KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-16-17491 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. august 2022, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-

) § 76 alusel loodud kollektiivse esindamise organisatsioon, mis esindab Eestis üle 350 000 esitaja üle maailma. Eesti Fonogrammitootjate Ühing (EFÜ) on kollektiivse esindamise organisatsioon, mis 2 esindab üle 4000 fonogrammitootja üle maailma. Hageja ja EFÜ vahel 28.12.2004 sõlmitud koostöömemorandumi kohaselt teostavad hageja ja EFÜ

§ 72lg-s 1 sätestatud esitajate ja fonogrammitootjate õigusi ühiselt.

Memorandumi p-de 3.1 ja 3.2 alusel on hagejal õigus esindada EFÜ-d

§ 72

lg-s 1 sätestatud tasu maksmiseks lepingute sõlmimisel ja vaidluste korral kohtus. 3. Kostjale kuulub JJ-Street nimeline tantsukool, mille peamine tegevus on tantsutundide andmine. Veebilehe järgi annab kostja tantsutunde keskmiselt 1016 tundi kuus eri kohtades üle Eesti. Kostja küsib tantsutundide eest tasu, mistõttu tema tegevusel on äriline eesmärk. Tantsutundide andmine eeldab muusika kasutamist. Tantsutundides suunatakse fonogramme üldsusele kõlarite kaudu. Kostja ei ole sõlminud fonogrammide kasutamiseks lepingut ega selle eest tasunud. Kostja puhul ei ole täidetud

§ 22kohaldamise eeldused.

Kostja kasutab fonogramme ärilisel eesmärgil ning ta ei ole õppeasutus

§ 22tähenduses.

Hagejale teadaolevalt ei täida kostja kohustust näidata fonogrammide kasutamisel ära teose esitaja, autor ja fonogrammitootja. Ilmselt korraldavad treeninguid ka isikud, kes ei ole kostja töötajad ja kellele

§-s 22 sätestatud erand ei laiene. Lisaks kasutavad treenerid hagejale teadaolevalt fonogrammide reproduktsioone, ehkki juriidilisel isikul ei ole lubatud fonogramme CD-plaadilt muule andmekandjale reprodutseerida. Hageja on kehtestanud fonogrammide üldsusele suunamise tasumäärad eri valdkondades tegutsevate ettevõtete jaoks. Kostja kasutusmahu puhul on fonogrammide avaliku esitamise tasu 217,26 eurot kuus. Arvestades, et hageja tegi juba

1. a sügisel kostjale ettepaneku sõlmida fonogrammide kasutamiseks leping, oleks kostja pidanud maksma tasu hiljemalt alates 01.10.
2. Kuni
3. a novembri lõpuni on maksmata tasu kokku 5648,76 eurot. Kostja peab säästetud kulutused hagejale võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 lg 1 alusel hüvitama.
4. VÕS § 113 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda hagi esitamise seisuga viivist 494,38 eurot. Lisaks on hagejal õigus nõuda hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivist.
5. Tuginedes

§ 817

lg 1 p-le 2 ja VÕS § 1055 lg-le 3, nõuab hageja, et kostja hoiduks edaspidi rikkumiste toimepanemisest, s.o fonogrammide kasutamisest hageja nõusolekuta ja

§-s 72 nimetatud tasu maksmata. Kostja vastus

1. Kostja vaidles hagile vastu. Hagejal puudub õigus esindada neid õiguste omajaid, kelle muusikat JJ-Street tantsukoolis õppetöö jaoks kasutatakse. Kostja tantsutundides ei kasutata CD-plaate ega nende reproduktsioone, vaid arvutiprogrammi abil treenerite endi loodud originaalmuusikat või kostja koostööpartneritest diskoritelt tellitud muusikat. Kostja on saanud muusika kasutamiseks nõusoleku otse vastavate õiguste omajatelt, kes ei kuulu kollektiivse esindamise organisatsioonidesse. Hageja ei ole kohtule esitanud ühegi esitaja ega fonogrammitootja nime, kelle õigusi ta väidetavalt kostja vastu kaitseb. Kuna hageja pole tõendanud esindusõiguse olemasolu, tuleb hagi jätta läbi vaatamata. 3
2. Alternatiivselt tuleb hagi jätta rahuldamata, mh ebaselguse ja tõendamatuse tõttu. Hageja pole tõendanud, et kostja kasutab oma trennides muud kui originaalmuusikat. Kostja hallatav JJ-Street tantsukool on haridusseaduse (HaS) § 19 lg 1 ja § 3 lg 2 tähenduses õppeasutus, millele kohaldub

