← Eesti

2-22-8487/31

Obsah (14)§ 153§ 162§ 175§ 1933§ 173§ 164§ 171§ 34§ 158§ 150§ 65§ 172§ 165§ 170

Tsiviilasi nr 2-22-8487 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2023, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-8487 Tsiviilasi Vxxxx

§ 153lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Võlausaldaja 1. Holm Bank AS

(14080830)
  3. Saamata nõue (€) Jaotis 512,63 1,36 % Inbank Finance AS
(16197915)Bondora AS
(11483929)Eesti Inkasso OÜ
(12438291)TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal
(14304235)356,10 10 066,42 1 245,59 0,95% 26,71% 3,31% 125,96 0,3%3 6. OK Incure OÜ
(11542046)3 534,12 9,38% 7. PlusPlus Capital AS
(11919806)5 891,94 15,63%
  1. Andmed võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks EE391010220035757017 viitenumber: 01271010200 EE851010011883594220 EE937700771004427510 EE492200221057039340 EE811010220284433221 viitenumber: 7068334986 EE452200221066697508 viitenumber: 68302500086959807 EE082200221053320710 1
  2. Credit.ee OÜ
(11898079)2 260,76 5,99% 9. Aktiva Finants OÜ
(10746479)13 252,32 35,16% 10. Coop Finants AS
(12087992)Kokku: 445,68 1,18% 37 691,52 100,00% viitenumber: 24956842 EE167700771003792770 viitenumber: 385022557188 EE147700771000526428 saaja: Julianus Inkasso OÜ EE384204278603522603 Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. 3. Vxxxx Kxxxxx maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

  1. Vabastada Urmas Tross Vxxxx Kxxxxx (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
  2. Määrata pankrotihaldur Urmas Trossi tasuks Vxxxx Kxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses 1308 eurot, ja mõista tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Konkurss.
  3. Anda Vxxxx Kxxxxxxx (pankrotis) hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 1308 eurot.
  4. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Urmas Trossi pankrotihalduri tasu katteks riigi vahenditest 1308 eurot, OÜ Konkurss (registrikood 10023775) arvelduskontole nr EE
  6. Algatada VxxxxxKxxxxx (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne
  7. aasta
  8. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (

§ 1933lg 2).

Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

  1. Jätta VxxxxxKxxxxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada VxxxxxKxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
  2. VxxxxxKxxxxxx kanda tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, Vxxxx Kxxxxx igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole. Vxxxx Kxxxxxx tuleb eraldada igakuuliselt võlausaldajate tarbeks 75% tulust, millele seaduse kohaselt saab pöörata sissenõude. Eraldis kanda teisele arveldusarvele, millelt usaldusisik (Vxxxx Kxxxx) teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
  3. jaanuaril).
  4. Kohustada Vxxxx Kxxxxxx esitama kohtule perioodilisi (iga kuue kuu tagant) aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta (

§ 173sätestatud kohustused).

Esimene aruanne esitada 1.08.2023, järgnev 01.02.2024 jne. Usaldusisikul tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta

  1. jaanuaril) võlausaldajatele väljamakseid.
  2. Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist 2 tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (

§ 173lg 3; FIMS § 47 lg 3).

Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (

§ 173lg 4; FIMS § 47 lg 4).

  1. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. Resolutsiooni seitsmenda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
  2. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest.

§ 164

lg 2 alusel võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja

§ 171

lg 4 alusel 3 võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise vastu esitas

§ 162lg 2, § 163 lg 2 või § 171 lg 1 sätestatud vastuväite.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Vxxxx Kxxxx esitas 06.06.

  1. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks. Kohus kuulutas 15.08.
  2. a määrusega välja Vxxxx Kxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Urmas Trossi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 31.08.
  3. a. 15.11.
  4. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpliku võlausaldajate nimekirja. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 01.12.
  5. a määrusega. 13.12.
  6. a esitas haldur kohtule taotluse, milles palub:
  7. Lõpetada Vxxxx Kxxxx (3xxxxxxxxxx), pankrotimenetlus raugemisega, kuna vara ei jätku massikohustuste, menetluskulude ja võlausaldajatele vajalike väljamaksete tegemiseks.
  8. Määrata haldur, Urmas Trossi (isikukood 36402042734), tasu ja kulude katteks summas 1308 EUR, riigi abi vahenditest võlgnikule (ilma käibemaksuta), välja maksmisega OÜ-le Konkurss

(10023775), mille kaudu haldur tegutseb, arvelduskonto AS-s Swedbank nr EE
  2. Algatada xxxxx Kxxxx xxxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamise menetlus, kuna puuduvad kohustustest vabastamise menetlust välistavad asjaolud või alused mittealgatamiseks.
  3. Määrata VxxxxxKxxxx xxxxxxxxxxxx) enda usaldusisikuks, kuna teise usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja võlgnik on kinnitanud, et suudab täita usaldusisiku kohustusi ise.
  4. Raugemise vältimiseks määrata kohtudeposiidi suuruseks 1400 eurot. Vxxxx Kxxxx on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldus sisaldab kinnitusi, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. Kohus on avaldanud 16.12.

