KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 14.06.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-4277 Tsi

§ 445

lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Vaidlust ei ole, et 19.11.2015 Tallinna notar Margus Veskimäe poolt tõestatud notariaalse dokumendi nr 6801 alusel seati kostjale kuuluvale vallasvarale I järjekoha kommertspant summas 325 000 eurot, millega on mh tagatud ka laenulepingust nr 2015030851 tulenevad nõuded (tl 12-16). Kuigi kostjal on õigus selles, et üldjuhul tuleb taotlejal põhjendada

§ 445

lg 1 taotluse esitamist, siis kohtu hinnangul käesoleval juhul selleks vajadus puudub. Hageja pandipidajana ei saa ise tema kasuks panditud asja müüa. Riigikohus on andnud juhised, et pandipidaja ei saa ise vallasasju müüa kohtutäituri kaudu, kuna TMS § 2 lg-s 1 sätestatud loetelu ei ole sisaldanud ega sisalda ka praegu võimalust esitada kohtutäiturile täitmiseks notariaalselt tõestatud kommertspandilepingut (RKTKo nr 3-2-1-1-14). Kuivõrd kommertspandilepinguga tagatud nõuet ei ole hagejal võimalik maksma panna otse kohtutäituri poole pöördudes, on vajalik saada täitedokument kohtumenetluse kaudu. Kohtu hinnangul ei pea täitedokumendi olemasolul kommertspandi arvelt kohtuotsuse täitmiseks olema esitatud selleks eraldi hagi ja kohtul on võimalik

§ 445

lg 1 järgi määrata, et hageja kommertspandiga tagatud nõue täidetakse kommertspandi summa ulatuses pandiga koormatud vara arvel. 25.

§ 468

lg 1 p 1 järgi tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kostja on menetluse käigus üheselt omaks võtnud, et tal on kohustus tagastada hagejale põhivõlgnevus 320 000 eurot. Kohus jättis eelnevalt rahuldamata kostja menetlusliku tasaarvestusavalduse summas 39 491,59 eurot. Seega on kohus seisukohal, et käesolev kohtuotsus tuleb põhivõlgnevuse summas 320 000 eurot osas tunnistada viivitamata täidetavaks. 26. Menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebus 27. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ning palub saata asi uueks arutamiseks maakohtule. 7

§ 363

lg 1 punktile 1 mittevastava nõude formuleerimine ning selle hilisem korduv muutmine (ja maakohtu poolt sellise menetluskäitumise lubamine) põhjustas menetluse ebaülevaatlikkuse. 29. Otsuse täitmise viisi ja korra saab kohus

§ 445lõike 1 kohaselt kindlaks määrata vaid poole taotlusel.

Kuna hageja ei taotlenud otsuse täitmise viisi ega korra kindlaksmääramist, ei saanud maakohus seda vaidlustatavas kohtulahendis omal algatusel teha.

§ 4lõike 2 kohaselt otsustavad pooled taotluste esitamise.

Kui hageja otsustas taotlust mitte esitada, pidanuks maakohus seda aktsepteerima.

§ 5

lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Maakohus eiras hageja selgesõnalist avaldust

1. novembri 2021.a kohtuistungil ega kohelnud pooli menetluses võrdselt.
2. AS SEB Pank nõudis lisaks 320 000 eurole kõrvalnõuete tasumist summas 30 000 eurot. Kõrvalnõuete täpne koosseis ja arvestus muutus menetluse vältel korduvalt ning maakohus lasi sellel juhtuda. Maakohus lahendas nõudeid, mida ei oleks saanud lahendada, mistõttu on vaidlustatav otsus kõrvalnõuete osas ebaõige.
3. Eelmises punktis kirjeldatud segaduse tulemusena rikuti asja lahendamisel esimese astme kohtus eelmenetluse täielikkuse põhimõtet. Maakohus ei selgitanud välja hageja nõude koosseisu ning sellega on jäetud täitmata

§ 392lg 1 punktides 1 ja 3 sätestatud eelmenetluse ülesanded.

32. Maakohus on valesti kohaldanud

§ 468lg 1 punkti 1, põhinõude osas ei olnud alust teha õigeksvõtul põhinevat otsust.

