) § 448 lg 4¹ alusel täiendas maakohus 02.06.2022 esialgset otsust kirjeldava ja põhjendava osaga. 3 2-19-6447 3.1. Puudub vaidlus, et Eesti Vabariik (Maanteeameti kaudu) ja Tšehhi Vabariigi äriühing Iveco Czech Republic a.s. (Iveco) sõlmisid riigihanke tulemusena 31.05.2011 hankelepingu busside tarnimiseks ning hankelepingus sisaldus Iveco kohustus anda bussidele 9-aastane keregarantii. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et 08.03.2013 sõlmisid Maanteeamet ja hageja riigivara kasutusse andmise lepingu, mille alusel andis Maanteeamet osad Ivecolt soetatud bussidest hageja kasutusse. Hageja on 02.04.2018 riigivara lepingu esemeks oleva bussiga nr 110BJH toimunud liiklusõnnetuse põhjustajaks. Riigivara lepingu p 3.2 kohaselt on kasutaja ehk hageja kohustatud vara üldgarantiiperioodil garantii- ja/või tehnilises dokumentatsioonis ettenähtud tähtajal pöörduma vara korrashoiu- ja hooldustööde teostamiseks vara valmistajatehase või kasutusse andja poolt määratud hooldusteenuste keskusesse, välja arvatud nende korrashoiu- ja hooldustööde puhul, mida vara valmistajatehase esindaja on lubanud kasutajal ise teostada, ilma et see kahjustaks busside garantiid. 3.2. Eeltoodust tulenevalt oli hagejal lepingu alusel kohustus busside hooldus- ja remonditööd teostada Iveco või Maanteeameti poolt määratud hooldusteenuste keskuses. Vastavalt riigivara lepingu lisale 2 on Tallinnas ja Tartus selliseks keskuseks määratud kostja remonditöökojad. Poolte vahel puudub vaidlus, et 22.07.2018 soovis hageja kostjalt tellida avariilise bussi remonttöid, tarnides seejuures ise keretööde varuosad. Kostja teatas vastuseks hagejale 07.08.2018, et (
Kulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast otsuse jõustumist. Apellatsioonkaebus Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. 4.1. Hageja hinnangul on maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust, jättes tuvastamata pooltevahelised õigussuhted, ning selgelt ebaõigesti kohaldatud menetlusõiguse normi, jättes kvalifitseerimata pooltevahelised õigussuhted. Niisamuti on maakohus selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid. Kostja on busside müüja ehk garantiiandja esindaja Eestis. Garantiiremondi teostamiseks ei pea sõitma riiki, kus asub IVECO tehas. Kostja oli määratud garantiiremondi teostajaks ning saab garantiiremondi teostamise korral isiklikult vastutada hagejale tekitatud kahju eest. Alternatiivselt oli hageja ja kostja vahel töövõtulepingueelsetest läbirääkimistest tekkiv võlasuhe, mis oli suunatud 4 2-19-6447 remonttööde teostamiseks ning nende teostamise viis ja maksumus sõltus kostja poolt avaldatud teabest garantiitingimuste kohta. Maakohus jõudis eelnevast tulenevalt ebaõigele järeldusele, et kostja ei ole rikkunud hageja suhtes ühtegi kohustust. Bussi omaniku selgitused kujutavad ennast üksnes bussi omaniku esindaja, s.o ühe lepingupoole arusaama garantiitingimusest, mis ei saa olla garantiitingimuste tõlgendamisel määravad. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas
lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest
lg 2¹ alusel keelduda ning kaebus
Tsiviilasja hinna järgi on tegemist lihtmenetluse asjaga
lg 1 tähenduses.
lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas võetakse apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamiseks luba ei andnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine
Asjas tehtud hagi rahuldamata jättev otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise järeldamiseks alust. Ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist
lg 2¹ alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (vt Riigikohtu 10.04.2019. a määrust tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 15). Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks. Poolte esitatud asjaoludel ei ole võimalik järeldada lepingueelsetes läbirääkimistes kostjapoolset tõekohustuse rikkumist hageja suhtes. Kostja informeeris hagejat, et hageja tarnitud varuosade paigaldamise järgselt keregarantii Iveco garantiitingimuste kohaselt katkeks ning soovis vastavat kinnitust (dtl 23–24). Kostja lähtus Iveco edasimüüjana (diilerina) Iveco tehase garantiitingimustest (dtl 25, 30). Isegi kui garantiitingimustest ei tuleneks keregarantii osas kõnealust piirangut, on tegemist lepingutingimuste tõlgendamise küsimusega, millest ei saa antud juhul järeldada tõekohustuse rikkumist. Maakohus ei ole hinnanud tõendeid selgelt ebaõigesti. Nõue tellida varuosad tootja esinduse vahendusel ja vältida keregarantii katkemist tulenes hageja ja Eesti Vabariigi vahelisest õigussuhtest, mille osapooleks kostja ei ole. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus kaebuse menetlusse võtmiseks. Kolleegium lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes
§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul 5 2-19-6447 ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel tsiviilasja hinnaga võrreldes ülemääraseid menetluskulusid. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Maakohus on
lg 1 alusel õigesti jätnud menetluskulud hageja kanda, kuna hagi jäi rahuldamata.
lg 1 ja
lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle kostjale vastamiseks edastamist, siis ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 12.1. Hagejal on õigus esitada taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu
Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arveldusarvele lõiv tagastada.
lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta
lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb
lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.
lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.