← Eesti

2-20-13071/43

Obsah (7)§ 163§ 657§ 652§ 162§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 2. september 2022, Tallinn Tsiviilasja number

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsusele osas, millega kohus hagi rahuldamata jättis ja menetluskulud poolte endi kanda jättis. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kuna tegemist on täisealise lapsega, on ebaõige lähtuda vanemate ühisest hooldusõigusest ja hageja õppimisest välismaal üksnes ema otsusel. Hageja side- ja sidevahendite kulutused 39,084 olid tõendatud ja kohtu hinnangud, et iga 2 aasta tagant ei ole vaja telefoni vahetada, kostja ei pea maksma kinni hageja sidekulusid ehk siis ostetud kõnekaarte välismaal, on põhjendamata. Põhjendamata on kohtu seisukoht, et spaakülastusi hagejale hüvitama ei pea. Teadaolevalt ei ole spaa ainult lõbustuskoht, vaid see on sauna-basseini kompleks, kus on lisaks ujumisele ka pesemise- ja saunavõimalused, mis ihuhoolduse seisukohalt peaks olema iga inimese esmavajadus. Kohus vähendas põhjendamatult kooli halduskulu (voodipesu pesemise eest) 52,36 eurolt 10-le eurole. Kohus jättis arvestamata, et hagejal ei olnud koolis võimalust voodipesu pesta, sest tal polnud pesumasinat, pesu kuulus koolile ja lisaks oli koolil seoses ühiselamu ülalpidamisega ka muid administratiivseid ja ühistegevusega seotud kulutusi, mida konkreetne arve sisaldas. Kui kohus oleks hagejalt küsinud, mida kõike konkreetne kulu täpsemalt sisaldab, ei oleks kohus selle kulu vajalikkust sedavõrd pealiskaudselt hinnanud. Põhjendamata on seisukoht, et kostja ei pea elatise kaudu kinni maksma hageja kulutusi kingitustele, kooli administratiivkulu, TV pakettide, taskuraha, lennupileteid/ rongipileteid, reisimist emaga ning muid väikseimaid väljaminekuid/igapäevatarbeid. Kuivõrd hageja omandas enda otsusel haridust välismaal, siis kaasnevad sellega suuremad kulutused kui õppimisel 4

(8)koduvabariigis. Hagejal ei ole olnud alust arvata, et tema vanemad ei suudaks tema välismaa õpingute eest tasuda. Hagejal on õigus oma vanemate poolt ülalpeetavana saada osa neist hüvedest, mis vanematel endil kasutada on ning vanematel ei ole õigust sundida hagejat elama endaga võrreldes väiksema elustandardi järgi. Maakohus on jätnud hindamata tõendina esitatud kohtuotsuse teises tsiviilasjas, millest selgub kostja majanduslik seis. Kostjale kuulub täna Q AS enamusosalus, äriregistri andmetel aktsiakapitaliga 974 140.80 eurot. Viimane on Eesti kalakonservide juhtiv tootja ja eksportija. Hageja on selgitanud, et välismaal omandas ta eriala, mida Eesti ülikoolides ei pakutud. Vale on kohtu loogika, et elatise koosseisus saab välja mõista vaid neid hädavajalikke kulusid, mis hagejal kodus elades ja kodulähedal õppimisel tekiks. Vastus apellatsioonkaebusele 5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada seoses materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumisega osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude (

§ 657lg 1 p 2).

Seoses sellega tühistab ringkonnakohus ka maakohtu menetluskulude jaotuse ja jätab menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse tuleb rahuldada.

  1. Ringkonnakohus võtab asja arutamisel aluseks praeguse otsuse p-s 3.
  2. maakohtu poolt tuvastatud asjaolud, kuna nende üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses.
  3. Maakohus leidis õigesti, et hageja nõude rahuldamise aluseks saab olla PKS § 96 ja § 97 p
  4. Ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99 lg 1, mille kohaselt selle ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama normi teise lõike kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 8.
  5. Vaidlus on PKS § 99 lg-tes 1 ja 2 toodud eelduste olemasolus ehk selles, kas täiskasvanud lapse hagis esile toodud vajadused on põhjendatud ning, kas lapse isal on võimalus täiskasvanud last nõutud ulatuses ülal pidada (1/2 lapse vajadustest kuus ehk 340 eurot), kahjustamata enda tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1). Kostja ei ole vaidlustanud tehtud kulutuste kandmist, kuid on leidnud, et need ei ole hageja ülalpidamiseks vajalikud. Kostja ei tuginenud asjaolule, et hageja poolt nõutav ülalpidamiskulu ei vasta tema tavalisele elulaadile. Vastupidi, kostja rõhutas, et hageja ema on väga varakas inimene (kostja 08.01.2020 menetlusdokumendi p 1, tl 81 pöördel). 8.
  6. Maakohus märkis õigesti, et välismaal õppimine on väga oluline ning investeering lapse paremaks toimetulekuks oma iseseisvas elus. Kolleegium märgib, et praegusel juhul on hageja lisaks toonud esile, et vaidlusaluses kolledžis õppimine võimaldas valida õppeaineid, mis tagavad paremini valitud erialal jätkamise ülikoolis. Valitud erialal karjääri jätkamine toob hagejale tulevikus elamiseks vajaliku sissetuleku ja on vajalik tema eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu tuleks lapsel välismaal hariduse saamist või enese täiendamist vanemate majanduslike võimaluste korral soosida. 5