Kostja ei vaidlustanud, et arvelduslaenulepingu alusel on panga põhinõue (kasutusse antud ja tagastamata krediit) 320 000 eurot. Väita, et see tähendab hagi osalist õigeksvõttu, on liialdus. Kostja esitas hageja põhinõudele menetlusliku tasaarvestusavalduse summas 39 491,59 eurot. Isegi kui seda pidanuks esmalt lugema kõrvalnõuete katteks, siis tasaarvestatav summa ületab hageja kõrvalnõudeid ning tasaarvestuse lubamise korral tulnuks osaliselt jätta hageja põhinõue rahuldamata. Ka selle asjaolu valguses on arusaamatu, kuidas maakohus sai teha õigeksvõtul põhineva otsuse ja tunnistada selle õigeksvõtu tõttu viivitamata täidetavaks.

1. Kokkuvõtlikult on apellant seisukohal, et esimese astme kohus on asja lahendamisel teinud hulgaliselt menetluslikke minetusi, mis kogumis on käsitletavad menetlusõiguse normi olulise rikkumisena. Sel põhjusel taotleb kostja esimese astme kohtu lahendi tühistamist ja asja saatmist tagasi samale maakohtule uueks lahendamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele
2. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 320 000 eurot ületavas osas ning osas, milles maakohus määras kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra (resolutsiooni p 6), tunnistas otsuse osaliselt viivitamata täidetavaks, muus osas jätta otsus muutmata. Tühistatud osas teha uus otsus millega kostjalt mõista hageja kasuks välja 320 000 eurot põhivõlgnevust ja rahuldada hagi hageja nõudes kostja 8

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Osas, milles maakohtu otsus jääb muutmata, nõustub kolleegium esimese astme kohtu põhjendustega ja

§ 654lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

1. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et hageja on kaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on osas, milles otsus jääb muutmata, piisava põhjalikkusega käsitletud asjas poolte poolt esitatud väiteid, ei pea kolleegium vajalikuks neile väidetele veelkord vastata.
2. Apellatsioonkaebuses heidab kostja maakohtule ette, et maakohus ei selgitanud välja hageja nõuete koosseisu ning lahendas nõuded, mida ei oleks saanud lahendada, muuhulgas seetõttu, et hageja loobus viivisenõudest. Ringkonnakohus ei nõustu nimetatud etteheidetega.
3. Asja materjalidest nähtub, et esialgses hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 320 000 eurot, intressi summas 2869,80 eurot, MES tagatistasu 2019a III ja IV kvartali eest summas 5 200 eurot ja viivise summas 21 930,20 eurot, kokku 350 000 eurot. Seejärel esitas hageja hagiavalduse täienduse, milles muutis nõudeid. Maakohus määras 23.08.2021 istungil, et hagejal tuleb esitada hiljemalt 13.09.2021 täiendavad tõendid ning kõik oma väited, selgitused ja nõuded ühes menetlusdokumendis. Ühtlasi palus maakohus hagejal selgitada, kas viivisenõude osas hageja osaliselt loobub sellest või võtab selle osaliselt tagasi ja kas hageja suurendab MES-i tagatistasu nõuet. Hageja esitas 13.09.2021 menetlusdokumendi, milles selgitas, et erinevalt 26.04.2021 esitatud hagiavalduse täiendusest ei soovi hageja lisandunud 2588,44 euro suuruse MES-i tagatistasu ulatuses viivisenõudest loobuda ega seda tagasi võtta ning ei soovi samas summas suurendada MES-i tagatistasu nõuet, vaid jääb esialgses hagiavalduses toodud nõude juurde, mille kohaselt 350 000 euro suurusest nõudest moodustab põhiosa 320 000 eurot, intress 2869,80 eurot, MES-i tagatistasu 2019 III ja IV kvartali eest 5200 eurot ja viivis 21 930,20 eurot.
4. Kuna kohus MES tagatistasude suurendamise osas nõuet menetlusse võtnud ei ole ega viivise vähendamise osas nõudest osalist loobumist või tagasivõtmist vastu võtnud ei ole ning 13.09.2021 menetlusdokumendis jäi hageja oma esialgses hagis väljendatud nõude juurde, paludes kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 320 000 eurot, intressi summas 2869,80 eurot, MES tagatistasu 2019a III ja IV kvartali eest summas 5 200 eurot ja viivise summas 21 930,20 eurot, kokku 350 000 eurot, on ringkonnakohus seisukohal, et kostja väited on põhjendamatud osas, milles väidetakse, et maakohus jättis välja selgitamata hageja rahaliste nõuete koosseisu.
5. Nõustuda tuleb apellatsioonkaebusega selles, et maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks ebaõigesti välja põhinõude 320 000 eurot ületavas osas, st 30 000 eurot enam, kui hageja nõudis. Kohtuotsuse p-s 17 esile toodud, milliste nõuete juurde hageja menetluses jäi ja milliseid nõudeid maakohus menetles ning kohtuotsuse põhjenduste p-s 38 on toodud millised nõuded maakohus rahuldab, sh on esile toodud, et maakohus rahuldab hageja põhinõude summas 320 000 eurot. Otsuse resolutsioonis on aga põhinõue rahuldatud summas 350 000 eurot, st suuremas ulatuses kui hageja hagis nõudis ning maakohus 9

