lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor, Silvia Kuller, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: K K; ik: xxx; elukoht: xxx. RESOLUTSIOON 1. 2. 3. 4. Jätta K Ki (K) kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirs 18.10.2022 otsusele nr 2317,22,007247 K Ki karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot, rahuldamata. Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirs 18.10.2022 otsus nr 2317,22,007247 K Ki karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot, muutmata ja tühistamata. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot tuleb kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja, s.o 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadavaks tegemise päevast, s.o hiljemalt 06.02.2023 tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot selles, et menetlusalune isik 01.10.2022 kell 16.15 Retke tee 14 juures Tallinnas, Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 sätestatud keeldu ning pani toime
Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse Menetlusalune isik esitas kohtule kaebuse. Kokkuvõtvalt on kaebuses märgitud, et kaebuse esitaja oli koos sõbra M Kiga väljas ja M K sõidutas teda raske toidukotiga koju. Kui jõudsid tema kodu juurde hakkas M K imelikult käituma, ei suutnud enam rääkida. Ütles M Kile, et see seisma jääks ja suretas ise auto välja. Sõiduk peatus xxx maja juures. Helistas kiirabisse ja M K võeti kiirabiautosse. Ise läks toidukotiga tuppa. Helistati ja öeldi, et politsei soovib temaga rääkida. Arstid ütlesid, et elutähtsad organid on korras. Politsei ütles, et peab hoiule võtma auto võtmed ja lubama, et järgmised 8 tundi M K rooli ei lähe. Küsiti, kas M K saab tema juurde jääda ja ütles, et saab. Kiirabi oli ära sõitmas ja kuna auto oli pargitud valesti, siis istus rooli ja sõitis oma maja, xxx ette. Sama politseiekipaaž sõitis tema kõrvale, temalt nõuti juhiluba ja auto dokumente. Ütles, et juhiluba ei kehti hetkel ja politsei ütles, et nad teavad seda. Teda toimetati politseiautosse ja selle aja jooksul auto teisaldati. Karistus on ülemäära karm, ei ole 9 aasta jooksul olnud ühtegi liiklusrikkumist. Miks ei oleks saanud piirduda hoiatusega. Käib tööl ja maksab kohtutäituritele vanu võlgu. Töötab hulgilaos ja seal oli tingimuseks, et saab aasta jooksul juhtimisõiguse. Kehtiv rikkumine aga tähendab seda, et ta ei saa aasta jooksul endale juhiluba kuna aasta hakkab kehtima rahatrahvi tasumisest. Üks sündmus viis teiseni, väga kahetseb, et istus rooli, omamata selleks juhiluba. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja leidis, et 400 eurone rahatrahv on ülemäära karm. Oleks nõus kui oleks sõitnud Sõpruse pst-l 50 km/h ja politsei peatab kinni ja tal ei ole juhtimisõigust. Tuleks arvestada erinevate asjaoludega. Sõidu fakt on olemas, sellele vastu ei vaidle. Iseasi, kas oli õigustatud või mitte. Oleks saanud piirduda hoiatusega. Küsis politseilt, kas nad pargiks ära, kuid nad vastasid, et nad parkimisteenuse osutamisega ei tegele. Ütlesid, et nad teadsid, et ta sõitma hakkab. Auto oli pargitud valesti ja oleks ära teisaldatud. Pärast aga kutsuti treiler ja auto viidi ära. Kodus oli ema, aga tal ei ole juhtimisõigust. Juhtimisõigus võeti karistusena ära 9 aastat tagasi, kandis ära ka vangistuse. On töötanud laos 9 kuud ja tingimus oli, et aasta jooksul saab juhtimisõiguse. On seda aega oodanud, trahve tasunud, et saaks minna eksamile. Juhtimisõigus oli 1998 kuni 2013. Auto jäi xxx ette, kinni peeti xxx ja xxx vahel. Kui parkis ära, peeti kinni. Võtmed anti tema kätte, et M K ei hakkaks sõitma, ta elab xxx. Tahtiski sõitma hakata. 