2-22-2290 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Valga kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 23.12.2022. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-2290 Tsiviilasi Axxx Kxxxxxxavaldus ü

§ 26lg 2).

Määruskaebuse võib esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.Axxx Kxxxxxxesitas 11.02.

1. a Tartu Maakohtule võlgade ümberkujundamise avalduse. Avalduse ja selle lisade võla- ja varanimekirja ning lisadokumentide kohaselt on Axxx Kxxxxxx vastu esitanud laenulepingutest tulenevaid võlanõudeid Bondora AS, Monefit Estonia OÜ, Omaraha OÜ; Inbank Finance AS, Esto AS, Holm Bank AS, BB Finance OÜ, Placet Group OÜ, Fresh Finance OÜ ja Coop Pank AS. Võlgnik on otsinud iseseisvalt võimalusi võlausaldajatega läbirääkimiseks, kuid läbirääkimised on ebaõnnestunud. Võimaldatud on maksepuhkust 3 osamakse puhul, kuid tasuda on tulnud intresse. Lisaks on Axxx Kxxxxxxx kohustused Bxxxx Mxxx ja Baltasar Liising OÜ ees. Bxxxx Mxxxxx on võetud laen eluaseme soetamiseks ning selle laenu maksmisega võlgnik viivituses ei ole. Autot vajab võlgnik tööl käimiseks ning liisinglepingu ennetähtaegne ülesütlemine halvendaks võlgniku olukorda veelgi. Axxx Kxxxxxx võlad tekkisid peale töö lõppemist Läti ettevõttes, peale mida tekkis võlgnikul sügav depressioon. Käesolevalt töötab Axxx KxxxxxxPxxxxxxxx AS-is laohoidjatõstukijuhina ning tema netotöötasu kuus on
2. Axxx Kxxxxxxx on üks ülalpeetav, kellele maksab elatist 292 eurot kuus. Võlgnikul on kaasomandis (1/2 mõttelises osas) korter asukohaga xxxxxxxxx, xxxxxx (registriosa nr 1012240). Korteromandile on seatud hüpoteek Bxxxx Mxxx kasuks summas 11 700 eurot. Tagatud nõudeid võlgnik ümberkujundamiskavasse ei hõlma. Võlgnik taotleb, et kohus määraks temale võlgade ümberkujundamise menetluses nõustaja (võimaluse korral Elina Madal). 2.Kohus võttis määrusega 15.03.2022 esitatud avalduse menetlusse, määras Axxx Kxxxxxx nõustajaks tema võlgade ümberkujundamise menetluses Elina Madala ja kohustas võlgnikku tasuma nõustaja kulude katteks ettemaksu 720 eurot. Kohus määras tähtaja, milliseks ajaks tuleb võlgnikul ja nõustajal esitada kohtule võlgade ümberkujundamise kava. Võlgnik tasus nõustaja tasu ettemaksu määratud tähtaegadeks.
3. Kohtule esitati Axxx Kxxxxxx võlgade ümberkujundamise kava (tl.25-27 IIIkd). Ümberkujundamiskava kohaselt täidetakse kõigi võlausaldajate põhinõuded täies ulatuses, kõrvalnõuded jäävad kogu ulatuses täitmata. Ümberkujundamiskavast on välja jäänud kohustus summas 10877,24 eurot võlausaldaja Bxxxx Mxxx ees. Tegemist on hüpoteegiga tagatud kohustusega, mis on võetud eluaseme soetamiseks. Kõik nõuded rahuldatakse 86 osamaksega, s.t. 7 aasta 2 kuu jooksul. Axxx Kxxxxx Tasub igakuuliselt võlgnevusi 299,27 eurot. Kui võlgniku sissetulek peaks suurenema, on ta huvitatud võlausaldajate nõuete kiiremast täitmisest. Ümberkujundamiskavast välja jäetud hüpoteeklaenu eest on ostetud 4 korter, mille võõrandamisel rahuldataks kõigepealt hüpoteegiga tagatud nõue. Kui korter võõrandada, kahjustaks see edaspidiselt võlgniku ja tema perekonna huve ja toimetulekut, kuna uue eluaseme üürimine on seotud ilmselt suuremate väljaminekutega kui praegune laenumakse. Ümberkujundamiskava selgituste osas antakse võrdlev hinnang võlausaldajate nõuete täitmisele võrreldavas pankrotimenetluses ja leitakse, et ümberkujundamiskava täites on võlausaldajate nõuded paremini kaitstud. Pankrotimenetluse puhul ei saaks võlgniku töötasu sissenõudmisele pöörata tema enda ja laste ülalpidamiseks vajalikus osas ja sellises olukorras oleks võlgade tasumiseks jääv osa eriti väike, mistõttu võlausaldajate huvid jääksid täiesti kaitsmata. Ümberkujundamiskava võimaldab võlgnikul täita võlausaldajate ees kõik põhinõuded 86 kuuga ja sellises ulatuses täitmine on võimalik üksnes kokkuleppel võlgnikuga.
4. Kohus saatis ümberkujundamiskava võlausaldajatele ja küsis VÕS § 22 kohaselt vastuse. Kõik võlausaldajad said kava ja kohtu kirja kätte, s.h. võlausaldajale Fresh Finance OÜ toimetati menetlusdokumendid kätte äriregistri aadressil. Võlausaldajad Coop Pank AS ja Holm Bank AS teatasid kavaga nõustumisest, võlausaldaja Monefit Estonia OÜ teatas, et ta ei nõustu andmetega tema nõude kohta ja ei nõustu võlgade ümberkujundamisega taotletud viisil. Ülejäänud võlausaldajad oma seisukohta ei esitanud.
5. Kohus esitab siinkohal võlausaldaja Monefit Estonia OÜ vastuväited (tl.59-61 IIIkd). Võlausaldaja teatel on tema nõude suurus 2448,93 eurot, millest põhivõlg 1557,24 eurot, intress summas 686,81 eurot, viivis 149,88 eurot ja sissenõudekulu 55 eurot. Võlausaldaja ei nõustu ümberkujundamiskavas märgitud nõude suurusega. Võlausaldaja ei nõustu ka võlgade ümberkujundamisega taotletud viisil ja leiab, et ümberkujundamiskava tuleb jätta kinnitamata

