KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-22-771 Koh

) § 111 kohaselt lubamatud kohtutäituri mis tahes täitetoimingud seoses arestitud nõudega. Seega ei saa praeguses täiteasjas ei kohtutäitur ega ka kohus teha mis tahes edasisi toiminguid.

§-s 111 sätestatud nõude sissenõudmise keelu tõttu on lubamatud mis tahes õigustoimingud praeguse täiteasja raames, sh toimingud hüpoteegiga koormatud vara õiglase väärtuse kindlakstegemiseks. Menetlus tuleb peatada kuni sissenõudja nõude aresti alt vabastamiseni. Eksperthinnangu kohta võlgnik seisukohta ei esitanud.

1. Sissenõudja avaldas
2. mail 2022, et nõustub eksperdi määratud korteri hinnaga.
3. Sissenõudja teatas
4. mail 2022, et ei nõustu võlgniku taotlusega menetluse peatamiseks, ja palus jätta see rahuldamata. Sissenõudja hinnangul on taotlus alusetu ja põhjendamatu. Maakohtu määrus ja põhjendused
5. Harju Maakohus jättis võlgniku taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata, lõpetas menetluse praeguses asjas ja jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 8.
6. Maakohus jättis võlgniku menetluse peatamise taotluse rahuldamata. 2 2-22-771 8.1.
7. Kohus ei nõustunud võlgniku tõlgendusega

§ 111kohta.

Võlgnik on vaadelnud kitsalt

§ 111

teist lauset, mis sätestab, et arestimisaktiga keelab kohtutäitur võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. Võlgnik jättis tähelepanuta

§ 111

esimese lause, mille kohaselt nõude arestimisel kohustab kohtutäitur võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Sama selgitus on toodud ka kõnealuse nõude arestimisaktis. Kohtu hinnangul piirab

§ 111

üksnes arestitud nõude omaniku õigusi nõude suhtes, kuid nõude täitmine kohustatud isiku poolt kohtutäiturile on lubatud. See tähendab, et ebaõige on võlgniku käsitus, et mistahes toimingud hüpoteegiga koormatud vara õiglase väärtuse kindlakstegemiseks on lubamatud. Seetõttu ei nõustunud kohus ka võlgniku tõlgendusega, justkui tuleneks

§-st 111 imperatiivne keeld teha täitemenetluses toiminguid.

§-s 111 sätestatud keeld on suunatud üksnes täitemenetluse võlgnikule, kelle nõue on arestitud, kuid ei piira muus osas täitemenetlust. 8.1.

1. Täiendavalt märkis kohus, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 353–357 ei tulene samuti alust kohtumenetluse peatamiseks põhjusel, et teises täitemenetluses on arestitud nõue, mille rahuldamiseks toimuvas täitemenetluses on esitatud avaldus hüpoteegiga koormatud vara õiglase väärtuse kindlakstegemiseks. Objektiivselt ei ole täidetud ei TsMS § 353, § 354 ega ka § 357 eeldused, sest ükski pooltest ei ole surnud ega lõppenud (§ 353), keegi ei ole kaotanud tsiviilkohtumenetlusteovõimet (§ 354) ning tegemist ei ole abielu lahutamisega (§ 357). Samuti ei ole täitemenetluses nõude arestimise näol tegemist poolest tuleneva mõjuva põhjusega TsMS § 355 tähenduses, kuivõrd tegemist peab olema asjaoluga, mis takistab ajutiselt asja läbivaatamist. Samuti ei ole täidetud TsMS § 356 eeldused, kuna praeguses asjas tehtav lahend, st menetluse lõpetamine pärast hüpoteegiga koormatud kinnisasja uue hindamise korraldamist, ei sõltu vähimalgi määral sellest, kas ja millal praeguse täiteasja sissenõudja nõue võlgniku vastu vabastatakse aresti alt täitemenetluse nr 023/2017/1366 raames. 8.1.
2. Võlgniku tegevus menetluses on vastuoluline ning on käsitatav menetlusõiguste kuritarvitamisena. Asjaolud, millistega võlgnik põhjendab oma
3. mai
4. a menetluse peatamise taotust, eelkõige sissenõudja nõude arestimine, olid võlgnikule teada nii praeguse asja menetlusse võtmise määruse saamisel
5. veebruaril 2022 kui ka ekspertiisi tasu ettemaksu tasumisel
6. veebruaril
7. TsMS § 329 lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised esitama menetluses oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Seega on menetluse peatamise taotluse esitamine pärast seda, kui ekspert on koostanud eksperthinnangu ning selgunud on kinnisasja uus väärtus, vastuolus ka TsMS § 329 lg-ga 1 ning sellel on menetluse venitamise tunnused, mida kohus TsMS § 200 lg 2 alusel ei saa ega tohi lubada. 8.1.
8. Eeltoodud põhjustel jättis kohus võlgniku taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. Kohus selgitas, et TsMS § 360 lg 2 ei näe menetluse peatamata jätmise peale ette määruskaebuse esitamise õigust. 8.
9. Maakohus selgitas, et

