KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 13. detsember 2022 Väärteoasja number 4-22-3609 (2780,22,010822) Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

) § 227 lg 4 järgi Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. oktoobri 2022 kohtuotsus Vaidlustatud lahend Apellatsiooni esitaja Advokaat Lauri Talumäe Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet. Lõuna prefektuur. Esindaja Kert Kotkas Menetlusalune isik Allar Prunn, isikukood: 39606172237; töökoht: OÜ Ekstreemmoto, töötaja; elukoht: XXX. Kohtuistungil osalesid Allar Prunn ja tema kaitsja Lauri Talumäe ning PPA Lõuna prefektruuri esindaja Kert Kotkas Kohtuistungi toimumise aeg
2. november 2022 RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu otsus muutmata ning apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse otsuse teinud Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. 13.10.2022 väärteoasjas nr 2780,22,010822 koostatud väärteoprotokolli kohaselt Allar Prunn 13.10.2022 kella 21.58 paiku juhtis Tartu maakonnas Tartu linnas Tartu-Ilmatsalu-Rõhu maantee
4. kilomeetril mootorsõidukit BMW 530D reg-nr-ga XXX 90 alas 184+/-6 km/h. Seega ületas A. Prunn suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 88 km/h. A. Prunn rikkus liiklusseaduse (

) § 15 lg 1 p 1, millega pani toime

§ 227lg-s 4 kirjeldatud väärteo.

MAAKOHTU OTSUS

1. Tartu Maakohtu
2. oktoobri
3. a otsusega tunnistati A. Prunn süüdi

§ 227lg 4 järgi ja teda karistati arestiga kümme päeva alates tema kinnipidamisest.

Karistuse kandmise alguseks loeti

1. oktoobrist 2022 kell 21:
2. Lisakaristusena kohaldati A. Prunnile juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks.

§ 127

alusel peab ta juhiload viima Transpordiameti elukohajärgsesse büroosse 5 päeva jooksul arestist vabanemisest.

1. Kohtu hinnangul on väärteoprotokoll ja menetlusaluse isiku kohtuvälises menetluses koostatud ülekuulamise protokoll vormistatud nõuetekohaselt. Väärteoprotokollis on süüteokirjeldus selge ja arusaadav. Samuti nähtub väärteoprotokollist, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist ja kohtuistungi protokollist, et A. Prunnile on selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja ja väljendanud nendest arusaamist.
2. Väärteoasjas kogutud tõendite põhjal on kohtu hinnangul alust kindlalt väita, et A. Prunni poolt 13.10.2022 kella 21.58 paiku Tartu maakonnas Tartu linnas Tartu-Ilmatsalu-Rõhu maantee
3. kilomeetril juhitud mootorsõiduki BMW 530D reg-nr-ga XXX kiiruseks mõõdeti 90 km/h alas 184+/-6 km/h, s.o 178 km/h. Tegu A. Prunn ise ei eita. A. Prunn täitis sellise teoga

§ 227

lg 4 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused.

§ 15

lg 1 p 1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.

§ 227

lg 4 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.

§ 227

lg 5 p 3 järgi kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud süüteo eest kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. 5. Kohtu hinnangul pani A. Prunn teo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Kohtuistungil ta ise tunnistas, et kuigi ta sündmuse toimumise ajal midagi eriti ei mõelnud, oli tal ilmselt soov suurema kiirusega sõbrale koht kätte näidata ja seetõttu ta ka kiirust ületades tuttava poolt juhitavast sõidukist suurel kiirusel möödus. Seega oli A. Prunni eesmärgiks avalikult kasutataval maanteel võidukihutamine võita. Ka varasemalt on A. Prunni möödasõidul kiiruse ületamise eest karistatud. 6.

§ 227

lg 4 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kuni 24 kuuks.

