017 otsus nr 3-11-1355, p 50). RAB-il on võimalus kontrollida kaebaja tegevuse kooskõla
-iga käimasoleva kohapealse kontrolli raames, mh on kaebaja valmis RAB-i esindajatega ka kohtuma. Isegi juhul, kui pidada käibeandmete esitamist põhjendatuks, on RAB andnud ettekirjutuse täitmiseks ebaproportsionaalselt lühikese tähtaja. Ettekirjutus on olulises ulatuses põhjendamata ning ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-te 1 ja 3 nõuetele. Ettekirjutuses on peamiselt korratud mitmete seadusesätete teksti, kuid ettekirjutusel puudub adekvaatne õiguslik põhjendus. RAB poolt ettekirjutuses esitatud põhjendused ei põhine seadusel ega võimalda kaebajal tegelikult adekvaatselt aru saada, milleks RAB nõutavaid käibeandmeid soovib. Ettekirjutuse resolutsioon on ebaselge, sest ei ole võimalik aru saada, kas nõutakse kõiki resolutsiooni punktides 5.1.1 ja 5.1.2 nõutud andmeid või vaid neid andmeid, mis „omavad tähtsust kohapealse kontrolli läbiviimiseks“. Kuna sisuliselt ei oma ettekirjutusega nõutud andmed kohapealse kontrolli läbiviimise 3
Kaebust tuleb pidada perspektiivikaks. Ettekirjutuse täitmine seab vaieldamatult kahtluse alla kaebaja senise toimimise ning kaebaja majandustegevuse jätkumise pärast ettekirjutuse täitmist. RAB-i tegevuse õigusvastasus on ilmne. RAB ei ole aru saanud ettekirjutuse tegemise seaduslikust alusest ning on rikkunud jämedalt mitmeid haldusmenetluse olulisi põhimõtteid, mh võib ettekirjutus olulise ebaselguse tõttu olla tühine. Kaebajal puudus võimalus ettekirjutust vältida, hoolimata sellest, et ta on esitanud haldusmenetluses üksikasjalikud põhjendused, miks ettekirjutuses toodud andmete esitamine on võimatu. Kaebajal on küll hiljem õigus esitada hüvitamiskaebus, kuid see ei oleks mitmel põhjusel kaebaja õiguste kaitseks tõhus. Ettekirjutuse kehtivuse peatamata jätmisel tekib olukord, kus kaebaja ei ole ettekirjutust tähtaegselt täitnud ja see tingib ettekirjutuse täitmata jätmisest tuleneva sunniraha tasumise kohustuse summas 2500 eurot. Ettekirjutuse oleks pidanud täitma ajavahemikus, mis sisaldas endas ka puhkepäevi ja lühendatud tööpäeva (23.12.2022), mille tulemusena jäi andmete kogumiseks sisuliselt 3,5 päeva. Seetõttu on antud andmete esitamiseks äärmiselt lühike aeg. Kaebaja teavitas RAB-i 29.12.2022 ettekirjutuse täitmise võimatusest. Kaebaja ja selle vastutava juhatuse liikme edaspidine koormamine ettekirjutuses nõutud, kuid järelevalve menetluses asjakohatute andmete kogumisega hakkab intensiivselt häirima ettevõtte majandustegevust. Igapäevatöö tegemise asemel peab kaebaja keskenduma raamatupidamise arvestussüsteemidest RAB-i nõutud andmete kogumisele ja süstematiseerimisele, mis võtab eelduslikult aega nädalaid, ilmselt kuid. Puudub avalik huvi, mis kaaluks üles kaebaja huvid. Õigusvastane ettekirjutus ei kaitse ühtegi avalikku huvi. Ettekirjutus ei aita kaasa ka järelevalvemenetluse eesmärkide saavutamisele. 9. Tallinna Halduskohus jättis 04.01.2023 määrusega muu hulgas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja võttis kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 2). Kuna vaidlustatud ettekirjutuse kehtivuse peatamata jätmisel tuleb kaebajal nõutud teave esitada, esineb kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. RAB-ile on
-ga pandud järelevalve teostamise pädevus mh usaldushalduse ja äriühingute teenuse osutajate üle. Järelevalve teostamine aitab tagada