§-s 22 sätestatud vaba kasutamise erand. Haridus- ja Teadusministeerium on andnud tantsukoolile erahuvikooli tegevusloa ja kinnitanud 2008. a oktoobris tantsukooli õppekava. Tantsukooli tegevus on allutatud Haridus- ja Teadusministeeriumi järelevalvele. Kostja treenerid või õpilased mängivad taustamuusikat tantsukooli treeningtundide pidamiseks, s.o tänavatantsu õpetamiseks ja õppimiseks. Tundides osalevad treenerid, õpilased ja nende vanemad või muud vastutavad isikud, kes on otseselt seotud JJ-Street tantsukooliga. Õppeasutusel võib olla mitu tegevuskohta. Huvikooli seaduse § 18 lg 1 järgi loetakse treenerid, huvihariduse spetsialistid, noorsootöötajad ja teised töötajad huvikooli töötajateks.

§ 22ei nõua, et töötajaga oleks sõlmitud tööleping.

Erandi kohaldamine ei eelda ärilise eesmärgi puudumist. Isegi kui see nii oleks, ei kasutata kostja tantsukoolis muusikat ärilisel eesmärgil. Kostja on ühiskondlikes huvides tegutsev mittetulundusühing, kes võib oma tulu kasutada vaid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Õppemaksu küsimine on huvihariduses tavaline. Lisaks mahub kostja tegevus ka

§ 19p-s 2 nimetatud vaba kasutuse erandi alla.

Hageja tasunõue on ebaselge. Kostja tegelik tantsutundide arv on väiksem hageja väidetust. Kuna tantsutundides antakse ka teoreetilisi teadmisi, ei kasutata muusikat terve tantsutunni vältel. Kui kohus leiab, et kostja peab hagejale tasu maksma, palub kostja vähendada tema suhtes kohaldatavat tasumäära. Maakohtu otsus ja põhjendused

1. Harju Maakohus jättis 20.04.2018 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse. Lisaks jättis kohus tõendina asja juurde võtmata EFÜ 06.04.2018 kinnituskirja ja jättis rahuldamata kostja taotluse protokolli parandamiseks.
2. Maakohus leidis, et hagejal kui kollektiivse esindamise organisatsioonil on

§-dest 76 ja 79 tulenevalt õigus esitada kostja vastu hagi. Hageja ja EFÜ vahel 28.12.2004 sõlmitud koostöömemorandumi p 3.2 alusel on hagejal õigus fonogrammide kasutamisel avaliku esitamise eesmärgil koguda esitajate ja fonogrammitootjate õiglast tasu mh liikumis- ja tantsukoolis. Hageja ei esinda asjas EFÜ-d. 10. Maakohus tuvastas, et kostja on MTÜ-na tegutsev JJ-Street tantsukool, kus õpib tunniplaani alusel ja õppemaksu eest 1500 õpilast üle Eesti (edaspidi tantsukool). Teose esitajal ja fonogrammitootjal on

§ 72

lg 1 järgi õigus saada õiglast tasu, kui ärilisel eesmärgil avaldatud fonogrammi või selle reproduktsiooni kasutatakse üldsusele suunamiseks.

§ 22

kohaselt on teose avalik esitamine kindlatel juhtudel lubatud autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta. Maakohus leidis, et praegusel juhul on

§ 22

kohaldamise eeldused täidetud, kuna fonogrammide avalik esitamine toimub õppeasutuses (tantsukoolis) vahetus õppeprotsessis, milles osalevad õpetav personal ja õpilased. Kuulajas- ja vaatajaskonnaks on õpetav personal ja õpilased või teised isikud (lapsevanemad, eestkostjad 4 jne). Tõenditest nähtub, et tantsukool on registreeritud erahuvikoolina, olles seega õppeasutus, ja tal on õppekava, mis on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis. Fonogramme kasutatakse õppe-eesmärgil. Sellel, et kostjal on põhikirja kohaselt ka teisi tegevusalasid, ei ole tähtsust, kuna fonogramme kasutatakse tantsutundide andmisel.

§-s 22 sätestatud erandi kohaldamist ei välista see, et kostja korraldab treeninguid erinevates kohtades üle Eesti. Õpitava olemusest võib tuleneda vajadus kasutada õpetajatena eri isikuid. Tantsukooli puhul on asjakohane lugeda personaliks mitte üksnes töölepingu alusel töötavad isikud, vaid ka treenerid, huvihariduse spetsialistid, noorsootöötajad jt.