§ 74lg 8 kohaselt taotleb kohtutäitur hinna vaidlustamise korral uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Ts

MS § 428 lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. Riiklikult tunnustatud ekspert MK esitas

1. aprillil 2022 kohtule eksperthinnangu nr 52158/2022MK. Ekspertiisi läbiviimise ja selle tulemuse kohta ei ole vastuväiteid esitatud. Menetluse peatamise taotlus on kohtu poolt lahendatud. Kuivõrd kohus määras kohtutäituri taotlusel kinnisasja uue hindamise korraldamiseks ekspertiisi ning kohtu määratud ekspert on kinnisasja uue hindamise läbi viinud ja esitanud kohtule eksperthinnangu, siis on kohtutäituri poolt kohtule esitatud nõue täidetud. Seetõttu lõpetas kohus asja menetluse. 3 2-22-771 8.
2. Maakohus leidis, et arvestades kohtule esitatud nõuet ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus
3. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada resolutsiooni p 2 osas ning saata asi lahendamiseks tagasi samale maakohtule. Võlgnik leiab, et maakohus kohaldas ebaõigesti

§-i 111. Kohus leidis ebaõigesti, et vaatamata

§-s 111 sätestatud võlgnikule suunatud keelule nõuet sisse nõuda, on lubatav teha praeguses täiteasjas õigustoiminguid, sh hüpoteegiga koormatud vara õiglase väärtuse kindlakstegemiseks. Maakohus jättis tähelepanuta, et

§ 111

järgi on kohtutäituri poolt nõude arestimise üheks õiguslikuks tagajärjeks võlgniku suhtes see, et võlgnikul on keelatud nõuet käsutada, sh nõuet sisse nõuda. Järelikult ei saanud sissenõudja pärast Tallinna kohtutäituri Priit Petteri poolt 25. septembri 2017. a nõude arestimise akti koostamist oma väidetavat võlgniku vastu suunatud hüpoteekidega tagatud nõuet sisse nõuda.

§-s 111 sätestatud keeld on imperatiivne ning selle kohaldamise osas ei ole kohtutäituril ega kohtul kaalutlusõigust. Kuivõrd

§ 111

keelab võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda, siis on lubamatud kohtutäituri mis tahes edasised täitetoimingud seoses arestitud nõudega, sh toimingud hüpoteegiga koormatud vara õiglase väärtuse kindlakstegemiseks. Seega oleks menetlus praeguses tsiviilasjas tulnud peatada kuni sissenõudja nõude aresti alt vabastamiseni ning maakohus on tsiviilasja menetluse põhjendamatult lõpetanud. Menetlusosaliste seisukohad 10. Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.

§ 111

ei takista toiminguid täitemenetluses ning nõude täitmine kohtutäiturile on lubatud.

§ 111

piirab üksnes arestitud nõude omaniku õigusi nõude suhtes, kuid nõude täitmine kohustatud isiku poolt kohtutäiturile on lubatud.

1. Sissenõudja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle läbi vaatamata, alternatiivselt rahuldamata. Sissenõudja väitel tugineb võlgnik sisuliselt peatamise asjaoludele, kuid seaduse kohaselt ei ole maakohtu määruse resolutsiooni p 1 vaidlustatav. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Samuti on oluline arvestada, et kuna sissenõudja kasuks kinnistusraamatusse seatud hüpoteek on ajaliselt varasem, kui kohtutäituri Priit Petteri tegevus, siis ei oma kohtutäituri Priit Petteri tegevused sissenõudja hüpoteegi realiseerimise seisukohast tähtsust. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendites nr 2-18-1633 ja nr 3-2-1-79-
2. Menetluse edasine käik
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruskaebemenetluse kulud tuleb jätta võlgniku kanda. 4 2-22-771
5. Vaidlustatud määrusega jättis maakohus rahuldamata võlgniku taotluse menetluse peatamiseks (resolutsiooni p 1), lõpetas praeguse tsiviilasja menetluse (resolutsiooni p 2) ja jaotas menetluskulud (resolutsiooni p 3). Võlgnik vaidlustab maakohtu määruse osas, millega maakohus lõpetas tsiviilasja menetluse. Seega kontrollib kolleegium maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi üksnes menetluse lõpetamise osas. Osas, millega maakohus jättis rahuldamata võlgniku taotluse menetluse peatamiseks, ei ole maakohtu määruse peale nähtud ette edasikaebeõigust (vt TsMS § 360 lg 2). Nimetatud osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 1, lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 kohaselt jõustunud.
6. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus on tsiviilasja menetluse lõpetamise osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. 15.1.