-i eesmärkide saavutamist, st tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks (
Tegemist on olulise avaliku huviga. Riikliku järelevalve menetluse peatamine esialgse õiguskaitse korras saab olla erandlik ning võimalik juhul, kui nähtub puudutatud isiku õiguste oluline kahjustamine ning kaebust tuleb pidada perspektiivikaks. Praegu ei ole need tingimused täidetud. Kaebaja õiguste kahjustumine juhul, kui ta RAB-i taotletud andmed väljastaks, ei ole äratuntav. Kaebaja on esile toonud, et ettekirjutuse täitmine seab kahtluse alla tema senise toimimise ning kaebaja majandustegevuse jätkumise pärast ettekirjutuse täitmist, kuid ei ole seda väidet põhistanud. Ei ole usutav, et 4
või mille esitamine piiraks ebaproportsionaalselt kaebaja õigusi. Kaebajal puudub subjektiivne õigus otsustada selle üle, millised andmed on riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud. Paljuski on see ka haldusorgani otstarbekuse hinnang, millesse sekkumisel on ka kohtu võimalused piiratud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 10. Eesti Firma OÜ palub määruskaebuses halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja palub jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebajale teadaolevalt ei tulene
lg 1 p-s 9 märgitud kohustatud isikutele ühestki õigusaktist kohustust töödelda RAB-i nõutud käibeandmeid. Riigikohtu praktikast tulenevalt (Riigikohtu 11.04.2016 otsus nr 3-3-1-75-15) peab juhul, kui järelevalveasutus nõuab menetlussubjektil mingit teavet, ettekirjutus täitma kõik järgmised kriteeriumid: ettekirjutuse adressaat peab olema järelevalvekohuslane isik; ettekirjutuse esemeks olevad andmed peavad olema seostatavad seadusest tuleneva nõude täitmisega; ettekirjutuse esemeks olevad andmed peavad olema seostatavad järelevalvemenetluse eesmärgiga. Ehkki kaebaja on
lg 1 p-st 9 tulenevalt kohustatud isikuks, ei ole võimalik vaidlustatud ettekirjutusest näha, millise seadusest tuleneva nõude täitmist vastustaja nõutud andmete alusel kontrollib. Seega on halduskohus ekslikult leidnud, et vastustaja ettekirjutus on õiguspärane ja põhjendatud. Vastustaja on 11.11.2022 teavituses seoses järelevalvemenetluse õigusliku alusega viidanud
Kaebaja puhul ei ole tegu finantseerimisasutusega
-i mõistes, vaid usaldushaldus- ja äriühinguteenuse pakkujana. Mida rangemad on tegevusloa liigi kontrolleseme nõuded ja mida suurem on rahapesu- ja terrorismi rahastamise risk
lg-st 1 tuleneva eesmärgi saavutamise suhtes, seda intensiivsem saab olla läbi riikliku järelevalve eraõigusliku juriidilise isiku majandustegevusse sekkumine. Vaidlusaluste andmete nõudmine võibki olla põhjendatud finantseerimisasutuste puhul, kellel on eelduslikult seadusest tulenev kohustus selliseid andmeid koguda ja neid vastustaja poolt nõutud vormis töödelda ning analüüsida. Kaebaja osutatavad teenused on
Halduskohus on jätnud määruses täielikult analüüsimata asjaolu, et vastustaja on lähtunud järelevalvemenetluse alustamisel ja selle toimingute planeerimisel ebaõigest õiguslikust alusest. Lisaks on halduskohus asunud ekslikult seisukohale, et vastustaja nõutud käibeandmed on seoses järelevalvemenetluse eesmärgiga vältimatult vajalikud. Vaidlustatud 22.12.2022 ettekirjutus on pelgalt üks haldusakt eelneva haldusakti (11.11.2022 teavitus) alusel algatatud järelevalvemenetluse raames. Vastustaja 22.12.2022 haldusakti kehtivuse peatamine ei peata järelevalvemenetlust tervikuna. Kaebaja klientide käibeandmete esitamata jätmine ei takista vastustajal järelevalvemenetluse ega ka kohapealse kontrolli tegemist. Vastustaja on ise vaidlustatavas haldusaktis märkinud, et andmeid on vaja selleks, et teostada kohapealset kontrolli. Kaebaja ei ole tänaseks vaidlustatud ettekirjutust täitnud. Sellele vaatamata on 5