§ 22kohaldamine ei eelda ärilise eesmärgi puudumist.

Huvihariduses on õppemaksu maksmine tavapärane. Arvestades, et kostja on mittetulundusühing, ei saa tema eesmärgiks ja põhitegevuseks olla tulu saamine majandustegevuse kaudu. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas 16.05.2018 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja palus teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei kuulu kostja tegevus ühegi

1. peatüki
2. jaos toodud erandi alla. Lisaks

§ 22tingimustele on vaja täita ka teised sama seaduse 4.

peatüki tingimused – eeskätt

§-st 17 tulenevad nõuded. Teose vaba kasutamist reguleerivad lisaks

-le ka mitmed Eestile siduvad rahvusvahelised instrumendid nagu Berni konventsiooni art 9

§ 17

(koos eeltoodud instrumentide sätetega) kehtestab teose vaba kasutuse alla sobivuse hindamiseks kolmeastmelise testi, mille kohaselt: 1) piirang peab olema seaduses otseselt ette nähtud; maakohus on asunud

§ 22

põhjendamatult laiendavalt tõlgendama; selle sätte mõte ei saa olla võimaldada tantsukoolil trennides piiramatult kasutada ärilisel eesmärgil avaldatud fonogramme; 2) teose vaba kasutamine ei tohi olla vastuolus teose tavapärase kasutamisega; vaba kasutus ei tohi hakata äriliselt konkureerima kommertskasutusega; praegusel juhul konkureerib kostja tegevus otseselt teiste (sh äriühingutest) tantsukoolidega; 3) teose kasutamine ei tohi põhjendamatult kahjustada autori (esitaja) seaduslikke huve; seadusandja eesmärgiks ei olnud luua võimalus, kus treeningute läbiviimine MTÜ vormi all või nimetades ühingut õppeasutuseks toob kaasa

-st tulenevate kohustusest vabanemise. Eeltoodu oleks ka vastuolus eeskätt

§-st 75 tulenevate põhimõtetega. Kui võimaldada tantsukoolidel õppetöö ettekäändel vaba kasutuse erandi alusel ulatuslikult kasutada ärilisel eesmärgil avaldatud fonogramme, toob see paratamatult kaasa õiguste omaja seaduslike huvide suure riive (ainuüksi kostjal on ühes kalendrikuus ca 1000 tundi). Seega on täitmata kolmeastmelisest testist tulenevad eeldused

§ 22kohaldamiseks.

Kohus jättis sisulise seisukoha võtmata hageja vastavate väidete osas. Lisaks ei hinnanud kohus õiguste omajate riive küsimust. Hageja nõutav tasu moodustab alla 1% kostja tuludest ega saa olla kostjat ebamõistlikult koormav. 13. Isegi, kui kolmeastmelise testi tingimused oleksid täidetud, ei ole täidetud kõik

§ 22kohaldamise tingimused.

Nt ei ole kostja tõendanud, et fonogrammide kasutamisel 5 näitab/teatab kostja igakordselt ära teose autori nime või nimetuse. Samuti ei ole kostja näol tegemist õppeasutusega

§ 22mõistes.

Kostja õppekava katab üksnes osa ta tegevusest, kostjal puudub kindlaksmääratud õpetav personal ning kostja määratleb ka ise oma tegevust treenerite poolt antava trennina, mida on sarnaselt teistele trennidele võimalik külastada ka korra kaupa. Lisaks kasutab kostja fonogramme ärilisel eesmärgil, sest tema tegevus toimub valdavalt õppemaksude alusel. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Menetluse edasine käik
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis 07.11.2018 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
3. Riigikohus tühistas 27.11.2019 otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
4. Tallinna Ringkonnakohus tegi 29.09.2020 otsuse, millega tühistas maakohtu 20.04.2018 otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt.
5. Riigikohus tühistas 17.06.2021 otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada hagi rahuldamata jätmise ning menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Maakohtu otsus ei ole vaidlustatav tõendi vastuvõtmata jätmise osas ning protokolli parandamise taotluse rahuldamata jätmise osas.
7. Riigikohus asus 27.11.2019 otsuses seisukohale, et hagejal on õigus esindada

§ 72lg-s 1 sätestatud õiguse teostamisel ka EFÜ liikmeid (p 11).

Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb hageja õigus kostja vastu hagi esitada praegusel juhul

§ 79

lg-st 6, mille kohaselt kollektiivse esindamise organisatsioon kaitseb ning teostab õiguste omajate neid õigusi, mida kollektiivse esindamise organisatsioon kollektiivselt teostab, muu hulgas kohtus ja muudes institutsioonides. Hageja ja EFÜ vahel on 28.12.2004 sõlmitud koostöömemorandum (esindusleping AÕS § 76 lg 9 tähenduses), mis annab hagejale õiguse esitada hagi kostja vastu

§ 72

lg-st 1 tuleneva tasu maksmiseks ka nende õiguste omajate kaitseks, kelle õigusi teostab EFÜ. Ringkonnakohtu arvates on käesoleval juhul 6 tõendatud, et perioodil 01.10.2014 – 30.11.2016 kasutati kostja treeningutundides fonogramme, mille tootjate õigusi hageja teostab, vähemalt osaliselt.

1. Hageja esitas 23.10.2017 dokumendid, mis sisaldavad muusikatuvastusprogrammist Shazam tehtud kuvatõmmiste väljatrükke koos selgitustega muusika kasutamise kohta 2., 12., 18., ja
2. oktoobril 2017 Tabasalus ja Keilas toimunud treeningutundides (II kd tl 710). Riigikohus leidis 17.06.2021 otsuses, et osas, milles dokument sisaldab muusikatuvastusprogrammi Shazam kasutamisel tehtud kuvatõmmiseid, on see käsitatav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 1 mõttes. Seevastu osas, milles dokument sisaldab hageja selgitusi muusikatuvastusprogrammi kasutamise aja ja koha kohta ning kuvatõmmiselt nähtuva teabe kohta, on tegemist menetlusosalise seletusega. Hagimenetluses on menetlusosalise seletus TsMS § 229 lg 2 esimese lause kohaselt tõendina kasutatav vaid juhul, kui see on antud vande all. Seega ei ole kõnealuses dokumendis sisalduvad selgitused nõutavas protsessivormis (p 15.5). Hageja esitas 22.03.2022 (s.o pärast Riigikohtu eelnimetatud otsust) ringkonnakohtule 3 videosalvestist selle kohta, et 02.10.2017 kasutati Tabasalus treeningul esitaja Duke Dumont muusikapala „The Giver“, esitaja Disclosure muusikapala „When A Fire Starts To Burn“ ja esitaja Taylor Girlz muusikapala „Georgia“. Lisaks on hageja esitanud Universal Music esindaja kinnituse, et salvestistel on tuvastatav Duke Dumont muusikapala „The Giver“ ja Disclosure muusikapala „When A Fire Starts To Burn“ kasutamine, nimetatud fonogrammide tootjaõigused kuuluvad Universal Musicule ning Universal Music on EFÜ liige. Samuti on hageja esitanud Sony Music esindaja kinnituse, et salvestistel on tuvastatav Taylor Girlz muusikapala „Georgia“ kasutamine, et nimetatud fonogrammitootja õigused kuuluvad Sony Musicule ning viimane on EFÜ liige (III kd tl 101-108). Kostja on seisukohal, et eeltoodud videosalvestised tuleb jätta tõenditena arvestamata, kuna filmimine on toimunud sellest teatamata ja nõusolekut saamata. Ringkonnakohus märgib, et asjaoludest nähtuvalt on videosalvestised tehtud eesmärgiga tuvastada fonogrammitootjate õiguste rikkumine ning kasutada neid selle kinnituseks käesolevas asjas tõendina. Kolleegiumi hinnangul ei tulene tsiviilkohtumenetluse seadustikust keeldu hageja esitatud videosalvestiste asja juurde võtmiseks ja tõenditena arvestamiseks. Kostja ei vaidlustanud 29.03.2022 kohtuistungil, et need videosalvestised on filmitud Tabasalus Teenuste 2 asuvas spordikeskuses. Samas märkis kostja, et filmitud ei ole mitte tantsutrenni, vaid treeneri „lugemist“, ning muusika ei olnud kostja muusika, vaid taustamüra.
3. mai 2022 seisukohas selgitas kostja, et spordikeskustes on tavapärane, et muusikat esitatakse läbi tsentraalse helisüsteemi. Kolleegiumi hinnangul on tõendamata kostja väide, et videotel nähtu puhul ei ole tegemist tantsutrenni osaga. Videosalvestiste enda pinnalt seda väita ei saa. Samuti on tõendamata väide, et tegemist ei ole kostja poolt esitatud fonogrammidega. Muusikatuvastusprogrammi Shazam kuvatõmmistel on muusika esitamise tuvastamise ajaks märgitud 02.10.
4. Kohus loeb videosalvestiste ja Shazami kuvatõmmiste koosmõjul tõendatuks, et eeltoodud kolme fonogrammi kasutati
5. oktoobril 2017 kostja treeningtunnis Tabasalus Teenuste 2 asuvas spordikeskuses. 7 Universal Musicu esindaja ja Sony Musicu esindaja kinnitustega on tõendatud, et fonogrammitootja õigused kuuluvad neile ja nad on EFÜ liikmeteks. Ringkonnakohus leiab, et ülejäänud osas on tõendamata hageja väide kostja poolt 2017 oktoobris fonogrammide üldsusele suunamise kohta (s.o teiste hageja väidetud fonogrammide üldsusele suunamine
6. oktoobril 2017 ja fonogrammide üldsusele suunamine 12., 18., ja
7. oktoobril 2017). Üksnes Shazami kuvatõmmiste pinnalt ei saa seda lugeda tõendatuks. Hageja loobus 30.05.2022 istungil oma juhatuse liikme vande all ülekuulamise taotlusest.
8. Hageja esitas 29.09.2017 maakohtule lingid Youtube keskkonda üleslaetud videotele kostja poolt fonogrammide kasutamise kohta (I kd tl 187). Käesoleval ajal ei ole osad hageja viidatud videotest enam Youtube keskkonnas kättesaadavad (I kd tl 187 märgitud videotest ei ole kättesaadavad esimene, teine ja neljas). Samas olid kõik videod kättesaadavad maakohtu menetluse ajal ning protokollist nähtuvalt on maakohus seda ka kontrollinud. Samuti ei ole kostja vaidlustanud, et videod olid üles laetud Youtube keskkonda. Kostja selgituste kohaselt ei ole osade videote (teine ja neljas video) puhul tegemist trennivideotega, vaid laste omaalgatusliku loomingulise tegevusega. Ülejäänud videote puhul ei ole tegemist samuti trennivideotega, vaid avalikel üritustel esinemisega (esimene ja viies video) ja reklaamivideoga (kolmas video) ning hagejale on nende eest tasutud (II kd tl 23-27). Kostja ei vaidlustanud, et videotes on kasutatud hageja nimetatud esitajate muusikat. Ringkonnakohus leiab, et vähemalt osas, milles on kostja kasutanud fonogramme avalikel esinemistel ja reklaamvideos, tõendavad need fonogrammide kasutamist ka treeningutel, kuna ei ole usutav, et treeningutel ei kasutata seda muusikat, mille järgi hiljem esinetakse.
9. Pooled on 04.11.2015 pöördunud autoriõiguse asjatundjate komisjoni poole, milles palusid lahendada vaidlus küsimuses, kas kostja kogu tegevuse suhtes on kohaldatavad

