) § 174 lg-te 1, 4, 8, 10, § 175 lg 1, § 177 lg-te 2 ja 4, § 176 lg 4, lg 5, § 477 lg 5, § 138 lg 1, § 144 p 1, § 218 ning VÕS § 113 lg 1 alusel ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks maakohtus kantud menetluskulud 4 713,02 eurot ja kohustas kostjaid tasuma sellelt summalt viivist. Kohus mõistis solidaarselt kostjatelt I ja II hageja kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulud 2693,66 eurot ja kohustas kostjaid I ja II tasuma sellelt summalt viivist. Kohus jättis hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks 384,08 euro ulatuses rahuldamata. Hageja esindaja tunnitasu määr oli 160 eurot käibemaksuta (192 eurot käibemaksuga). Kohus leidis, et arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust, tuli tunnihinda pidada põhjendatuks (Riigikohtu 03.03.2015 otsus haldusajas nr 3-3-1-82-14, p 28). Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude nimekirja alusel kulude põhjendatust. Hageja menetluskulud olid peamiselt tekkinud menetlusdokumentidega tutvumisest, menetlusdokumentide koostamisest ja kohtutele esitamisest, kliendiga suhtlusest ning kohtuistungil osalemise ettevalmistumiseks tehtud toimingutest. Menetlusdokumentidega tutvumine ja nende kohta kohtule seisukoha esitamine kujutas
lg-s 1 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamist ning olid seetõttu vajalikud toimingud. Samuti oli põhjendatud ettevalmistumine kohtuistungiks. Õigusteenuse osutamiseks oli vältimatult vajalik esindajal suhelda ka kliendiga, mistõttu oli ka suhtlusest kliendiga tekkinud ajakulu põhjendatud ja vajalik. Põhjendatuks ei saanud pidada ajakulu hagiavalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks, kuivõrd erialaseid teadmisi omav esindaja peaks eelduslikult hagiavalduse esitama puudusteta. Kohus pidas seetõttu hagiavalduse koostamise ajakulu põhjendatuks 7 tunni ulatuses. Kohus ei pidanud põhjendatuks ka hageja esindaja ajakulu 2,4 tunni ringkonnakohtule esitatud 07.06.2021 menetlusdokumendi koostamiseks ja ettevalmistamiseks. Menetlusdokumendi sisu, mahtu ja asjaolu, et hageja esindaja oli menetluse käiguga juba varasemalt hästi kursis, arvestades, oli kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu 1,4 tundi. Ülejäänud osas olid menetluskulude nimekirjad kooskõlas asja käiguga ja tehtud toimingud olid põhjendatud. Kohus pidas kogumis hageja esindaja ajakulu maakohtus põhjendatuks 23,1 tunni ulatuses ja ringkonnakohtus 14,1 tunni ulatuses. 4 Hageja taotles ka riigilõivu hüvitamist 300 eurot. Riigilõivu näol oli tegemist vajaliku ja põhjendatud kohtukuluga (
Eelneva põhjal määras kohus hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus 4 713,02 eurot (23,1 x 160 = 3 696 käibemaksuta + 739,20 eurot käibemaksu – 22,18 eurot (3% käibemaksu) + riigilõiv 300 eurot). Ringkonnakohtus kantud vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks määras kohus 2 693,66 eurot (14,1 x 160 = 2 256 käibemaksuta + 451,20 eurot käibemaksu – 13,54 eurot (3% käibemaksu)). Kostja II määruskaebus 7. Kostja II palus tühistada maakohtu määruse ja saata asi tagasi maakohtusse uueks lahendamiseks. Hageja õigusteenuse tunnitasu oli ülemäärane. Mõistlikuks õigusteenuse suuruseks oli 140 eurot käibemaksuta. Antud kohtuasi ei olnud tavapärasest keerukam, mis õigustaks kõrgema tunnitasu tariifi kohaldamist. Samuti polnud määruses põhjendusi, miks oli antud kohtuasi keskmisest keerukam, mis võiks kõrgemat tunnitasu õigustada. Maakohtu viidatud Riigikohtu lahend tunnitasu suuruse osas oli tehtud halduskohtumenetluses, mitte tsiviilkohtumenetluses. Samuti jäi viidatud kohtulahendist arusaamatuks, kas õigusteenuse kuludele lisandus käibemaks või see sisaldas käibemaksu. Ühtlasi oli ebaõige hagejale menetluskulud kindlaks määrata selliselt, et põhisummale lisandub käibemaks (20% - 3) 17%. Hageja oli käibemaksukohustuslane. Seetõttu tulnuks õigusteenuse kulud tervikuna kindlaks määrata käibemaksuta. Käibemaksuseaduse § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 kohaselt peab maksukohustuslane tasuma riigile käibemaksu, millest on maha arvatud teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Igakordselt, kui hagejale õigusteenuse eest arve esitati, sai ta tema poolt muude teenuste müügist riigile tasumisele kuuluvast käibemaksust käesoleva kohtuasjaga seonduvalt esitatud õigusteenuse arvetes sisalduva käibemaksu maha arvata (ehk selle võrra riigile vähem käibemaksu tasuda). Teisisõnu õigusteenuse arvetele lisatud käibemaksu puhul ei olnud tegemist kuluga, mis tuleks hüvitada. Vastasel juhul hageja läbi menetluskulude alusetult rikastuks, sest ühest küljest maksis ta riigile käibemaksu õigusteenuse arvetel märgitud summa võrra vähem, kuid teisest küljest läbi menetluskulude peaks määruskaebuse esitaja selle ikkagi 17% ulatuses hüvitama. Seetõttu oli hagejale käibemaksu osas menetluskulude välja mõistmine