§ 227

lg 5 p 3 alusel võib lisakaristusena ära võtta juhtimisõiguse kuuest kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus nõustus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kohaseks karistusliigiks 88 km/h kiiruseületamise eest on põhikaristusena aresti määramine ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Karistusregistrist nähtub, et A. Prunni on kiiruse ületamise eest

§ 227lg 2 järgi karistatud 12.08.2022 (otsus jõustus 30.08.2022).

Karistus on täidetud 05.09.2022 ja kehtib vastavalt karistusregistri seaduse (KarRS) § 24 lg 1 p-le 1 üks aasta alates rahatrahvi täielikust äratasumisest, 2 s.o kuni 05.09.

2. Vaatamata juba määratud kergemaliigilisele karistusele, on A. Prunn jätkanud möödasõidul kiiruse ületamisega seotud rikkumistega. Käesolevalt ette heidetav rikkumine on tunduvalt raskem, sest A. Prunn ületas sõidukiirust vähemalt 88 km/h. Järelikult juba määratud karistus A. Prunni suhtumist liiklusnõuete täitmise vajalikkusesse ei ole muutnud ja tema rikkumised on muutunud raskemaks. A. Prunn selgitas kohtuistungil, et ka eelmisel korral ta teostas veokitest möödasõitu, kui ületas kiirust. Ka seekord tegi A. Prunn möödasõitu, kuid juba 142 km/h sõitvast teisest autost möödumise eesmärgil. Maakohus rõhutab, et möödasõit ei ole liiklusseaduse kohaselt liikluses kohustuslik manööver. Möödasõidu sooritamisel tuleb järgida

§-des 51-53 sätestatud nõudeid. Möödasõidul ületada kiirust ei ole lubatud. Siinkohal ei ole olulised juhi enda tõekspidamised, veendumused ja subjektiivne arusaam liiklusnõuete järgimise vajalikkusest, asjakohasusest vms.