§ 74

lg-st 8 tuleneb, et arestitud asja hinna vaidlustamise korral võlgniku või sissenõudja poolt taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Asja materjalidest nähtub, et praeguses asjas taotles kohtutäitur kohtult eksperdi määramist täiteasjas nr 008/2013/486 arestitud kinnisasja asukohaga XXX (registriosa XXXXXXXX) turuväärtuse kindlakstegemiseks. Maakohus määras

1. veebruari
2. a määrusega tsiviilasjas ekspertiisi korraldamise ja riiklikult tunnustatud ekspert MK esitas
3. aprillil 2022 kohtule eksperthinnangu kinnisasja turuväärtuse kohta. Kohus võimaldas menetlusosalistel esitada ekspertiisi ja koostatud eksperthinnangu kohta seisukohti, vastuväiteid ja taotlusi. Ühelgi menetlusosalisel ei olnud vastuväiteid ega taotlusi seoses korraldatud ekspertiisi ega selle tulemusel koostatud eksperthinnanguga. Eelnevat arvestades nõustub kolleegium maakohtuga, et kohtutäituri poolt praeguses tsiviilasjas esitatud avaldus arestitud vara uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks on täidetud. Praeguse menetluse eesmärk on saavutatud ning pole seadusest tulenevat alust ega ka elulist vajadust selle menetluse jätkamiseks. Seega leidis maakohus õigesti, et tsiviilasja menetlus tuleb TsMS § 428 lg 2 alusel lõpetada. 15.
4. Võlgniku peamine vastuväide tsiviilasja menetluse lõpetamisele on tema seisukoht, et kuna sissenõudja nõue on teises täitemenetluses arestitud, siis on tal

§-st 111 tulenevalt keelatud nõuet sisse nõuda, mistõttu on lubamatud ka kõik kohtutäituri täitetoimingud praeguses täiteasjas seoses arestitud nõudega. Kolleegium leiab, et see vastuväide ei ole praeguse tsiviilasja menetluse lõpetamise kontekstis asjakohane. 15.2.

1. Võlgnik on asjas esile toonud, et: • • • praeguses täiteasjas on võlgniku suhtes alustatud täitemenetlust sissenõudja täitmisavalduse ja
2. veebruari
3. a notariaalse ühishüpoteegi seadmise lepingu alusel; paralleelselt on kohtutäitur Priit Petter algatanud sissenõudja suhtes võlgniku täitmisavalduse ja jõustunud kohtuotsuste tsiviilasjas nr 2-15-16531 alusel täitemenetluse täiteasjas nr 023/2017/1366;
4. septembri
5. a nõude arestimise akti kohaselt on kohtutäitur Priit Petter täiteasjas nr 023/2017/1366 arestinud sissenõudja nõude võlgniku vastu, mida võlgnikult nõutakse sisse praeguses täiteasjas. 15.2.2.

§ 111kohaselt võib sissenõude pöörata ka nõudele ja selle nõude arestida.

Selle sätte kohaselt sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. 5 2-22-771 15.2.

1. Kolleegium märgib, et praegusel juhul rahuldas maakohus kohtutäituri avalduse eksperdi määramiseks juba
2. veebruari
3. a määrusega ning ekspert on oma hinnangu andnud. Maakohtu olemuselt formaalne määrus sellise menetluse lõpetamise kohta, mis on oma eesmärgi täitnud ja mille jätkamiseks ei ole alust ega vajadust, ei ole käsitatav toiminguna, mis saaks rikkuda

§ 111teisest lausest tulenevat nõude sissenõudmise keeldu.

Kolleegiumi hinnangul ei ole ka kohtutäituri avaldus arestitud asja hindamiseks ekspertiisi määramiseks käsitatav nõude sissenõudmisena võlgniku poolt

§ 111teise lause tähenduses.

Igal juhul ei õigustaks võlgniku vastuväide praeguse tsiviilasja, milles määrati arestitud asja hindamise korraldamiseks ekspertiis ja mis on oma eesmärgi täitnud, jätkamist. 15.