  1. a teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, et menetluse raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti 1400 eurot hiljemalt 06.01.
  2. a. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. ARUANNE
  3. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) Pankrotivara müüa ei olnud.

Võlgnik töötab jätkuvalt Exxxx Vxxxxxxx AS-s, tasuga ca 800 EUR kuus. Kohustustest vabastamise menetluse ajal jäävad võlgnikule maksed, millele sisenõuet TMS kohaselt ei või pöörata, lisaks 25% tuludest. Võlgnik töötab, kuid sissetulek on niisuguses suuruses, millele sissenõuet pöörata ei saa, kuid kuna tegemist on ainsa sissetulekuga siis tuleb kaaluda 20% sissenõudmise pööramist töötasule, arvestades Statistikaameti elatusnõude piirmäära ning tuleb teha kanne usaldusisiku kontole summa kord kuus, et kord aastas teha väljamaks võlausaldajatele. 2. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162

lg 2 p 5) Menetluses puudub müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt midagi saada ei ole. 3. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162lg 2 p 6) MENETLUSETAPP

(2022)VARA (vara ja kohustused) VALITSEMINE AEG (h) 15.08 maakohus kuulutas 15.08 sai haldur kätte määruse, tutvumine ja 2 4 välja võlgniku pankroti. tegevuse kavandamine 15.08-29.08 päringu saatmine võlgnikule ja teate saatmine

§ 34alusel teadaolevatele võlausaldajatele, suhtlemine võlausaldajate ja võlgnikuga.

30.08 võlausaldajatele varanimekirja ja määratud häälte saatmine kohtule ning võlausaldajatele 12 2 31.08 võlausaldajate esimene koosolek 15.10 lõppes esitamise tähtaeg 20.10 esialgse nimekirja esitamine 31.08 koosoleku pidamine, protokolli koostamine ja saatmine võlausaldajatele 3 16.08 kuni 18.10 tegelemine nõuetega, võlgnikuga suhtlemine ja esialgse nõuete nimekirja ettevalmistamisega 5 Kuni 07.11 esialgse nõuetega tutvumise teate avaldamine Ametlikes Teadaannetes ja esialgse nõuete nimekirja saatmine võlausaldajatele 2 07.11 kuni 15.11 nõuete andmete kontrollimine ja lõpliku nimekirja koostamine 11.11 võlgniku külastamine tema elukohas, xxxxxxxxxxxxxxxxxxx alevik, xxxxxxvald. Olukorraga tutvumine, varalise seisundi väljaselgitamine 5 05.12 kuni 13.12 lõpparuande koostamine ja usaldusisiku küsimuse lahendamine 6 nõuete nõuete 07.11 lõppes vastuväidete esitamise aeg esialgsele nimekirjale 8 15.11 esitas haldur kohtule kinnitamiseks lõpliku võlausaldajate nimekirja 01.12 kinnitas maakohus määrusega lõpliku võlausaldajate nimekirja 13.12 lõpparuande esitamine

§ 158

alusel Kokku ajavahemikus 15.08.2022 kuni 42 töötundi 13.12.2022

§ 158

lg 1-3 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Pärast nimetatud teadet teeb haldur pankrotivarast väljamaksed vastavalt

§-s 146 sätestatule. Haldur on kohustatud müümata pankrotivara müüma, välja arvatud juhul, kui vara müük ei ole võimalik olulise viivituseta ja toob endaga kaasa ebamõistlikke kulutusi. 5 Massivõlausaldajatel ei ole

§-s 149 nimetatud õigusi. Pärast nimetatud toimingute tegemist esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

-s § 162 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmeid. Käesolevaga on haldur esitanud aruande seoses menetluse raugemisega.