(8)8.
  1. Arvestades, et tegemist on täisealise lapsega, ei ole tema vanematel tema suhtes otsustusõigust, millises koolis ta käima peab ja hagist ei tulenenud ka seda, et hageja koolivaliku tegi tema ema. Seetõttu on ebaõige maakohtu eeldus, et hagejal oli võimalus jätkata oma gümnaasiumihariduse saamist Eesti Vabariigis ja kostja ei pea elatise kaudu kinni maksma hageja ja hageja ema poolt valitud koolivaliku tõttu tekkinud lisakulusid. Kolleegium leiab, et maakohus võttis nimetatud asjaolu hageja hariduse omandamisel tekkinud kulude vajalikkuse ja mõistlikkuse hindamisel ebaõigesti arvesse.
  2. Kolleegium on seisukohal, et lapse hagis märgitud kulutused on arvestades lapse vanust ja tema arvatavat elustandardit vajalikud, põhjendatud ja mõistlikud. 9.
  3. Maakohus pidas ebaõigesti põhjendamatuteks kuludeks kooli administratiivkulu 132,45 eurot kuus ja vähendas hageja side- ja sidevahendite kulutusi 39,084 eurolt 10-le eurole. Kooli administratiivkulu kandmisele nimetatud ulatuses ei ole kostja vastu vaielnud, kuid on leidnud põhjendamatult, et hageja oleks võinud õppida ka Eestis. Administratiivkulu 1400 GBP-d kandmine on tõendatud maksekorraldusega (tl 18) ja see on vajalik kulu. 9.
  4. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohtadega, et iga 2 aasta tagant ei ole vaja telefoni vahetada, kostja ei pea maksma kinni hageja sidekulusid ehk siis ostetud kõnekaarte välismaal. Gümnaasiuminoorele on nutitelefon ilmselt vajalik ja tähtis, talle sobivad võimekamad nutitelefonid, millega lisaks helistamisele-pildistamisele saab salvestada suuremahulisi faile, millel on suur ekraan, võimalikult hea kvaliteediga kaamera ning sõrmejäljelugeja, mille abil telefoni kaitsta. On üldteada asjaolu, et nutitelefoni eluiga on umbes kaks aastat (vt nt https://tehnikamaailm.ee/artikkel/7-marki-sellest-et-su-nutitelefon-vajaks-valja-vahetamist). Kuna hageja õppis vaidlusalusel perioodil välismaal, on kõnekaartide soetamine tema vajalik kulu. 9.
  5. Arvestades hageja iga, ei ole ülepaisutatud ka hageja kulutused igapäevatarvetele ning kingitustele 16,56 + 7,37 = 23,93 euro, koolitarvetele ja raamatutele 21,66 euro, lisaharidusele (TV pakett + lisakanalid) 15,50 euro, taskurahale 128,83 euro, reisimisele 57,24 euro ulatuses. Maakohus vähendas põhjendamatult hageja kulutusi spaale ja juuksurile 10 euroni kuus. Kolleegium leiab, et juuksuri külastamine korra kuus, spaakülastused 3-4 korda aastas 20 euro ulatuses on noore täisealise elus vajalikud ja nendele tehtud kulutused ei ole ülepaisutatud. Kooli halduskulu käsitas maakohus ebaõigesti voodipesupesemise kuluna ja vähendas 52,36 eurolt 10-le eurole. Kuna hageja õppis välismaal, ei saa temalt mõistikult võttes nõuda, et ta oma voodipesu kodunt kaasa võtaks ja seda kodus peseks. II
  6. Järgnevalt tuleb vastata küsimusele, kas kostja vabaneb mingis ulatuses ülalpidamiskohustusest, kuna ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma hagejale ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja on tuginenud vastuses hagile asjaoludele, et tema tervislik seisund ei ole hea, tema ainsaks sissetulekuks on vanaduspension ca 700 eurot, muid sissetulekuallikaid kostjal ei ole, ta ei saa töötasu ega dividende. Maakohus on küll loetlenud kostjale kuuluva vara, kuid jätnud sisuliselt hindamata, kas kostja on võimeline hageja nõutud ulatuses ülalpidamiskohustust täitma. 6
(8)10.
  1. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, milles seisneb tema halb tervislik seisund. Seetõttu ei ole kostja vastavad väited kontrollitavad. 10.
  2. Maakohus on jätnud hindamata hageja esitatud kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-16-2583 (tl 9094). Nimetatud otsuse kohaselt teostas kohus poolte vahel toimunud elatisevaidluses päringud krediidiasutustele ning Maksu-ja Tolliametile kostja sissetuleku ja varalise seisundi kohta andmete saamiseks. Saadud vastuste kohaselt oli kostjal lisaks saadvale pensionile 31.12.2017 seisuga vabu rahalisi vahendeid ligi 183 000 euro väärtuses. Lisaks omas kostja kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt seisuga 14.02.2018 kolme kinnistut Tallinnas ja ühte Harku vallas. Kostjale kuulub Q AS enamusosalus, mille väärtus ulatub väärtpaberikonto väljavõttelt nähtuvast tulenevalt miljonite eurodeni. Kostja ei ole esitanud põhjendusi, millest võiks järeldada, et tema majanduslik seisund on võrreldes eelmärgitud maakohtu otsuse tegemise ajaga oluliselt muutunud. Kui kostja on kinnisasjad võõrandanud, on ta selle ees eeldatavasti tasu või muid hüvesid saanud. 10.
  3. Asja lahendamisel ei oma määravat tähendust kostja väide, et ta ei saa dividende. Enamusaktsionärina on kostjal endal võimalik mõjutada dividendide maksmist aktsionäridele. Asjaolu, et aktsiad ei ole börsil noteeritud ning likviidsed, ei oma vaidluse lahendamisel seetõttu tähendust. 10.
  4. Kokkuvõttes ei pea ringkonnakohus eluliselt usutavaks, et elatise hageja poolt nõutud määras väljamõistmine asetaks kostjat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku elustandardit.
  5. Apellatsioonkaebuses esmakordselt välja toodud asjaolu, et Eesti kalakonservide juhtiva tootja ja eksportija Q AS aktsiakapitali suurus on 974 140,80 eurot, jätab ringkonnakohus tähelepanuta, sest nimetatud asjaolud tulnuks tuua välja maakohtus (