§ 25lg.1 p.3 alusel.

Võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta. Ka ei ole kavas põhjendatud võlausaldajate erievat kohtlemist. Võlausaldaja leiab, et ümberkujundamiskavas on lubatud valida kohustuste ümberkujundamiseks üksnes üks

§ 2lg.-s 1 nimetatud viis, kuna võimalike viiside loetelus on sõna „või“.

Võlgnik on aga kavas taotlenud nii kohustuste vähendamist kui ka täitmise tähtaja pikendamist. See on vastuolus

§ 2lg.1 sätestatuga ja rikub võlausaldaja õigusi.

Võlausaldaja nõustub kohustuste täitmise tähtaja pikendamisega, kuid mitte nõude vähendamisega. Võlausaldajale on arusaamatu, miks ei ole võlgnik mõne võlausaldaja nõuet üldse vähendanud (nt Esto) ja teiste võlausaldajate nõudeid vähendanud mitte olulisel määral. Võlausaldaja ei nõustu ka hüpoteegiga tagatud nõude väljajätmisega ümberkujundamiskavast ja leiab, et see on ühe võlausaldaja eelistamine teiste ees. Võlausaldaja märgib, et enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist ei ole võlgnik astunud samme, et saavutada võlgade ümberkujundamine kohtuväliselt, mistõttu tuleks esitatud kava jätta

§ 28lg.3 alusel läbi vaatamata.

Veel ei nõustu võlausaldaja sellega, et võlgniku vara ei realiseerita enne võlgade ümberkujundamist. Esmalt tuleks realiseerida võlgniku vara ja ülejäänud nõuded tasuda pikema maksetähtaja teel. 8. Nõustaja Elina Madal esitas seisukoha võlausaldaja vastuväidetele (tl63-65 IIIkd). KOHTU SEISUKOHT Kohus lahendab Axxx Kxxxxxx võlgade ümberkujundamiskava kinnitamise

sätete alusel, kuna võlgniku avaldus on esitatud kohtule enne 01.07.2022, mil hakkas kehtima FiMS. 5 FiMS § 68 sätestab: 1) Käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele.