2 Kaebuse esitaja asus kohtulikus vaidluses seisukohale, et ta tunnistab, et on rikkumise toime pannud. Tal oli selleks põhjus. Politsei oleks võinud selle ära hoida. Politseiga oli parkimisest juttu xxx juures. Istus politseiauto kongis, siis sai teada, et sõiduk on teisaldatud. Selle rikkumise eest, tunnistab, et on selle rikkumise toime pannud, oleks võinud teha hoiatuse. Maksimumtrahv vist oli 800 eurot, pandi 400 eurot. Kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ei olnud. Kahetses seal kohapeal, see on esimene kergendav asjaolu. Oleks Sõpruse puiesteel sõitnud 60 km/h, siis saab aru. Kästi sõber viia enda juurde koju, sõber oli hüsteerias, et ei jäta autot siia, ema kallis Mercedes. Loomulikult läheb auto rooli ja pargib auto enda maja ette ära. Leidis, et see oli sellel hetkel ainuõige tegevus. Politsei ei olnud nõus teda selles asjas aitama, kuigi nad teadsid kus ta elab. Oleks võinud sealt auto panna maja ette ära. Oleks võinud piirduda hoiatusega, mitte teha 400 eurot rahatrahvi. Kaebus on esitatud eesmärgiga, et ei saaks selle rikkumise eest rahatrahvi. Ei ole kohtuvälise menetleja seisukohaga nõus, leiab, et auto parkimine oli õigustatud sellel hetkel kuna arstid ütles, et K peab saama puhkama. Sellel hetkel kui istus politsei autos, ka politseinikud teadsid, et K peab saama puhkama. Leiab, et parkimine oli õigustatud, kuna politsei ei olnud nõus aitama. Tunnistajana üle kuulatud A D selgitas, et on kaebuse esitajaga kokku puutunud tööalaselt. Rikkumine oli seotud kiirabi tehtud väljakutsega politseile, et isik on tarvitanud narkootilist ainet, soovib lahkuda sõidukiga. Kuna kiirabi teda takistada ei suutnud, kutsuti neid kohale. Tulid kohale, isiku nimi oli kas M või M. Tal esinesid joobele viitavad tunnused. Sooviski lahkuda sõidukiga. Keelasid ja tahtsid suunata sõbra juurde kuna väitis, et tuli sõbra juurest. Kutsus sõbra kohale, K. K tuli välja. Oli vaidlus K. Ki, kiirabi ja politseiga. Jõuti otsusele, et isik sõitma ei lähe ja jätab auto sinna ja läheb K Ki juurde. Lahkusid sealt, kuigi jäi väike kahtlus, et läheb sõitma ja tegid ringi ümber maja ning sõiduk tuligi neile vastu, roolis oli K K. Juhtimisõigust tal ei ole, seega tegemist oli rikkumisega. Kahtlus oli, et rooli võib minna M või M, kelle peale väljakutse oli. Ta oli äärmiselt uimane, sellises seisundis kindlasti ei oleks tohtinud juhtida sõidukit. Seda pooldas nii kiirabi kui politsei, oli näha et sellises seisundis ta kaugele ei jõua. Kui kohale jõudsid, siis oli sõiduk kas xxx või xxx juures parklas parkimiskohal ja liiklustakistust ei olnud. Sõiduk võis seal edasi seista, mingit probleemi ei olnud. Menetlusalune isik selgitas, et soovis sõidukit parkida oma maja ette, kuna väidetavalt ei olnud esialgses kohas hästi pargitud. Sõiduk tegelikult ei takistanud. Siis, kui jõudis maja ette, siis takistas, sest