§ 22sätted.

Nimetatud avalduses on kostja märkinud, et kostja korraldab tantsutreeninguid ning on seisukohal, et tema tegevuse suhtes tuleb kohaldada

§-s 22 sätestatut ning seetõttu puudub kostjal kohustus maksta tasu fonogrammide üldsusele suunamise eest

§ 72alusel (I kd tl 44-46).

Kolleegiumi hinnangul saab sellest järeldada, et kostja on möönnud EFÜ liikmete fonogrammide kasutamist. Lisaks puudunuks vajadus sellise küsimusega üldse autoriõiguse asjatundjate komisjoni poole pöörduda, kui kostja üldse EFÜ liikmete fonogramme ei kasutaks.

1. Fonogrammide üldsusele suunamine
2. oktoobri 2017 treeningul ei ole toimunud vaidlusalusel perioodil (01.10.2014 - 30.11.2016). Samuti ei ole Youtube linkidega seotud avalikud esinemised ja reklaamvideo vaidlusalusest perioodist. Riigikohus on 27.11.2019 otsuses leidnud, et välistatud ei ole, et ka hiljem saadud või kogutud tõendite põhjal võib olla võimalik tuvastada asjaolusid, mis esinesid enne tõendi saamist või kogumist (p 12.5). Sama leidis Riigikohus 17.06.2021 otsuses (p 15.3). Ringkonnakohus leiab, et kuigi eelmärgitud tõendid ei kajasta treeninguid vaidlusalusel perioodil, ja on seetõttu kaudsed tõendid, tõendavad nad koosmõjus 04.11.2015 autoriõiguse asjatundjate komisjonile 8 esitatud pöördumisega seda, et kostja suunas hageja esindatavate fonogramme treeningutel üldsusele ka perioodil 01.10.2014 - 30.11.
3. On usutav, et kui kostja tegi seda muul ajal, siis tegi kostja seda ka vaidlusalusel ajavahemikul. Pealegi on kostja möönnud EFÜ liikmete fonogrammide kasutamist 04.11.2015 pöördumises autoriõiguse asjatundjate komisjoni poole (04.11.2015 pöördumine on esitatud vaidlusaluse perioodi ajal). Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta vaidlusalusel perioodil hageja esindatavate fonogramme üldsusele ei suunanud. 25.