§ 652lg 4).

Samal põhjusel ei arvesta ringkonnakohus kostja vastuväidetega, et Q AS kannab seoses tootmistegevusega kahjumit, pidevalt vähendatakse äriühingu aktsiakapitali, inimesed ei taha enam kalakonserve süüa ja tegemist on hääbuva tootmisharuga.

  1. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme sellega, et kogus omal algatusel tõendeid selle kohta, et Inglismaa koolis saadav haridus vastab meie keskharidusele. Maakohus on kostja vastuväite lahendamisel viidanud õigesti Riigikohtu praktikale, mis lubab kohtul elatisevaidluses omal algatusel tõendeid koguda. Vastavad seisukohad on Riigikohus korranud üle oma hiljuti tehtud lahendi nr 2-19-19160 p-s
  2. Kuigi lahend on tehtud alaealise lapse elatisvaidluses, on need seisukohad kohaldatavad ka praeguses vaidluses. Isegi kui see nii ei ole, siis asja ammendava arutamise seisukohalt tulnuks niikuinii välja selgitada asjaolu, kas kooli näol, milles hageja õppis, on tegemist gümnaasiumiga Eesti mõistes. Maakohus oleks pidanud hageja tähelepanu vastavale asjaolule juhtima ja selgitama, et asjaolu ei ole tõendatud. Maakohtu poolt tõendi omaalgatuslik kogumine ei saa ka seetõttu olla menetlusõiguse oluline rikkumine.
  3. Kokkuvõttes tuleb hagi rahuldada ja kostjalt mõista välja nii kahjuhüvitis hagi esitamisele eelnenud perioodi eest 20.05.2020 – 08.09.2020 (kolm kuud ja 18 päeva) kui ka hagi esitamise järgselt 09.09.2020 – 09.07.2021 (kümme kuud) hageja nõutud ulatuses, s.o 340 eurot kuus, mis ühtse summana moodustab 1223,94 + 3400 = 4623,94 eurot. 7

(8)14. Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamisega jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus täisealise lapse esitatud elatishagis

§ 162lg 1 ja § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda

§ 174

lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177

lg-s 2 sätestatud korras.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.