7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus 1
) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused OÜ Aktiva Finants esitas Viru Maakohtule hagi S. B. vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis 06.12.2022 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 06.12.2022 menetlusse võtmise kohtumäärus 06.12.2022 KÄPO kaudu kätte. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, 20.12.2022 hagile vastanud. 07.12.2022 helistas kostja mob tel nr xxxxxxxx ning täpsustas, millised menetlusdokumendid on talle saadetud, kohtuistungi sekretär selgitas dokumentide sisu. Kostja soovis saada menetlusdokumente pdf formaadis e-posti aadressile: xxx ning kinnitas, et kasutab antud eposti aadressi. Kostja soovis sekretärilt saada ka hageja telefoni numbrit, et suhelda ja saavutada asjas kokkulepe, sekretär andis kostjale hagis näidatud hageja tel nr: xxxxxxx. Pooled ei ole kohtule kompromissi allkirjastamiseks edastanud ning kostja ei ole eelnevast tulenevalt hagile vastust esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1502,52 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 266,53 eurot, edasiulatuv viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, so 03.12.2022 põhinõudelt 1376 eurolt 0,065% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 18.02.2022 kostja ja OÜ Aktiva Finants vahel sõlmitud võlatunnistuse nr xxxxxxx alusel tekkinud järgmised nõuded: põhivõlgnevuse 1376 eurot, intressivõlgnevuse 126,52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 257,59 eurot (põhinõudelt 1376 eurolt, 0,065% päeva, periood 18.02.2022 kuni 02.12.2022), edasiulatuva viivise alates 03.12.2022 põhinõudelt 1376 eurolt 0,065% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus summas 8,94 eurot jääb rahuldamata (266,53-257,59=8,94 eurot). Kohus märgib, et hageja nõuab hagiavalduses sissenõutavaks muutunud viivist alates 08.02.2022, so võlatunnistuse sõlmimisele järgnevast päevast, mis on ebaõige, kuivõrd võlatunnistus on hagi lisast nr 1 nähtuvalt sõlmitud 18.02.2022, kuid mitte 08.02.2022, seega on õigeks viivisevõla arvestamise alguskuupäevaks 18.02.2022 ja lõppkuupäevaks 02.12.2022. Hagi esemes on hageja palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 1502,52 eurot. Kohus osundab, et põhivõlgnevus on hagist ja võlatunnistusest tulenevalt 1376 eurot ning hageja on ekslikult põhivõlaks määratlenud ka intressivõlgnevuse 126,52 eurot (kokku 1502,52 eurot, 1376+126,52). Intressivõlgnevuse näol on tegemist kõrvalnõudega ning vastavat nõuet põhivõlana käsitleda ei saa.
lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt
lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt
§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, 3
Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulu 830 eurot (sh riigilõiv 350 eurot ja 480 eurot õigusabikulu, käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 480 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 240 eurot (2 tunni tasu x 120 eur) käibemaksuta. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud
Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 590 eurot (350+240). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 586,99 eurot.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.