  1. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud ja jaotis kohustustest vabastamise menetluses väljamaksete jaoks jrk
  11. VÕLAUSALDAJA Holm Bank AS

(14080830)Inbank Finance AS
(16197915)Bondora AS
(11483929)Eesti Inkasso OÜ
(12438291)TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal OK Incure OÜ
(11542046)PlusPlus Capital AS
(11919806)Credit.ee OÜ
(11898079)Aktiva Finants OÜ
(10746479)Coop Finants AS
(12087992)Kokku: TUNNUSTATUD NÕUE JA JÄRK RAHUDAMATA NÕUE VÕLAUSALDAJA JAOTIS % VÕLAUSALDAJA KONTONUMBER 512,63 512,63 1,36 EE391010220035757017 VN 01271010200 356,10 356,10 0,95 EE851010011883594220 10 066,42 10 066,42 26,71 EE937700771004427510 1 245,59 1 245,59 3,31 EE492200221057039340 125,96 125,96 0,33 3 534,12 3 534,12 9,38 5 891,94 5 891,94 15,63 2 260,76 2 260,76 5,99 13 252,32 13 252,32 35,16 445,68 445,68 1,18 37 691,52 37 691,52 100,00 EE811010220284433221 VN 7068334986 EE452200221066697508 VN 68302500086959807 EE082200221053320710 VN 24956842 EE167700771003792770 VN 385022557188 Julianus Inkasso OÜ EE147700771000526428 EE384204278603522603 5. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162lg 2 p 8) Haldur ei kavatse hagisid menetluses esitada.

6. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 2 p 9) PankS § 146

(1)kohaselt tehakse enne jaotise alusel raha väljamaksmist pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded - puuduvad; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – 654 alampalga määr, lisandub 1/3 ülalpeetava jaoks, kokku summas 872 EUR, võlgniku töötasu ca 800 EUR. 3) massikohustused – pole tehtud; 4) pankrotimenetluse kulud –

§ 150

(1)kohaselt on pankrotimenetluse kulud alljärgnevad: 4.1 kohtukulud- puuduvad 4.2 halduri tasu- võimalusel menetluse lõpetamisel, § 23 lg 1-3 kohaselt 42 tundi x 130,8 eurot = 5493,60 EUR, kuid pankrotivara puudumisel haldur palub määrata 1308 eurot (2 x 654 ), riigivahenditest; 4.3 halduri kulu – määratav tasu katab ära ka halduri menetluskulud 7. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud (

§ 162

lg 2 p 10) 7.1 Halduri tasu ja kulude taotlus 6

§ 65

lg 11 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri/halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks, mis ei ole suurem kui kaks alampalka ehk siis 2x654 eurot. 31.08.2022 esitas haldur kohtule ja võlausaldajatele toimingutasu kogu pankrotimenetluse läbiviimine kuni raugemise aruandeni

158 alusel. Toimingute läbiviimine oli planeeritud seisneb alljärgnevas: Menetlustoiming Võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamine, dokumentide projektide koostamine ja saatmine ning läbiviimine Võlgniku vara olemasolu järelkontroll Nõuete menetlemine (vastuvõtt, kontroll, esialgase ja lõpliku nimekirja koostamine ning esitamine kohtule) ca 14 nõuet Läbiviimise aeg (tunnid) Periood 2022/2023 aastal 15.08 kuni 30.08 ca 4 ca 2 ca 37 Raugemise aruande koostamine ja esitamine ca 5 Kokku ca 48 kuni 15.10 30.08.2022 kuni 10.01.2023 11.01.2023 kuni 30.01.2023 ca 5 kuud Aruande punktis 4 koostatud ülevaade halduri vara valitsemisest, mida saab käsitleda ka tasu kalkulatsiooni ja töötundide arvestusena, vastab toimingutasu kavale mis oli esitatud 30.08.2022 kohtule ja üldkoosolekule, eelkõige tundide arvu osas. Haldur palub anda võlgnikule menetlusabi ja määrata tasu suuruseks kaks alampalka summas 1308 eurot riigi vahendite arvelt, mis katab ära ka menetluskulud, makse ei lisandu. Tulenevalt eeltoodust palub haldur määrata 1308 eurot halduri tasuks riigi vahendite arvelt, võlgnikule antava abina. Määratav tasu summas 1308 eurot katab ära ka menetluskulud. 7.2 Kohustustest vabastamise menetlus Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse.

§ 171

lg 1 kohaselt algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

§ 158lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui esinevad

§ 171

lg 2 p-des 1-5 alused.

§ 173

(1)alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Haldurile teadaolevalt ei esine aluseid, et mitte algatada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlust ning võlgnik on kinnitanud, et on suuteline ise täitma

§ 172kohaseid usaldusisiku kohustusi.