-st tulenevate hoolsusmeetmete rakendamisega ja esitades täiendavaid ettekirjutusi seoses teenuste osutamise aluseks olevate konkreetsete arvetega. Halduskohus on oluliselt eksinud ka avaliku huvi hindamisel. Riiklikus riskihinnangus1, mida vastustaja peab haldus- ja halduskohtumenetlustes oluliseks tõenduslikuks allikaks avaliku huvi määratlemisel, on hinnatud äriühinguteenuste pakkujate mõlemad riskitasemed, s.o rahapesuga seonduv riskitase ja terrorismi rahastamise riskitaset, hindega „madal“. Numeroloogiliselt on vastavad hinded 2 ja 2,30 (vt joonealune märkus, lk 4 tabelid 102 ja 103). Seega on ilmne, et avalik huvi ei saa tuua endaga kaasa põhjendamatut kaebaja põhiõiguste riivet. Halduskohus ei juhindunud olulise avaliku huvi määratlemisel ühestki konkreetsest asjaolust, vaid märkis selle olemasolu ära abstraktselt. Avalik huvi kui kaebaja põhiõiguste piirangu üks eeldus ei saa jääda abstraktseks, vaid see peab olema objektiivselt äratuntav ja individuaalselt sisustatav. Halduskohus on eksinud ja rikkunud uurimiskohustust, kui leidis, et ettekirjutuse kehtivuse peatamata jätmine ei sea kahtluse alla kaebaja senist toimimist ega majandustegevuse jätkamist ning et kaebaja ei ole seda põhistanud. Kaebaja esitas vastavad põhistused kaebuses, kus tõi vahetute tagajärgedena esile sunniraha kohaldamise võimalikkust ja asjaolu, et andmete kogumine hakkaks sellele kuluva aja tõttu intensiivselt häirima ettevõtte majandustegevust. Kaebaja on 2022. a-l väljastanud ca 600 arvet, 2021. aastal on vastav näit ca 544 ja 2020. a-l ca 342. Kogusummana teeb see kaebaja ca 200 kliendi osas 1500 arvet, mida kaebajal tuleks ettekirjutuse täitmiseks töödelda. Kaebaja ei saa esitada neid arveid ja arvetel olevaid andmeid vastustajale suvaliselt, vaid see eeldab arvete ning selles olevate andmete eelnevat massilist töötlemist: kaebajal tuleb eristada 1500 arve hulgast
§-st 8 tulenevad teenused muudest teenustest (mitte ainult arvepõhiselt, vaid ka arvesiseselt – osa arveid kätkevad endas nii
§-st 8 tulenevate teenuste osutamist kui ka muid teenuseid, mille osutamine ei ole järelevalvekohustusega hõlmatud) ja teha arvetes täppiskontroll selleks, et tuvastada tagasiulatuvalt iga arve aluseks oleva kliendi isik, kuivõrd osa arveid on tasunud klientide eest kolmas isik ja teenuse arve seostamine tegeliku kliendiga on manuaalne tegevus. Eelnevalt kirjeldatud andmete kogumine ja töötlemine võib võtta ca 5–10 minutit iga arve kohta. See tähendab kogumahult 125–150 töötundi. Seega hõivaks ettekirjutuse täitmine ühe juhatuse liikme terve kalendrikuu tööaja täies ulatuses. Kui lähtuda eeldusest, et ettekirjutuse täitmisega tegeletakse ca 2 töötundi igal tööpäeval (sest juhatuse liikmel on ka muud töökohustused), võtaks see aega 3-6 kuud. Kaebaja üks juhatuse liige on omakorda kaebaja
Kui temal ei ole võimalik teha ettenähtud klientide vastavuskontrolli, ei ole kaebajal enam võimalik pakkuda klientidele ka teenuseid.