1. Kolleegium ei nõustu võlgnikuga selles, et maakohus oleks tsiviilasja menetluse lõpetamise asemel pidanud menetluse peatama. Maakohus leidis õigesti, et praegusel juhul ei esinenud TsMS-s sätestatud aluseid menetluse peatamiseks, ja kolleegium nõustub nende põhjendustega. 15.
2. Määruskaebuse lahendamiseks ei ole ringkonnakohtul vaja võtta seisukohta küsimuses, kas sissenõudjal on õigus praeguses täiteasjas täidetavat hüpoteegiga tagatud nõuet kohtutäituri vahendusel sisse nõuda või mitte.
3. Eeltoodud põhjustel ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust vaidlustatud osas tühistada. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Kuna maakohtu määrus jääb sisu osas muutmata, ei ole seda vajalik muuta ka menetluskulude jaotuse osas (vt TsMS § 173 lg 3 esimene lause). Võlgnik ei ole menetluskulude jaotust määruskaebuses ka eraldi vaidlustanud. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda.
5. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 ning arvestades, et maakohtu menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda ja neid ei tule seega rahaliselt kindlaks määrata, määrab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse. 18.
6. Sissenõudja
7. augustil 2022 esitatud menetluskulude nimekiri sisaldab nii esimese astme menetluses kui ka määruskaebemenetluses tehtud toiminguid ja kantud kulusid. Kolleegium märgib, et maakohus jättis maakohtu menetluses kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja sissenõudja ei ole maakohtu määrust selles osas vaidlustanud. Seega tuleb ringkonnakohtul määrata kindlaks üksnes määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud. Eelnevast tulenevalt jätab kolleegium tähelepanuta sissenõudja
8. augusti
9. a menetluskulude nimekirjas loetletud toimingud, mis seonduvad maakohtu menetlusega. 18.
11. augusti
12. a menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on sissenõudja lepinguline esindaja teinud määruskaebemenetluses järgmised toimingud:
13. mail 2022 kohtumäärusega tutvumine 0,2 t,
14. juunil 2022 kohtu kirjaga tutvumine 0,2 t,
15. juunil 2022 seisukoha koostamine 2,9 t,
16. juunil 2022 kohtutäituri seisukohaga tutvumine 0,2 t,
17. juunil 2022 kohtu kirjaga tutvumine 0,2 t,
18. juulil 2022 kohtu kirjaga tutvumine 0,2 t ja
19. augustil 2022 menetluskulude nimekirja koostamine 0,4 t. Kokku on sissenõudja lepinguline esindaja teinud määruskaebemenetluses toiminguid seega 4,3 t ulatuses. 6 2-22-771 18.
20. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et sissenõudja menetluskulude nimekirjas toodud määruskaebemenetluse toimingud ja neile kulunud ajakulu on osaliselt põhjendamatud. Kolleegiumi hinnangul tuleb sissenõudja lepingulise esindaja
21. mai
22. a,
23. juuni
24. a ja
25. juuni
26. a toiminguid vaadata koos, kuna need on suunatud määruskaebusele vastamisele (vaidlustatud kohtumäärusega tutvumine; kohtu kirjaga, milles anti tähtaeg määruskaebusele vastamiseks, tutvumine; määruskaebuse kohta seisukoha koostamine). Arvestades maakohtu määruse ning võlgniku esitatud määruskaebuse sisu ja mahtu ning sissenõudja
27. juunil 2022 esitatud seisukoha sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul nimetatud toimingute põhjendatud ajakulu kokku 2,5 t. Ehkki sissenõudja
28. juuni
29. a seisukoht on mahult u 3,5 lk, sisaldab see valdavalt väljavõtteid võlgniku määruskaebusest ja maakohtu määrusest. Samuti tuleb vähendada sissenõudja menetluskulude nimekirja koostamisele
30. augustil 2022 kulunud aega 0,3 t-ni, arvestades, et ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekiri sisaldas ka maakohtus kantud menetluskulusid, mille esitamist ei olnud nõutud. 18.
31. Sissenõudja lepingulise esindaja muud määruskaebemenetluses tehtud toimingud ja nende ajakulu on kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja vajalikud. Seega on sissenõudja lepingulise esindaja põhjendatud toimingute ajakulu kokku 2,5 t + 0,2 t + 0,2 t + 0,2 t + 0,3 t = 3,4 t. 18.
32. Sissenõudja menetluskulude nimekirja kohaselt on talle õigusabi osutatud tunnihinnaga 120 eurot. Kolleegium leiab, et arvestades praeguse tsiviilasja keskmisest väiksemat keerukust ning asjaolusid, et tegemist on hagita menetlusega ja sissenõudja lepinguline esindaja ei ole advokaat, on praegusel juhul põhjendatud ja vajalik tunnitasu 100 eurot. 18.
33. Eelnevast tulenevalt on sissenõudja hüvitatavate menetluskulude suurus, mis tuleb võlgnikult sissenõudja kasuks välja mõista, kokku 340 eurot (3,4 × 100). Sissenõudja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist käibemaksuga. Vastavalt sissenõudja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib ringkonnakohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda praeguse lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 18.
34. Kohtutäitur teatas
35. juulil 2022 ringkonnakohtule, et tal ei ole praeguse tsiviilasja menetlemise käigus tekkinud menetluskulusid, mille väljamõistmist ta taotleks.
36. TsMS § 433 lg 1 võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik, Meeli Kaur, Villem Lapimaa 7