1. 13.10.2022 aset leidnud möödasõit oli tingitud pelgalt A. Prunni soovis sõbraga avalikult kasutataval maanteel võidu kihutada ja kaasliiklejale kohta kätte näidata. Selline asjaolu suurendab menetlusaluse isiku süüd märkimisväärselt. Kohus ei kahtle, et A. Prunnil on olemas sõiduoskused (seda tõendab ka juhtimisõiguse olemasolu, kategooriad AM, A, B, BE, C, CE, juhtimisõigus on isikule omistatud 19.07.2014), on üldteada, et väga suurtel kiiruseületamistel võivad olla väga traagilised tagajärjed. Seda tõdemust ei väära ka asjaolu, et kiiruseületamine leidis aset mõni sekund või hetk. Möödasõitu sooritanud BMW-s istus ka kaasreisija, mistõttu vastutab juht ka kaasreisija vara, tervise ja elu eest. Õnnetuse ilmnemisel oleks väga suure tõenäosusega saabunud rasked tagajärjed ka kaasreisijale.
2. Kohtu hinnangul A. Prunni süü keskmisest suurem. Karistuse määra valimisel arvestab kohus asjaoluga, et A. Prunni näol on tegemist noore täiskasvanuga, kes varasemalt aresti kandnud ei ole, samas on teda samaliigilise liiklusrikkumise eest juba karistatud rahatrahviga. Varasem karistus aga uut rikkumist ära ei hoidnud. A. Prunn ei ole ka avaldanud selgesõnaliselt kahetsust oma teo suhtes, pigem väljendanud õigustavat suhtumist sellesse, rõhudes enda liikluskogemusele, sõiduoskusele ja kvaliteetsele autole. Maakohtu arvates tuleb menetlusalusele isikule mõista põhikaristuseks arest. Arvestades teo iseloomu ja korduvust, on piisavaks karistuseks sanktsiooni keskmisest määrast väiksem määr - 10 päeva aresti.
3. A. Prunn peeti kinni 13.10.2022 kell 21.58 ja arest kuulub koheselt kohtuotsuse kuulutamisel ära kandmisele, tähtaeg 23.10.
5. Põhikaristusele lisaks peab kohus vajalikuks kohalda ka lisakaristust ja võtta A. Prunnilt ära juhtimisõigus 6 kuuks, mis on minimaalne määr. A. Prunni liikluskäitumine on muutunud ohtlikuks, mistõttu peab juhtimisõiguse äravõtmine tema käitumist liiklusnõuete järgimise vajalikkusesse kardinaalselt muutma. Kohus on veendunud, et määratavad sanktsioonid saadavad ka tegelikult menetlusalusele isikule signaali, et temapoolsete korduvate rikkumiste toimepanemine ei ole mingil moel aktsepteeritav. Karistuse kandmine ei pea olema isikule mugav, vaid peab hoidma ära uued süüteod ja saatma ka ühiskonnale signaali, et rikkumistele järgnevad mõjusad karistused. Apellatsioon
6. Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu otsuse osaliselt ning jätta lisakaristus kohaldamata. Jätta kõik menetluskulud riigi kanda.
7. Menetlus maakohtus oli ühekülgne. Kuigi A. Prunn ei väljendanud expressis verbis enda kahetsust kohtuistungil, ilmneb kaitsja hinnangul A. Prunni poolt antud selgitustest ja käitumisest, et ta kahetseb. Kohtuistungi 3 protokollist nähtub, et A. Prunn tunnistas rikkumist vähimagi õigustuseta. Seetõttu peab kaitsja ebaõigeks maakohtu hinnangut, et A. Prunn kahetsuse asemel hoopis väljendas oma teo suhtes õigustavat suhtumist.
8. 14.10.2022.a kohtuistungi protokoll on puudulik. Maakohus ise uuris A. Prunnilt mootorsõiduki võimsuse kohta (14.10.2022.a kohtuistungi protokolli lk 2 viies lõik). Paraku on see jäetud protokollimata ning seeläbi võib jääda ekslik mulje, justkui A. Prunn hoopleks mootorsõiduki võimsusega, mida maakohus hiljem A. Prunnile ette heidab. A. Prunn üritas vaid võimalikult koostööaltilt, läbipaistvalt ja põhjalikult anda selgitusi.
9. Maakohus küsitles menetlusalust isikut üksnes tema süüd tõendavate ja süüd suurendavate küsimuste asjus, ent ei pööranud tähelepanu süüd kergendavate asjaolude (kahetsus) väljaselgitamisele. Võttes arvesse A. Prunni poolt 14.10.2022.a kohtuistungil antud ütlusi, on vaieldamatu fakt, et ta puhtsüdamlikult tunnistas oma tegu. Maakohus pidi arvestama karistuse mõistmisel KarS § 57 lg 1 p-s 3 nimetatud kergendava asjaoluga.
10. Maakohus on süü suuruse hindamisel lähtunud lubamatutest asjaoludest. Maakohtu põhjendused A. Prunni süü suuruse hindamisel on mõnevõrra raskesti jälgitavad (põiked Eesti liiklusõnnetuste statistikasse). Seega võib mõista, et kohus hindas A. Prunni süü tunduvalt suuremaks just statistikale tuginedes. Kaitsja arvates on maakohus A. Prunni süü suuruse hindamisel väljunud materiaalõiguslikest raamidest - A. Prunnile ei mõistetud karistust süüpõhimõttest lähtudes.
11. Lisakaristuse mõistmist ei ole põhjendatud. Kaitsja leiab, et lisakaristuse kohaldamisel peab seega kohtuotsuses sisalduma põhjendus, miks leiab kohus, et põhikaristus pole küllaldane. Kohus on pelgalt märkinud, et A. Prunni liikluskäitumine on muutunud ohtlikuks ning lisakaristus peab muutma tema suhtumist liiklusnõuete järgimisse, ent ka selline argument ei sisalda põhjendusi põhikaristuse mittepiisavusest. Kaitsja juhib tähelepanu, et A. Prunn ei ole kunagi vabadusekaotuslikku karistust kandnud ning tal on vaid 1 kehtiv väärteokaristus (rahatrahv 40 trahviühikut

§ 227lg 2 rikkumise eest).