§ 370

lg 1 esimese lause järgi ühes hagis esitada kostja vastu mitu erinevat nõuet ja neid võib koos menetleda, kui kõik esitatud nõuded alluvad menetlevale kohtule ning lubatud on sama menetluse liik. Kolleegium märgib, et kui hagejal oli kostja vastu rahaline põhinõue, on tal materiaalõiguslikult ka õigus nõuda selle tasumisega viivitamisel viivist VÕS § 113 lg 1 järgi.

§-st 367 tulenevalt saab kohus mõista otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise välja kindla summana ning viivise, mis ei ole veel sissenõutav, saab välja mõista otsuse tegemisest edasi protsendina põhinõudest (põhinõudeks selle sätte mõttes on nõue, mille kohus põhinõudena rahuldab, mitte nõue, mille rahuldamist hagis esialgu taotleti). Viivisenõude esitamine käsitatav ühtse hagiesemena, mistõttu teadaoleva võimaliku kindla viivisesumma sissenõudmine juba möödunud aja eest osade kaupa ei ole võimalik (vt Riigikohtu 7. novembril 1996. a tsiviilasjas nr 3-2-1-115-96 tehtud määrus, milles kohaldati varem kehtinud menetlusõiguse sätet, mis on samasisuline

§ 428lg 1 pga 2).

Seetõttu tuleb hageja viivisenõue lahendada lõplikult (seda ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viisvise kohta) selleks, et vältida samade poolte vahel sama menetluse eseme kohta korduva kohtuvaidluse tekkimist (vt Riigikohtu

1. mail
2. a tsiviilasjas nr 2-16-11056/34 tehtud otsuse p 23). Kuna viivisenõue põhivõlgnevuselt lahendati käesolevas asjas lõplikult ei saa kostja õigusi rikkuda see, et hageja nõuab kostjalt vähem viivist, kui tal lepingu järgi oleks võimalik nõuda.
3. Maakohus leidis ringkonnakohtu arvates põhjendatult, et lepingus kokku lepitud viivisemäär 0,5% tasumata summalt päevas on majandustegevuses tavapärane viivisemäär ega saa olla kostjat ebamõistlikult kahjustav ning on ka kohtupraktikas korduvalt aktsepteeritud. Kuna hageja esitas juba kostja vastu vähendatud viivisenõude, jättis maakohus õigesti kostja taotluse viivist vähendada veelgi rahuldamata.
4. Põhjendamatu on kostja väide, et temalt on ebaõigesti välja mõistetud MES tasu ning jäetud tasaarvestus rahuldamata. Maakohus on põhjalikult analüüsinud poolte lepingut MES tasude tasumisega seonduvalt ning asjaolu, et maakohus tuvastas, et lepingutingimus MES tasude tasumise osas on mõnevõrra konarlik ei anna lõppkokkuvõttes kostjale õigust tasumisest keelduda või juba tasutu tagasi nõuda.
5. Nõustuda tuleb kostja väitega, et maakohus leidis ebaõigesti, et hageja põhinõue kuulub viivitamatult täidetavaks tunnistamisele, kuna kostja võttis nõude õigeks. Apellatsioonkaebuse väide, et algselt vaidles kostja hagis esitatud põhinõudele vastu on õige, kuid siiski nähtub, et kostja on hiljem põhivõla suurust tunnistanud (tlk 78, p 2.1). Siiski ei andnud nimetatud asjaolu alust põhinõude osas tunnistada nõue viivitamata täidetavaks, sest kostja esitas menetlusliku tasaarvestuse avalduse, mille järgi tema väidetav nõue hageja vastu kattus osaliselt ka hageja põhinõudega. Menetluskulude jaotus
6. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis arvestades apellatsioonkaebuse rahuldatud ja rahuldamata osasid ning vaidluse lõpptulemust tuleb

§ 163lg 1 sätestatud analoogia alusel AS SEB Pank menetluskulud ringkonnakohtus 90 % ulatuses 11