← Eesti

2-22-126559/9

Obsah (7)§ 113§ 1132§ 82§ 8§ 76§ 108§ 412

2-22-126559 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 15.12.2022. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-126559 Tsiviilas

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni.

  1. Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus
  2. Välja mõista Kxxx Mxxxxxxxx OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 340 (kolmsada nelikümmend viis) eurot.
  3. Välja mõista Kxxx Mxxxxxxxx OÜ Aktiva Finants kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 1

(4)Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul otsuse otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. OÜ Aktiva Finants esitas 17.11.
  2. a Tartu Maakohtule hagiavalduse Kxxx Mxxxxxx vastu liitumislepingust (telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks) tuleneva võla nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 173,05 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 24,16 eurot, samuti viivised alates 18.11.
  3. a kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Hageja taotleb hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta.
  4. Kohus võttis hagi 21.11.
  5. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.
  6. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte kättetoimetamisportaalis (KÄPO) 21.11.
  7. a. Kostja hagiavaldusele ei vastanud. KOHTU SEISUKOHT
  8. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
  9. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi asjaolude kohaselt on kostja ja Elisa Eesti AS 14.10.
  10. a sõlminud liitumislepingu nr 2724562 telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ning esitanud selle eest kostjale igakuiseid arveid. Kostja kasutas teenuseid, kui ei jättis teenuste eest tasumata. Kostjal on tasumata 4 arvet, mis on esitatud 01.11 ja 01.12.
  11. a ning 01.01 ja 01.02.
  12. a kogusummas 173,05 eurot. Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 25.01.
  13. a. Elisa Eesti AS loovutas 15.02.
  14. a kostja vastase nõude koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid OÜ-le 2
(4)Aktiva Finants. Hageja taotleb

§ 1132lg 2 p 1 kohaselt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot.

Seejuures koosneb sissenõudmiskulu kolme tasulise kirja saatmisest (15+5+5) ning muud makseviivitusega tekkinud kulud on 5 eurot. Hageja arvestab viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast, s.o alates 19.12.

  1. a. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivised seadusjärgses määras summas 24,16 eurot. Lisaks taotleb hageja kostjalt viivise välja mõistmist alates 18.11.
  2. a seadusjärgses määras kuni põhinõude (173,05 eurot) täitmiseni.
  3. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 lg-te 1-3 kohaselt toimub sideteenuse osutamine lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel. Sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping ning sellele kohaldatakse elektroonilise side seaduse reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid. Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt omaksvõetuks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on Elisa Eesti ASga sõlmitud lepingut rikkunud ja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud, s.o ei ole tasunud arveid nõuetekohaselt. Muu hulgas saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on lepingu alusel tasumata põhivõlg kokku summas 173,05 eurot.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 173,05 eurot.

  1. Kohus peab viivisenõuet seadusjärgses määras põhjendatuks. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 25,22 eurot (24,16+1,06). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 16.12.
  2. a viivise põhivõlalt seadusjärgses määras kuni põhivõla täitmiseni.
  3. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu summas 30 eurot väljamõistmist.

§ 1132

lg 2 p 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagiavaldusele lisatud tõendite kohaselt on kostjale saadetud üksnes 18.01.2021. a teatis lepingu lõpetamisest ning 15.02.2022. a teatis nõude loovutamise kohta. Teatist nõude loovutamise kohta ei saa lugeda meeldetuletuskirjaks, kuivõrd võlausaldajal oli seadusest tulenev kohustus tarbijat nõude loovutamisest teavitada (

§ 412

lg 1) ning lisaks ei sisalda kostjale edastatud teatis ühtegi võlgnetavat summat ega tähtaega. Rohkem tõendeid kohtule esitatud ei ole. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 3

(4)TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 100 eurot, mida kohtu hinnangul saab pidada põhjendatud menetluskuluks. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Kohus leiab, et ka hageja lepingulise esindaja tasu 240 eurot on põhjendatud. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 340 eurot (100+20+220). Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.