Kuigi hageja märkis, et ta võib sisendkäibemaksuna õigusteenuse arvetest maha arvata 3%, ei ole seda ühegi tõendiga tõendatud. Seega väide oli põhjendamatu ja tõendamata. Sealjuures oleks hageja sama hästi võinud väita, et 3% asemel oli numbriks hoopis 1% või nt 2,8%. Maakohus polnud sellele asjaolule tähelepanu pööranud, vaid luges hageja väite alusetult tõendatuks. Samas maakohus pidanuks selle väite esitamisel välja nõudma hagejale esitatud õigusteenuse arved ja samuti hageja poolt nende õigusteenuse arvete alusel esitatud käibemaksudeklaratsioonid. Nende pinnalt olnuks võimalik tõenduslikult kindlaks teha, kas hageja ka tegelikult oli talle seoses käesoleva kohtuasjaga esitatud õigusteenuse arvetest vaid 3% käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvanud. Eeltoodust tulenevalt tuli kõik hageja menetlustoiminguid uuesti hinnata ja nende kohta kindlaksmääratud summad ümber vaadata. Menetluse edasine käik 8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale ja kostjatele I ja II tähtaja sellele vastamiseks. 5 9. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja I ajutine haldur teatas, et kostja I oli registrist kustutatud ja kostja I ei saanud seisukohta esitada. Kostja III avaldas, et hüvitas oma osa kuludest ning ta ei soovinud kaebuse osas seisukohta esitada. 10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle
lg 2 ja § 659 alusel rahuldada osaliselt ning maakohtu määrus tühistada osaliselt. Ringkonnakohus saab teha uue määruse, millega määrab hageja menetluskulud kindlaks rahaliselt. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu lahendi resolutsiooni, märgib ringkonnakohtus määruse tervikresolutsiooni uues sõnastuses vastavalt
Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrust
lg 1 järgi koosmõjus
§-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohus on asja lahendamisel seotud kaebuse piiridega. Maakohtu määrusele kaebas vaid kostja II, ülejäänud kostjad maakohtu määrust ei vaidlustanud. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus
Määruskaebuse põhjendamiseks ja sellele vastuvaidlemiseks saab esitada uusi väiteid ja tõendeid (
Ringkonnakohus võtab kõik määruskaebemenetluses esitatud dokumentaalsed tõendid vastu. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 14.
lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega või oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu väiksem. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.
lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (
Esindajakulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks või 6 oma õiguste kasutamist kohtus näilikuks.
lg 1 ega ükski teine säte ei näe ette menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalist piirmäära.
lg 1 kohaselt peab kohus igal üksikjuhtumil hindama menetlusosalisele hüvitatavate menetluskulude suuruse põhjendatust ja vajalikkust. Seda on maakohus praegusel juhul ka teinud. Määruskaebuse vastuväited ja põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks terves ulatuses ega toimingutele tehtud ajakulu ümberhindamiseks.
lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
lg 1 näeb ette, et menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kuivõrd menetlus toimub hagita menetluse sätete kohaselt (
lg 8), siis kuulub kohaldamisele uurimisprintsiip (
lg-d 5 ja 7).
lg 2 teise lause kohaselt võib hagita menetluses kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. Vastavalt
lg-le 6 võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Praegusel juhul esitas hageja määruskaebemenetluses täiendavad selgitused ja tõendid, mille kohaselt hageja põhitegevus on maksuvaba käibe osutamine (käibemaksuseaduse § 16 lg 1 p 3). Sellele asjaolule polnud käesoleva menetluse kestel keegi vastu vaielnud. Kuna hageja omab nii maksustatavat kui ka maksuvaba käivet, siis on hagejal keelatud kogu sisendkäibemaksu maha arvata ning tal on õigus sisendkäibemaksu arvata maha üksnes osaliselt. Hageja tõi juba põhimenetluses välja (vt ka 19.11.2019 hagi tervikteksti lisad 55 ja 56), et 2018 oli hageja maksustatava käibe ja kogu käibe suhe 2,19% ning 2019 esimeses kvartalis 3,07% ning sellest lähtuvalt oli nõudes sisalduvat käibemaksu vähendatud 3% võrra. Käibemaksukohustuslase iga kalendriaasta maksustatava käibe ja kogu käibe suhe võib olla erinev ning seetõttu võib sõltuvalt sellest proportsioonist olla erinev ka see proportsioon, mille ulatuses on tal sellel konkreetsel kalendriaastal õigus sisendkäibemaksu maha arvata.
Kuna maakohtu määrus on teiste kostjate osas jõustunud (kostja I on registrist kustutatud 25.04.2022 ja kostja III on oma osa kuludest hüvitanud), siis hageja avaldus ei saa puudutada kostjaid I ja III. Seega kuulub kostja II määruskaebus rahuldamisele osaliselt, st 89,99 euro ulatuses (30,75+59,24) ja maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse suuremas ulatuses kui 7 316,69 eurot (4713,02 + 2693,66 - 89,99). Hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb jätta rahuldamata kokku 474,07 euro ulatuses (4904,06+2886,70 = 7790,76; 7790,76-4382,27-300-2634,42 = 474,07). 18.
lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 19.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.