see oli ainuke läbisõit, kui oli peatatud. Enne seda võis vabalt seista. Peale peatamist selgitas, et oli teadlik, et tal ei ole juhtimisõigust ja tahtis sõiduki ümber parkida oma maja juurde, xxx juurde, kus on tema elukoht. Kõrval oli sama isik, kelle peale said väljakutse. Ise ei olnud politseiauto roolis. Kaebuse esitaja ei saanud oma maja ees edasi sõita, sest politseiauto sõitis ette, takistas liikumist. Kohapeal oli kolm politseiametnikku, ei ole kindel, et kaebuse esitaja just temaga suhtles. Võimalik, et keegi mainis, et neil oli kahtlus, et M või M lähebki autoga edasi sõitma, nagu aru sai, oli tal pikem sõit ees. Tegemist oli korrakaitsepolitseiga, põhiline suund on korrakaitse. Politsei ülesanne on s.h ka tegeleda kuritegude ja väärtegude ennetamisega. Rikkumine oli ära hoitud, Miga oli räägitud, ütles, et ei lähe rooli. Kas saab öelda, et politsei saab kõik rikkumised ära hoida, ei saa. Seda, et kaebuse esitaja läheb rooli ja sõidab xxx juurest xxx juurde, ära hoida ei saanud. Ei mäleta, et oleks olnud juttu, et auto on vaja ära viia. Vaidlus oli selles, kas M saab sõita koju või mitte. Ümber parkimisest oli juttu alles siis kui rikkumine oli toime pandud, kui kinni peeti. Et esialgsel sündmuskohal oleks juttu olnud ümber parkimisest, seda ei mäleta, jutt oli sellest kas M saab edasi sõita ja kas metadooni kogus on piisav. Kes kiirabi välja kutsus, ei tea, ei ole ligipääsu. Neid kutsus kiirabi välja. Põhitöö on politsei töö ja jätab meelde olulisemaid asju, mis puudutab mingit rikkumist või mis on endaga seotud, kahjuks enamat meelde jätta ei suuda, ei olnud ainuke juhtum, sellel päeval olid ka teised rikkujad. Pisiasju, mida keegi konkreetselt ütles, meelde jätta ei saa. Põhiline oli see, et M ei võinud sõidukit juhtida, kuna ta joove oli nii suur, ta oli nii uimane ja aeglane, ta ei saaks juhtimisega hakkama. Seda talle öeldi, M nõustus, sai sellest aru ja oligi nõus, et ei lähe sõitma. M nendega ei vaielnud, sai aru kohapeal, andis neile oma käitumisega teada, et ei lähe sõitma. Ainuke, kes vaidles kiirabiga, politseiga, oli kaebuse 3 esitaja. Kaebuse esitaja soov oli, et M võib edasi sõita, et see metadooni kogus ei ole nii suur ja saab sellega hakkama. Kui otsustati auto võtmete ja dokumentide andmine kaebuse esitaja kätte, siis tema sellist otsust ei oleks teinud. Ei mäleta seda andmist. Enamasti antakse omanikule või haldajale. Sõiduki teisaldamise põhjus oli see, et ühe korra juba puutusid kokku, hoiatasid, et autoga ei tohiks sõita, reaalsus näitas seda, et autot kasutati selleks, et liikuda. Et ära hoida kolmandat juhtumit, sõiduk oligi teisaldatud politsei parklasse. Esimene kord anti võimalus, kui auto oleks kohale jäänud, rikkumist ei oleks juhtunud kui ei oleks sinna istunud. Sõiduk võis seal seista täiesti vabalt, ükskõik et teise maja juures. Parkimiskohad ei olnud tähistatud, piiratud. Igaüks saab parkida ka kõrvalmaja juurde kui see ei ole reguleeritud. Hädavajadust seda sealt ümber parkida ei olnud. Kui alguses suhtlesid, siis ei teadnud, et kaebuse esitajal juhtimisõigust ei ole, ainult kontrollimise käigus. Pärast küsisid andmeid. Kahtlus oli M kohta, mitte kaebuse esitaja kohta. Kaebuse esitaja lubas, et võtab M enda juurde. Üldjuhul ajaliselt