) sätetest, arvestades selle seotust pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) sätete ja mõttega.

§ 1

lg 1 sätestab, et sama seaduse eesmärk on makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.

§ 1

lg 2 järgi loetakse võlgnik makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Sellisest seadusesõnastusest tuleneb, et seadusega loodud menetluse eesmärgiks on vältida võlgniku pankrotimenetlust. Võlgniku pankrotimenetlusest saab aga rääkida juhul, kui tegemist on maksejõuetu võlgnikuga. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega eristamine, kas võlgnik on makseraskustes või maksejõuetu, põhineb peaasjalikult ajalisel faktoril - makseraskused on ajutine nähtus, maksevõimetuse puhul ei ole makseraskused enam ajutised, vaid suutmatus tasuda võlgasid ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 9. Kohtule menetluse kestel esitatud andmed ja selgitused võimaldavad asuda seisukohale, et võlgnik Axxx Kxxxxx on makseraskustes

§ 1lg 2 tähenduses.

Axxx Kxxxxxx sissenõutavaks muutunud kohustused kajastati esmalt koos avaldusega esitatud võlanimekirjas ning seejärel aprillis

1. a esitatud ümberkujundamiskavas. Kohus ei nõustunud võlgade ümberkujundamiskava kinnitamisega võlgniku poolt esitatud viisil ja selgitas võlgnikule ja nõustajale kirjaga 09.12.2022 vajadust ümberkujundamiskava muuta. Võlgnik ja nõustaja esitasid muudetud kava 16.12.
2. a. Esitatud kava kohaselt on võlgnikul sissenõutavaks muutunud kohustusi kogusummana (põhinõuded koos kõrvalnõuetega) 31 668,69 euro ulatuses ja kava täidetakse nõuete kogusumma ulatuses. Käesolevalt töötab Axxx Kxxxxx AS-s Pxxxxxxxxx saab sealt regulaarselt töötasu (põhipalk pluss lisatasu), teatud aja kestel on tal võimalik saada ka töövõimetoetust. Nõustaja on esitanud põhjaliku analüüsi (tl.110-111 IIIkd) võlgniku sissetulekute kohta, s.h. eristades põhipalka ja lisatasude saamise võimalust. Praegusest sissetulekust on võimalik maksta kohustusi osade kaupa ja pikendatud tähtaja jooksul, kuid kõiki kohustusi (31 668 eurot) ei ole võimalik täita koheselt või lühikese tähtaja jooksul. Arvestades võlgade ümberkujundamise menetluses esitatud andmeid ja uuritud tõendeid, on kohus seisukohal, et võlgnik Axxx Kxxxxx on kohane isik taotlemaks võlgade ümberkujundamise menetlust. Võlgniku ja nõustaja koostatud ümberkujundamiskava saadeti võlausaldajatele tutvumiseks 10.05.
3. Kolm võlausaldajat teatasid kavaga nõustumisest, üks võlausaldaja (Monefit Estonia OÜ) ei nõustunud ümberkujundamiskavaga. Ülejäänud võlausaldajad oma seisukohta ei avaldanud. Kohus, tehes kindlaks, missugusel

§ 24

märgitud alusel, s.o kas lõigete 1, 6 2 või 3 alusel ümberkujundamiskava kinnitamine saaks toimuda, on seisukohal, et ümberkujundamiskava kinnitamise aluseks on § 24 lg 2 märgitu: Kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