Võlausaldajate üldkoosolek nõustus Vxxxx Kxxxx nimetamisega enda usaldusisikuks. 7 7.3 Kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Füüsilise isiku maksejõuetuse põhjused seisnevad peamiselt kahes asjaolus. Esiteks selles, kas isik elab ise üle oma rahaliste võimaluste või teiseks käendab kedagi, kes elab üle oma rahaliste võimaluste või käendatava juriidilise isiku majandustegevus ebaõnnestub. Maksejõuetuse kui finantskriisi määratlemise peamiseks aluseks halvenenud finantsseis ja suutmatus täita oma kohustusi. Käesolevas asjas võlgniku makseraskuste objektiivseks põhjuseks on tema enda tegevuse tulemina tekkinud kohustused, mida ei ole võimalik tavapäraselt oma sissetulekutest täita. Võlgniku ei ole karistatud pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises, mis takistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. KOHTU SEISUKOHAD PANKROTIMENETLUSE RAUGEMISE OSAS Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga

§ 158lg 4 mõttes.

Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuna Vxxxx Kxxxxx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus

§ 165lg 3 alusel Urmas Trossi pankrotihalduri kohustest.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.

  1. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
  2. aasta
  3. juunini. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne
  4. a
  5. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
  6. aasta
  7. juunini. Vxxxxxxxxxx on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduses sisaldusid kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotimenetluse lõpetamisel esitatava aruandega. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 31.08.2022.

§ 171

lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis 8

§ 171

lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Vxxxx Kxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist

§ 171

lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta

§ 171lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

Kohus kuulas võlgniku ära telefoni teel 26.01.2023.a. Vxxxx Kxxxx kinnitas soovi läbida kohustustest vabastamise menetlus. Tal on teada selle menetluse sisu ja ta on nõus olema enda usaldusisik. On kursis oodatavate kohustustega. V.Kxxxx töötab jätkuvalt AS-s ExxxxxVxxxxxxx laotöötajana. Saab kuutöötasu 800 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist.

§ 1933lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Vxxxxx

Kxxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes.

§ 173

sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel.

§ 173

lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 173

lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (

§ 173lg 3; FIMS § 47 lg 3).

Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (

§ 173

lg 4; FIMS § 47 lg 4).

§ 172

lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173

lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 31.05.2022. a kinnitas võlgnik, et ta on valmis täitma usaldusisiku kohustusi võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. 9 Kohus leiab, et VxxxxxKxxxx tuleb nimetada VxxxxxKxxxxx kohustusest vabastamise menetluses usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Vxxxx Kxxxxx nimetamise usaldusisikuks.

§ 172sätestab usaldusisiku kohustused.

(2)Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
(3)Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi.
(4)Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
(5)Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. Perioodil, mil Vxxxx Kxxxx täidab ise usaldusisiku kohustusi ja usaldusisikut ei määrata, kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Sellise kontrolli teostamiseks määrab kohus Vxxxx Kxxxxxxx kohustuse anda kohtule perioodiliselt teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara kohta. VxxxxxKxxxxxx tuleb alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest täita

§ 173lg 1–6 sätestatud kohustusi ja pidada sellekohast arvestust.

Kohus kohustab Vxxxx Kxxxxxx esitama kohtule aruandeid ja mõlema pangakonto väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga kuue

(6)kuu järel, esimene aruanne tuleb esitada 01.08.2023, järgnev 01.02.2024, jne. Usaldusisikul lasub kohustus usaldusisiku kontole laekuvatest summadest teha üks kord aastas, iga aasta 10. jaanuaril, väljamakseid võlausaldajatele. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada FIMS § 47, varasemalt

§ 173lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. FIMS § 49 lg 1 sätestab: Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.

§ 1933

lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka

§ 175

lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu ja kulud

§ 65lg 1 sätestab: Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö 10 mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.

§ 65

lg 113 sätestab: Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (2022. aastal 1962 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 1308 eurot. Tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le Konkurss. Tööaja arvestuse järgi kulus halduril ülesannete täitmisele 42 töötundi. Haldur taotleb määrata tasu suuruseks kaks alampalka (2x654). Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 1308 eurot.

§ 65

lg 11 sätestab: Kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel arvestada, et halduri tasu on 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Halduri tasu taotlus on 1308 eurot, s.o ca 19,81 töötundi x 66. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Urmas Trossi taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 1308 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Konkurss. Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja

§ 171lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest. Ts

MS § 183 lg 2 kohaselt ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Alates 01.01.2022 kuni 31.12.2022 oli kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 654 eurot, kahekordne alammäär on 1308 eurot. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning VxxxxxKxxxxxxx tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 1308 eurot. Tasu hüvitis maksta välja OÜ-le Konkurss. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.