§ 72

lg 1 sätestab, et kui ärilisel eesmärgil avaldatud fonogrammi või selle reproduktsiooni kasutatakse üldsusele suunamiseks, siis on teose esitajal ja fonogrammitootjal õigus saada õiglast tasu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi maksab tasu isik, kes ärilisel eesmärgil avaldatud fonogrammi üldsusele suunab. Riigikohus leidis 27.11.2019 otsuses, et tantsutundides muusika kasutamine võib olla fonogrammide üldsusele suunamine

§ 72

lg 1 tähenduses, mille eest teose esitajal ja fonogrammitootjal on õigus saada õiglast tasu. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et tantsukooli õpilased ja teised tantsutundides viibivad isikud on käsitatavad üldsusena (p 13). 26. Kostja leiab, et ta ei pea tasu maksma, kuna temale kohaldub

§ 22vaba kasutamise erand.

Ringkonnakohus märgib, et

75 lg 2 sätestab, et käesolevas paragrahvis ettenähtud vaba kasutamine on lubatud vaid tingimusel, et see ei ole vastuolus tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja seaduslikke huve. Vastavalt

§ 22

, autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime või nimetuse, kui see on teosel näidatud, kohustusliku äranäitamisega on lubatud teose avalik esitamine õppeasutustes vahetus õppeprotsessis nende asutuste õpetava personali ja õpilaste poolt ning tingimusel, et kuulajaskonna või vaatajaskonna moodustavad õpetav personal ja õpilased või teised isikud (lapsevanemad, eestkostjad, hooldajad jne), kes on otseselt seotud õppeasutusega, kus teost avalikult esitatakse. Riigikohus leidis 27.11.2019 otsuses, et tulenevalt

§ 75

lg 1 p-st 6 kohaldub

§ 22

sätestatud vaba kasutamise erand ka teose esitajate ja fonogrammitootjate õiguste puhul (p 14). Samas otsuses asus Riigikohus seisukohale, et kostja on õppeasutus

§ 22

tähenduses (p 15) ning huvikooli puhul saab õpetavaks personaliks

§ 22

tähenduses lugeda lisaks töölepingu alusel töötavatele isikutele ka muid isikuid, kes tegelevad huvikoolis huvihariduse pakkumisega (p 20). Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et täidetud on

§ 22sätestatud tingimused.

Riigikohus on 27.11.2019 otsuse asunud seisukohale, et olukorras, kus

§-le 22 tuginetakse § 75 lg 1 p 6 kaudu teose esitaja ja fonogrammitootja õiguste piiramiseks, tuleneb sättest kohustus näidata lisaks autori nimele ära ka vähemalt teose esitaja nimi (vrd Euroopa Kohtu

1. detsembri
2. a otsus kohtuasjas nr C145/10 Painer, p 149). Selle nõude täitmine on sättest tuleneva vaba kasutuse erandi kohaldamise kohustuslik eeldus, mille täitmist peab tõendama erandile tuginev isik (p 21.3). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks näidanud ära treeningute käigus kasutatavate teoste 9 autorid ja lisaks vähemalt esitajate nimed. Seega on üks kohustuslik

§ 22

tingimus täitmata, mistõttu ei saa kostja selles paragrahvis sätestatud vaba kasutamise erandile tugineda, ning teiste tingimuste täidetus asja õigeks lahendamiseks tähtsust ei oma. Lisaks on kostja tuginenud

§ 19

p-le 2, mis sätestas, et autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke. Nimetatud säte kehtis kuni 06.01.2022. Alates 07.01.2022 on sama vabakasutuse erand reguleeritud