1. Võlausaldaja nõude suuruse kindlaksmääramine. Käesolevas asjas on ümberkujundamiskavas märgitud nõude suurusele vastu vaielnud võlausaldaja Monefit Estonia OÜ. Võlausaldaja teatel on tema nõude suurus 2448,93 eurot, millest põhivõlg 1557,24 eurot, intress summas 686,81 eurot, viivis 149,88 eurot ja sissenõudekulu 55 eurot. Nõustaja on sellisele seisukohale vastu vaielnud 20.06.2022 menetlusdokumendis (tl.63 IIIkd) märkides, et võlausaldaja nõude suurus on määratud kindlaks vastavalt selle võlausaldaja poolt esitatud andmetele. Kohus kontrollis võlausaldaja Monefit Estonia OÜ poolt esitatud menetlusdokumentide alusel, et võlausaldaja on 04.04.2022 teatanud nõustajale, et ta omab võlgniku Axxx Kxxxxx vastu nõuet summas 1717,34 eurot, millest nõude põhiosa on 1557,24 eurot, intressivõlg 155,10 eurot ja tasulise meeldetuletuse hind 5 eurot. Võlgniku kohustused tulenevad kahest erinevast alusest (laenust), võlausaldaja on esitanud detailse arvutuse nõudesumma kujunemise kohta. On esitatud nõuete alusdokumendid (tl.66-88 IIIkd). Seega on võlausaldaja nõude kujunemine kontrollitav, see on korrektselt esitatud ja kohus määrab võlausaldaja nõude suuruse kindlaks taotletud ulatuses, s.o. nõude kogusumma 1717,34 eurot, millest põhinõue 1557,24 eurot.
2. Kohus kontrollis ümberkujundamiskava kinnitamise käigus võlgniku esitatud andmeid ja leidis, et ümberkujundamiskava selgitustes esitatud teave, et võlgniku sissetulek on 900-1000 eurot kuus, ei vasta tegelikkusele. Kohus kogus andmeid võlgniku sissetulekute kohta Maksu- ja Tolliametilt ja Töötukassalt. Kohus asus saadud andmete põhjal seisukohale, et Axxx Kxxxxxx võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine esitatud kujul ei ole võimalik. Kohus selgitas võlgnikule ja nõustajale, et

§ 24

lg.5 järgi ei ole kohus ümberkujundamiskava kinnitamisel seotud võlgniku või võlausaldajate taotlustega. Kohus võib kavas esitatud võlgade ümberkujundamise viisi ja ulatust muuta, kuid seda ei tohi muuta võlausaldajate jaoks ebasoodsamaks võrreldes võlgniku esitatuga. Kohus tegi ettepanekud ümberkujundamiskava muutmiseks ja andis võlgnikule ja nõustajale võimaluse esitada oma seisukoht. 12. 16.12.2022.a esitati kohtule uus ümberkujundamiskava võlgniku Axxx Kxxxxx võlgade ümberkujundamise menetluses. Esitatu kohaselt tasutakse võlausaldajatele nende nõuded kogu ulatuses 70 osamaksega ehk 5 aasta 10 kuu jooksul. Kohus on seisukohal, et võlgniku Axxx Kxxxxx võlgade ümberkujundamiskava tuleb kinnitada. Võlgnik käib tööl ja tema igakuised sissetulekud on vähemalt 1547,03 eurot, millest ta on valmis eraldama oma võlgade tasumiseks 452,41 eurot kuus. Võlgnikul on ülalpidamisel kaks last (sündinud xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx.a). Seega tema mittearestitav sissetulek on menetluse ajal 1090 eurot kuus (miinimumpalk 654 eurot kuus, kummalegi lapsele tagatud osa 218 eurot kuus). Võlgnikule kuulub kinnisasi asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxx linnas (kinnistusregistriosa number 1012240), mille võlgnik soovib säilitada. Tegemist on kaasomandis oleva kinnisasjaga, mille omandamiseks võetud laenukohustus ei ole ümberkujundamiskavaga hõlmatud. Võlgniku sissetulekust kuuluks võrreldavas pankrotimenetluses TMS § 132 alusel arestimisele 457 eurot kuus, millest pankrotimenetlusele järgneval kohustustest vabastamise perioodil 7 tuleks võlgnikul võlgnevuste katteks loovutada 342,77 eurot kuus. (FiMS § 47 lg 4 alusel tuleb võlgnikul võlausaldajatele loovutada 75% arestitavast sissetulekust). Võlgnik on hinnanud temale kuuluva kinnistu (korteriomand) väärtust 10 000 eurole kuus. Kohus leiab, et selline hinnang ilmselt ei vasta korteriomandi tegelikule väärtusele, kuna korteriomandile seatud hüpoteek 11 700 eurot osutab korteriomandi väärtusele suuremas summas. Seetõttu lähtub kohus korteriomandi väärtusest vähemalt 11 700 eurot. Arvestades võlgnikule kuuluva korteriomandi (hinnangulist) väärtust (s.o 11 700 eurot), koguneks võlgniku pankroti korral sissetulekutest (36x342,77=12339,72) ning vara müügist (11 700 eurot) kokku ligikaudu 24 039,72 eurot, millest tuleks omakorda maha arvestada menetluskulud. Seetõttu on võlgniku praegune tegevus eesmärgiga tasuda oma kohustusi kõigile võlausaldajatele neid võrdselt koheldes vastutustundlik ja võimaldab vältida võlgniku pankrotimenetlust ja tasuda võlausaldajatele võlgasid. Võlgade ümberkujundamise menetlus võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduses (käesoleval ajal füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses) ettenähtud korras on seadusandja poolt võlgnikele loodud võimalus ületada makseraskusi ja sellega on sellise menetluse kasutamine nii võlgniku kui ka võlausaldajate huvides (