Ainuüksi mõistetud põhikaristus on juba piisavalt karm.

1. Juhtimisõiguse äravõtmine mõjuks A. Prunnile ülemäära raskelt. Ta vajab mootorsõiduki juhtimisõigust töötamiseks. A. Prunnil on olemas pea kõikide kategooriate mootorsõiduki juhtimisõigus ja ta töötab mootorrataste müügiga tegelevas ettevõttes, mistõttu ta vajab juhtimisõigust mootorrataste liigutamiseks, sõitmiseks ja nende transportimiseks. Peale selle teeb ta nädalavahetuseti tööd rekkaga. A. Prunnilt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tagajärjel oleks kuueks kuuks äärmiselt piiratud tema võimalus teha tööd. Samuti peaks ta uuesti sooritama mootorsõiduki liiklusteooria eksamid. A. Prunni poolt 10 päevase aresti kandmine oli küllaldane ning tema täiendav karistamine on ülemäära ränk.
2. Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja esitatud apellatsiooni juurde. Menetlusalune isik A. Prunn toetas kaitsja kaebust ning avaldas kahetsust juhtunu pärast. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Hinnates kogutud tõendeid nende kogumis tuvastas maakohus koosseisupärase, õigusvastase ja süülise väärteo toimepanemise väärteoprotokollis esitatud asjaoludel. A. Prunni süüditunnistamist

§ 227lg 4 järgi ei vaidlustata.

Apellant ei ole nõus maakohtu otsusega A. Prunnile mõistetud karistuse osas, taotledes lisakaristuse tühistamist. Ühtlasi ei ole kaebaja nõus mõningate maakohtu argumentiga, mida kohus arvestas A. Prunnile karistust mõistes. 4