lg 5 sätestab kaebaja juhatuse liikme laitmatu ärialase maine eelduse.
lg 1 p 1 ja 11 kehtestab kaebajale ja tema juhatuse liikmetele korrektse ärialase maine omamise eelduse. Sunniraha määramine, mille eelduseks on õigusvastaselt haldusmenetlustoimingu täitmata jätmine, võib kahjustada nii kaebaja kui tema juhatuse liikmete ärialast mainet. See võib omakorda viia
See tähendaks majandustegevuse täielikku lõppemist ja kaebajale pöördumatu kahju tekitamist, mida ei ole võimalik käesoleva kohtumenetluse raames ümber pöörata. Kättesaadav veebiaadressil https://www.fin.ee/finantspoliitika-valissuhted/rahapesu-ja-terrorismi-rahastamisetokestamine/riskihinnangud 1 6
) on murettekitavalt madal ja tegevuses rakendatavad kontrollsüsteemid üldiselt ebapiisavad (lk 10 p 17). Lisaks on viidatud pealiskaudsele rahapesu riskide mõistmisele, millega ettevõtted kokku puutuvad; äriühinguteenuse pakkujate vaade riskidele oli väga kitsas ega arvestanud sektorile ja ettevõttele omaseid riske (lk 137 p 465). Raport tõi ühe soovitusliku tegevusena esile, et järelevalvaja (s.t RAB) peaks tegema ennetavat koostööd kohustatud isikutega ning koguma järelevalve teostamisel kogu vajaliku asjakohase teabe (lk 205). RAB on oma järelevalvetegevused kavandanud eeltoodud hinnanguid arvestades. Järelevalve kavandamisel hinnatakse, mis on konkreetse järelevalvesubjekti puhul kõige efektiivsem ja proportsionaalsem meede selleks, et rahapesu ja terrorismi rahastamise realiseerumise riski vähendada. Kaebajal on kohustus oma klientide käibeandmeid töödelda tulenevalt hoolsusmeetmete rakendamise kohustusest.
lg 6 kohaselt peab kohustatud isik hoolsusmeetmete kohaldamisel lähtuma varem hinnatud või konkreetse ärisuhtega või juhuti tehtava tehingu, toimingu või isikuga seonduvatest rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest. Riskide hindamiseks peab kohustatud isik koguma infot erinevate kliendi või tehinguga seotud parameetrite kohta. Üheks oluliseks indikaatoriks võimalike suuremate riskide tuvastamisel on ka aru saada klientidele pakutavatest teenuse mahtudest, samuti kontrollida ja aru saada nt sellest, kas teenuse pakkumise eest tasub klient ise või teeb seda keegi teine tema eest või kas teenuste eest tasutakse tavapäraselt suuremates summades. Tundmata ja mõistmata enda klienti ja tema tegevuse eripärasid, ei ole kohustatud isikul võimalik rakendada ka kohaseid hoolsusmeetmeid. Lisaks viidatud hoolsusmeetmete kohaldamisele on
lg 1 p 1 kohaselt kohustatud isikute kohustuseks koostada oma tegevusega kaasnevate rahapesu ja terrorismi rahastamisega 2 3 Kättesaadav veebiaadressil https://fiu.ee/aastaraamatud-ja-uuringud/uuringud#rahapesu-andmeburoo---2 Kättesaadav veebiaadressil https://www.coe.int/en/web/moneyval/jurisdictions/estonia 7
lg 1 p 3 nõuab täiendavalt, et riskihinnangu koostamisel tuleb arvestada ka tehingutega seonduvaid riske. See tähendab, et ettevõte peab mõistma nii ühe tehingu kui ka ühele kliendile osutatud tehingute koguhulga mõju rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide vaatest. Kui ettevõte ei võta riskide hindamisel mitte kuidagi arvesse klientidele osutatud teenuste mahte, tähendab see, et ettevõtte riskihinnang ja ülejäänud riskisüsteemid on ebapiisavad. See kogu ettevõtte rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi ja vahetult ka RAB-ile teadete esitamise kvaliteeti (
). RAB-i üheks ülesandeks on järelevalve teostamine kohustatud isikute tegevuse üle
is nimetatud kohustuste täitmisel (
lg 1 p 4) ja seega kontrollida, kas ettevõtte on rakendanud kõiki vastavaid meetmeid rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamiseks. Selleks et mõista, kas ettevõtte riskihinnang ja muud protseduurid rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamiseks on olnud piisavad või mitte, on RAB-il vaja teada, kes on kohustatud isiku suurimad 50 klienti. Ilma vajalike andmeteta ei ole RAB-il võimalik oma seaduses sätestatud ülesannet täita.