§ 1lg 1).

Käesolevas menetluses on võimalik täita oma kohustusi võlausaldajate ees suuremas ulatuses, kui see oleks võimalik pankrotimenetluses. Siinkohal on oluline seegi, et pankrotimenetluse kogukestvuseks oleks käesoleval maksimaalselt 3 aastat, s.t. võlgnik tasuks oma kohustusi 36 kuu kestel. Kohtule esitatud ümberkujundamiskava kohaselt maksab võlgnik kõigile võlausaldajatele nõuete katteks kogu nõutud summa 31 668,69 eurot, säilitab eluaseme oma perele. Kohus leiab, et AxxxxKxxxxxx võlgade ümberkujundamiskava on võimalik esitatud kujul kinnitada. Vastuseks võlausaldaja Monefit Estonia OÜ vastuväidetele ümberkujundamiskava kinnitamise kohta märgib kohus, et esitatud vastuväited ei tulene ei seadusest, kehtivast kohtupraktikast ega asjaoludest. Võlausaldaja etteheited selle kohta, et ümberkujundamiskavas ei ole koheldud kõiki võlausaldajaid võrdselt ja näiteks võlausaldaja Esto AS nõuet ei ole vähendatud, ei ole asjakohased, kuna sellel võlausaldajal kõrvalnõudeid ei ole esitatud. Etteheited sel teemal, et überkujundamiskavast on välja jäetud hüpoteegiga tagatud eluasemelaenu nõuded ei ole põhjendatud.

§ 11lg.2 võimaldab võlgade hõlmamist ümberkujundamiskavasse üksnes osaliselt.

Kui võlgade ümberkujundamise eesmärk on võimaldada võlgnikule tema rahaliste kohustuste täitmine arvestades seejuures ka võlausaldajate huve, siis pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatele nende nõuete tasumine koostatud kava alusel tagab selle eesmärgi täitmise. Pandiga tagatud nõuetega võlausaldajate jaoks (eluasemelaenu võlausaldaja) tagab nõuete täitmise seatud hüpoteek. See tähendab, et erinevate võlausaldajate puhul kasutatakse erinevaid nõude tagamise vahendeid. Võlausaldajaid ei kohelda ümberkujundamiskavas ebavõrdselt ega eelistatult, kuna kõigi võlausaldajate nõudeid tasutakse täpselt ühetaolises määras. Võlausaldaja käsitlus

§ 2

lg.1 teemal, et kasutada on lubatud üksnes üht võlgade ümberkujundamise meedet, ei ole kooskõlas pikaajalise kohtupraktikaga selles küsimuses. Võlausaldaja etteheited teemal, et võlgniku vara tuleb võlgade katteks esmalt realiseerida, ei ole kooskõlas võlgade ümberkujundamise menetluse olemusega ega eesmärgiga. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on vältida pankrotimenetlust. Vara esmane realiseerimine on omane pankrotimenetlusele, aga mitte võlgade ümberkujundamise menetlusele. Võlgade ümberkujundamise menetluses peaks vara realiseerimisest rääkima lähtudes mõistlikest põhjendustest (

§ 24lg.5 teine lause).