1. Kõigepealt arvab kaitsja, et menetlus maakohtus oli ühekülgne ning kohus tegi ebaõige järelduse A. Prunnil kahetsuse puudumisest.
2. Eeltoodud argument ei ole õige. Kohtus kuulati A. Prunn üle, kes tunnistas süüd ning rääkis kiiruse ületamise asjaoludest. Sellest, et isik tunnistab süüd, ei saa automaatselt järeldada, et ta ka kahetseb juhtunut. Seejuures peab ringkonnakohus vähetähtsaks seda, et kohus esitas A. Prunnile küsimuse tema auto võimsuse kohta. A. Prunni sellekohased selgitused näitavad vaid seda, et tema autoga on hea võidu kihutada. Maakohus märkis kohtuotsuses, et menetlusalune isik ei ole avaldanud selgesõnaliselt kahetust teo suhtes. Ringkonnakohus sellises kohtu tõdemuses viga ei näe, sest tõepoolest A. Prunn ju kahetsust ei avaldanud. Oma teo tunnistamine ja sellest ausalt rääkimine ning teo üle kahetsuse avaldamine ei ole üks ja seesama. Ringkonnakohtu istungil osalenud A. Prunn väljendas kahetsust juhtunu üle, märkides, et ta ei teadnud, et tuleb seda öelda. Ringkonnakohus ei näinud selles avalduses puhtsüdamlikku kahetsust, nagu sätestab KarS § 57 lg 1 p 3, vaid hindab öeldut formaalsena, mistõttu seda karistust kergendava asjaoluna ei arvesta.
3. Kaitsja arvates on maakohus süü suuruse hindamisel lähtunud lubamatutest asjaoludest, muuhulgas märkides, et kohtu põhjendused on mõnevõrra raskesti jälgitavad. Kaitsja peab eelöeldu all silmas maakohtu viiteid liiklusõnnetuste statistikale ning Tartus 1995 aastal toimunud 6 noore hukkunuga liiklusõnnetusele. Kaitsja arvates suurendas kohus eelmärgitud argumentide alusel lubamatult A. Prunni süüd.
4. Sellegi etteheitega ringkonnakohus ei nõustu. Süü suuruse hindamisel lähtus maakohus ennekõike A. Prunni poolt toime pandud kiiruseületamise asjaoludest - 12.08.2022 otsusega on isikut karistatud kiiruseületamise eest möödasõidul, nüüdne rikkumine on tunduvalt raskem ületas kiirust vähemalt 88 km/h, möödudes 142 km/h kihutavast autost. Tegu ei olnud tavapärase liiklusmanöövriga, vaid võidu kihutamisega, teisele koha kätte näitamisega. Kuigi maakohus ei pannud kahtluse alla A. Prunni sõiduoskuseid, ei õigusta see asjaolu tema poolt toime pandud suurt kiiruse ületamist, isegi kui see toimus vaid lühiajaliselt. Selline käitumine võib maakohtu hinnangul enesega kaasa tuua väga raskeid tagajärgi. Samal arvamusel on ka ringkonnakohus. Need ongi põhilised A. Prunni süüd raskendavad asjaolud. Asjaolus, et maakohus osutas liiklusõnnetuste statistikale ning eriti traagilisele juhtumile Tartus 1995 aastal, ei ole midagi lubamatut. Maakohus pidas vajalikuks nimetatud asjaolud välja tuua pigem hoiatava näitena sellest, milliseid raskeid tagajärgi võib enesega kaasa tuua hoolimatu ning kaasliiklejaid mittearvestav käitumine. Maakohus ei ole valesti kohaldanud materiaalõigust.
5. Kaitsja leiab, et lisakaristuse kohaldamine A. Prunnile on põhjendamatu. Kuivõrd talle mõisteti niigi karm põhikaristus -10 päeva aresti, on lisakaristuse kohaldamine viinud ülemäära karmi karistamiseni. A. Prunn vajab juhtimisõigust töötamiseks. Ta töötab mootorrataste müügiga tegelevas ettevõttes ja teeb nädalavahetuseti tööd rekkaga.
6. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Maakohtu poolt mõistetud põhi- ja lisakaristus seda lõppeesmärki ka kannavad. A. Prunnile mõistis maakohus põhikaristuseks 10 päeva aresti. Ringkonnakohtu hinnangul on see karistus igati vastavuses A. Prunni isikuga ning tema poolt toime pandud raske liiklusrikkumisega. A. Prunni karistati varasemalt 12.08.2022 otsusega kiiruse ületamise eest

§ 227lg 2 järgi rahatrahviga.

Nagu näha, see karistus A. Prunnile õiguskuulekust ei lisanud, sest 13.10.2022 kella 22 paiku ta taaskord ületas sõidukiirust, mitte vähem kui 88 km/h. Seekord toimus kiiruseületamine mitte enam tavalises liiklussituatsioonis, vaid enda lõbuks, sõbraga võidu kihutamisel, mis näitab seda, et A. Prunn on ohtlik liikleja, kes ei mõista, et tänavad ja teed ei ole rajatud võidu kihutamisteks vaid liiklemiseks. Seejuures ei oma mingit tähtsust see, kas võidu kihutamise hetkel muid liiklejaid läheduses viibis või mitte. Selline enesekeskne ning 5 kaasliiklejaid mitte arvestav käitumine tingib juhtimisõiguse äravõtmise

§ 227lg 5 p 3 alusel 6-ks kuuks, mis on antud sätte minimaalmäär.

Lisakaristuse tühistamist ei tingi argument sellest, et A. Prunn vajab töötamiseks juhtimisõigust. A. Prunnil tuleb leida kuueks kuuks mõni teine töö, mis hoiab ta liiklusest eemal. 27. Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 maakohtu otsuse A. Prunni süüditunnistamises ja karistamises muutmata. Kuna apellatsioon jääb rahuldamata, jäävad A. Prunni enda kanda tema poolt valitud kaitsjale makstud õigusabikulud. (allkirjastatud digitaalselt) 6