§ 19

lg 1 p-s 2, mis sätestab, et autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke, arvestades käesoleva lõike punktis 32 sätestatud erisusi. Normi on täpsustatud § 19 lg 1 p-ga 32, mis sätestab, et autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud õiguspäraselt avaldatud teose digitaalkujul reprodutseerimine ja üldsusele suunamine üksnes illustreerimise eesmärgil motiveeritud mahus ning tingimusel, et selline kasutamine toimub mitteärilisel eesmärgil, haridusasutuse vastutusel, tema ruumides või muus asukohas või turvalises elektroonilises keskkonnas, kuhu on juurdepääs üksnes haridusasutuse õpilastel või üliõpilastel ja õppepersonalil. Nii kuni 06.01.2022 kehtinud kui alates 07.01.2022 kehtiva

§ 19

regulatsiooni puhul on vaja ära näidata kasutatavate teoste autorid ja lisaks vähemalt esitajate nimed. Kostja ei ole seda teinud, mistõttu on ka eeltoodud vaba kasutamise erandi üks kohustuslik tingimus täitmata. 27.

§ 72

lg 1 alusel tasu saamiseks peab fonogramm olema avaldatud fonogrammitootja poolt ärilisel eesmärgil. Ringkonnakohus on seisukohal, et üldjuhul on muusikateoste fonogrammid avaldatud fonogrammitootjate poolt ärilistel eesmärkidel sooviga teenida nende pealt tulu. Kostja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et tema poolt kasutatud fonogrammide puhul oleks fonogrammitootjatel olnud muu eesmärk.

1. Kohustus tasuda hagejale fonogrammi üldsusele suunamise eest õiglast tasu tuleneb AÕS § 72 lõigetest 1 ja
2. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole treeningutel fonogrammide üldsusele suunamise eest hagejale tasunud. Seega on hagejal õigus kostjalt nõuda fonogrammide õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmist (

§ 877lg 1 p 3, VÕS § 1037).

1. Hageja on kehtestanud fonogrammide kasutamise tasumäärad tantsukooli, aeroobika, spinningu jms sprotliku tegevuse puhul, kus fonogrammi kasutamine omab olulist tähtsust. Selle kohaselt on fonogrammi või selle koopia üldsusele suunamise eest mis tahes tehnilise vahendi vahendusel tasumäärad mh järgmised: 61-90 tunni eest kalendrikuus on tasu 10 suuruseks 25,56 eurot kalendrikuus ja igalt järgmiselt algavalt 30-lt tunnilt 6,39 eurot kalendrikuus (I kd tl 37). Asjaolu, et tundides ei kasutata muusikat terve tunni ulatuses (osa aega kulub ka soojenduseks ja venituseks) ning asjaolu, et kostja kasutab tundides osaliselt ka nende isikute muusikat, keda hageja ei esindaja, ei anna alust tasu vähendamiseks. Seda võib eeldada ka teiste tantsukoolide puhul, kes on hagejaga lepingu sõlminud (I kd tl 136). Kuna kostja on esitanud tabeli tundide toimumise kohta perioodil 01.04.2014-30.11.2016 (I kd tl 195), siis on põhjendatud lähtuda sellest. Arvestades eeltoodut on kostja säästnud fonogrammide kasutamise eest tasu maksmata jätmisel järgnevalt: 2014 oktoobrist kuni 2015 jaanuarini ja mais 140,58 eurot kuus, 2015 veebruaris 134,19 eurot, 2015 märtsis, aprillis ja septembris 146,97 eurot kuus, 2015 oktoobrist kuni 2016 jaanuarini ning aprillis ja oktoobris 159,75 eurot kuus, 2016 veebruaris ja septembris 153,36 eurot kuus, 2016 märtsis ja novembris 166,14 eurot kuus ja 2016 mais 172,53 eurot. Kokku on kostja säästnud 3048,03 eurot. Riigikohtu 17.06.2021 otsusest tulenevalt ei saa neid summasid pidada ilmselgelt ebaõiglaselt suurteks, arvestades kostja tantsutundide mahtu ja muusika olulisust tantsimisel (p 18.2).
2. Hageja palus kostjalt välja mõista ka seaduses sätestatud viivise kuni põhinõude rahuldamiseni. Kostja ei vaidlustanud hageja seisukohta, et tasu kalendrikuu eest muutub sissenõutavaks järgmise kalendrikuu esimesel kuupäeval. Sellest tulenevalt on kostja viivisevõlg 17.08.2022 seisuga 1654,16 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista seaduses sätestatud viivis alates 18.08.2022 kuni põhivõla tasumiseni.
3. Teise nõudena palus hageja hagiavalduses kohustada kostjat edaspidi hoiduma hageja õiguste rikkumisest, st kasutada fonogramme hageja nõusolekuta ja tasu maksmata. 18.04.2022 esitas hageja ringkonnakohtule hagi täpsustuse, milles palus kohustada kostjat edaspidi hoiduma hageja esindatavate õiguste omajate ärilistel eesmärkidel avaldatud fonogrammide üldsusele suunamisest ilma hagejale tasu maksmata. Kolleegiumi hinnangul on hagi täpsustuse puhul tegemist nõude kitsendamisega TsMS § 376 lg 4 p 2 tähenduses ning seda ei saa käsitleda hagist osaliselt loobumisena või osaliselt tagasivõtmisena.
4. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kuna kostja suunas hageja esindatavate poolt ärilisel eesmärgil avaldatud fonogramme üldsusele ilma tasu maksmiseta, siis on kostja tegevus õigusvastane ja ta on tekitanud sellega hageja esindatavatele kahju. Süü puudumist ei ole kostja tõendanud (VÕS § 1050 lg 1).