Kohtu hinnangul ei ole käesolevas menetluses mõistlikku vajadust käsitleda võlgniku vara realiseerimise küsimust.

1. Võlgade ümberkujundamiskavale vaidles vastu 1 võlausaldaja, kelle nõude osakaal on 5,42% nõuete kogumahust (Monefit Eesti OÜ nõude suurus 1717,34 eurot, nõuete kogumaht 31 668,69 eurot). Ümberkujundamiskavaga olid nõus kolm võlausaldajat ning ülejäänud 9 võlausaldajat oma seisukohti ei esitanud. Seega on 8 ümberkujundamiskavaga nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest ja nende nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest. Võlgniku kinnituste ja kohtule esitatu alusel hindab kohus, et ümberkujundamiskava täitmine võlgniku poolt on tõenäoline.
2. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille esinemisel tuleks

§ 25

lg 1 alusel jätta ümberkujundamiskava kinnitamata või

§ 28alusel jätta võlgade ümberkujundamise avaldus läbi vaatamata.

Eeltoodu alusel kinnitab kohus võlgniku Axxx Kxxxxxx esitatud võlgade ümberkujundamiskava.

§ 34

lg 1 järgi teostab ümberkujundamiskava täitmise üle järelevalvet kohus.

§ 34

lg 3 sätestab, et võlgnik või nõustaja esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajatele aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus võib küsida võlgnikult või nõustajalt ka muul ajal aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ja lasta seda võlgniku arvel kontrollida nõustajal või eksperdil. Kohus määrab, et võlgnikul Axxx Kxxxxxxx tuleb kohtule esitada

§ 34lg-s 3 märgitud aruanne esmakordselt 01.

juuliks 2023. a ja järgmine 01.01.2024.a. Kohus selgitab ümberkujundamiskava kinnitamise õiguslikke tagajärgi:

§ 29

lg 4 järgi on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna.

§ 31

lg 1 kohaselt ei saa ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib.

§ 33

lg 1 järgi ei saa ümberkujundamiskava kehtivuse ajal esitada pankrotiavaldust nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib.

§ 35

lg 1 näeb ette, et võlgnik, nõustaja või võlausaldaja võib asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta lähtuvalt sellest, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse osas on tehtud kohtulahend.

§ 39

lg 1 alusel võib kohus ümberkujundamiskava tühistada võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel.

§ 7

lg 1 järgi on määrus kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest võlgnikule.

§ 26

lg 1 kohaselt toimetab kohus määruse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastab nõustajale. Kohus teeb määruse ka avalikult teatavaks, avaldades selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus

§ 8

lg 1 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Käesolevas asjas on menetluskuluks avalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Kohus kontrollis, et Axxx Kxxxxx on võlgade ümberkujundamise avalduse esitamisel tasunud 11.02.2022. a riigilõivu 20 eurot. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-le 8 tuleb füüsilise isiku võlgade ümberkujundamise avalduse esitamisel tasuda riigilõivu 10 eurot. Võlgnikul on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist, selleks tuleb esitada kohtule avaldus. 9 Nõustaja Elina Madal esitas 25.11.2021 aruande tehtud tööst ja taotluse tasu saamiseks. Taotletud tasu vastab justiitsministri määruses nr. 11/04.04.2011.a. §-s 3 kehtestatule ja kohtu hinnangul ka menetluse mahule. Kohus määrab nõustaja tasu vastavalt taotluse 1177,20 eurot, mis tuleb välja maksta kohtu deposiidikontole selleks kantud summa arvel (720 eurot) büroole, mille kaudu nõustaja tegutseb. Ulatuses, milles määratud tasu ületab kohtu deposiidikontole selleks kantud summa (457,20 eurot), tuleb tasu välja mõista võlgnikult Axxx Kxxxxxxxx. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 10