lg 3 kohaselt on RAB-il õigus nõuda kaebajalt teavet kohapealse kontrolli läbiviimiseks. Kui ettevõttel puudub ülevaade enda klientidest, järeldub sellest, et tema riskide maandamise mehhanismid on tõenäoliselt ebapiisavad. Ilma eelnevalt kirjeldatud andmeid esitamata on RAB-il takistatud kaebaja üle järelevalve tegemine. Seega on RAB-i ettekirjutus seaduslik, vajalik ja õiguspärane. Järelevalve teostamise ja tegevusloa nõuetele vastavuse hindamise üheks oluliseks osaks on muu hulgas kontrollitava ettevõtte koostöö haldusorganiga, sh haldusorgani poolt küsitud selgituste ja dokumentide edastamine. Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse vajadust veenvalt põhistanud. Kui RAB peab vajalikuks kohaldada kaebaja suhtes sunniraha, saab kaebaja selle määramise kohtus vaidlustada (
RAB ei ole kaebaja tegevusluba kehtetuks tunnistanud, mistõttu on ka see kaebaja oletuslik väide asjakohatu. Lisaks ei saa kaebajale pandud kohustus kahjustada ettevõtte tegevust, kuna ettekirjutuse täitmise ajal saab ta jätkata tavapäraselt enda ettevõtlusega seotud igapäevaseid tegevusi. Kohustatud isik peab hoolsusmeetmete käigus koguma andmeid klientide kohta, mistõttu peavad küsitud andmed kaebajal olemas olema. Tegevusluba omav ettevõte peab olema teadlik sellest, et ettevõtte suhtes tehtava riikliku järelevalve menetluse raames on RAB-il õigus küsida ettevõtjalt lisateavet. Kaebaja on ka ise kaebuses kinnitanud, et andmete edastamine RAB-i soovitud viisil on võimalik, kuid nõuab suurt aja- ja töömahtu. Kaebaja vastuväide, et temal kulub küsitud andmete komplekteerimiseks 3–6 kuud, on ka paljasõnaline ja ei põhine seadusel. Raamatupidamisseadusest (§ 4, § 7 lg 1, § 9 lg 1 p 2) tulenevalt on kaebajal kohustus pidada raamatupidamisregistrit nii, et sellest saab iga kliendi ja tehingu kohta andmeid, mis sisaldavad kirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Kaebaja näol on tegemist ettevõttega, kes pakub raamatupidamisteenuseid, sealhulgas virtuaalvääringu teenusepakkujatele. Eeltoodule tuginedes ei tundu usutavad ja tegelikkusele vastavad kaebaja väited, et ta ei suuda ilma suurema aja ja töömahuta edastada RAB-ile nõutud andmeid. Kaebaja ise kinnitab oma kodulehel, et neil on kõige kaasaaegsemad raamatupidamise IT-lahendused. See, et kaebaja ei suuda nõutud andmeid väljastada ilma, et juhatuse liige peaks neid käsitsi sorteerima, on kaebaja enda äririsk. Avalik huvi kaalub kaebaja huvi üles. Usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujana ei saa tegutseda ettevõte, kelle osas ei ole võimalik efektiivselt teha riiklikku järelevalvet. Arvestades vaidlustatud ettekirjutusega seatava eesmärgi olulisust, ei ole see ebaproportsionaalne. Puudub alternatiiv küsida küsimusi teises kooseisus või mahus, kuivõrd sellisel juhul jääks 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.