§ 817

lg 1 p 2 sätestab, et autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja võib teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1055. VÕS § 11 1055 lg 1 järgi, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. VÕS § 1055 lg 3 p 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine seisneb autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumises, võib isik, kelle õigusi rikuti, nõuda rikkumisest hoidumist tulevikus rikkujalt ja isikult, kelle teenuseid kolmas isik kasutas õiguse rikkumise eesmärgil. Riigikohus selgitas 17.06.2021 otsuses, et kui kostja on hageja esindatavate õigusi rikkunud, ei ole edasisest rikkumise hoidumise nõude rahuldamise eeldus see, et rikkumine jätkuvalt kestaks, vaid oluline on eelkõige see, kas esineb oht, et tuvastatud rikkumine võib korduda. Samuti selgitas Riigikohus, et juba toimunud rikkumise korral esineb eelduslikult oht, et rikkumine võib korduda (p 20.2). Ringkonnakohus leiab, et kuna tuvastatud on, et kostja on mitmel aastal suunanud hageja esindatavate poolt ärilisel eesmärgil avaldatud fonogramme üldsusele ilma tasu maksmata, siis on oht, et rikkumine võib korduda. Seega on VÕS § 1055 lg 1 ja lg 3 p 1 kohaldamine põhjendatud. Kuna kostja rikkus hageja esindatavate õigusi sellega, et suunas ärilisel eesmärgil avaldatud fonogramme üldsusele tasu maksmata, siis saab tulevikus keelata samasuguse kostja tegevuse, mis on õigusvastaseks tunnistatud, s.o ärilisel eesmärgil avaldatud fonogrammide üldsusele suunamise tasu maksmata. Samuti saab kostjal keelata üksnes selliste fonogrammide üldsusele suunamise, mille õiguste omajaid esindab hageja. Riigikohtu 17.06.2021 otsusest tuleneb, et keelu kehtestamisel tuleb arvestada vabakasutuse erandeid. Riigikohus on selgitanud, et kostja on menetluses tuginenud

§-st 22 ja § 19 p-st 2 koosmõjus § 75 lg 1 p-ga 6 tulenevatele eranditele (p 21.4). Ringkonnakohus märgib, et alates 07.01.2022 on

§ 19

p-s 2 kehtinud vaba kasutuse erand sätestatud § 19 lg 1 p-s 2, mida on omakorda täpsustatud § 19 lg 1 p-ga 32. Seega on nimetatud normides sätestatud tingimustel õigus fonogramme tasu maksmiseta üldsusele suunata. Samuti tuleb silmas pidada, et vaba kasutamine on lubatud vaid tingimusel, et see ei ole vastuolus tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja seaduslikke huve (

§ 75lg 2).

Eeltoodust tulenevalt tuleb kohustada kostjat tulevikus hoiduma ärilistel eesmärkidel avaldatud fonogrammide, mille õiguste omajaid esindab hageja, üldsusele suunamisest ilma hagejale tasu maksmata, välja arvatud juhul, kui fonogrammide üldsusele suunamise toimub autoriõiguse seaduse § 19 lg 1 p-s 2 (koosmõjus § 75 lg 1 p-ga 6) või § 19 lg 1 p-s 32 (koosmõjus § 75 lg 1 p-ga 6) või §-s 22 (koosmõjus § 75 lg 1 p-ga 6) sätestatud nõuete kohaselt ning tingimusel, et see ei ole vastuolus tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja seaduslikke huve. 12 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 33. Arvestades, et hagi rahuldatakse osaliselt, samuti nõuete rahuldamise ulatust, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Sellest tulenevalt puuduvad pooltel rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 13