mitte vähem kui 6 tundi, parem kui on 12 tundi. Sõitma saab minna 6 tunni, 12 tunni pärast, metadooni mõju on individuaalne. Ei mäleta, et oleks joobe osas kaebuse esitajale öelnud. Kaebuse esitaja oli kogu aeg juures, oli vaidlus kiirabiga, ei ole välistatud, et kiirabi mainis. Kiirabi kinnitas, et isikule ongi välja kirjutatud metadooni ravi, ehk täiesti seaduslik. Mõnikord kui võetakse suurem doos või segatakse teiste ravimitega, siis tekitabki seisundi, et enam juhtida sõidukit ei saa kuna sõiduk on kõrgendatud ohuga. Kui isiku seisund peale tarvitamist muutub niivõrd uimaseks, siis ei või sõidukit juhtida. Kaebuse esitaja seisukoht oli, et kas M seisund on niivõrd uimane, et kas saab sõita või ei saa. Ei tea põhjust miks kiirabi välja kutsuti ega ka seda, kes kutsus kiirabi. Teab vaid seda, kes kutsus politsei. Kiirabi arvas, et isik sellises seisundis sõidukit juhtida ei saa. Kuna kiirabi isikut takistada ei saa, siis kiirabi kutsub üldjuhul välja politsei. Kohapeal, xxx või xxx juures ei olnud juttu, et sõidukit tuleb ilmtingimata ümber parkida. Sõiduk seisis normaalselt maja ees ja liiklust ei takistanud. Ümberparkimise probleem tuli alles siis kui kaebuse esitaja oli kinni peetud xxx maja juures, selgus, et auto ei andnud kaebuse esitajale rahu. Kiirabi juures ümberparkimisest juttu ei olnud. Auto võis seal edasi seista, oleks kõik korras. xxx ees ümber parkimisest juttu ei olnud. Et sõiduk võis seal seista, viitab sellele, et mingit probleemi parkimisega seal ei olnud. Parkimise osas mainiti siis kui rikkumine oli toimepandud, xxx juures, et selle asemel, et sõidukit ära viia, politsei pargiks selle ümber. Politseis kehtib reegel ja kord, et politsei isiklikult rikkujate sõidukeid ümber ei pargi. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalune isik on leidnud, et politsei oleks pidanud selle teo ära hoidma, siis KorS sätestab, et avaliku korra eest vastutav isik on isik, kes saab rikkumise ära hoida. Avaliku korra alla läheb ka õiguskord. Igal inimesel on endal vastutus ära hoida rikkumisi. Menetlusalusel isikul oli võimalus valida kas ta hakkab mootorsõidukit juhtima või ei. Vastutus ei olnud politseil, vaid menetlusalusel isikul. Politsei ei pea tegelema sõidukite ümberparkimisega ega võtma endale vastutust kalli sõiduki juhtimises ja hiljem kandma süüdistusi, et sõidukiga on midagi juhtunud. Kui politsei oleks näinud, et antud kohas sõiduk takistab liiklust, oleks kohe teisaldatud. Nii nagu tehti teisel korral kui sõiduk seisis kohas, kus seista ei saanud. K K otsustas teadlikult ja tahtlikult ise minna sõiduki rooli, teades, et tal ei ole juhtimisõigust, teades, et liiklusseadus ei luba mitte mingil juhul juhtimist juhtimisõiguseta isikule. Ei esine siin hädaseisundit või sellist süüd välistavat asjaolu, liiklusseadus ütleb, et kui juhtimisõigus puudub, siis mootorsõidukit juhtida ei tohi. Sellest on menetlusalune isik üle astunud, olukorras, kus see ei olnud hädavajalik. Mis puudutab karistuse raskust, siis kohtuväline menetleja on järginud Riigikohtu suuniseid, mis ütleb, et karistuse lähtekohaks võetakse sanktsiooni keskmine määr, sellest arvestatakse kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, mis selles asjas puuduvad ja saadakse karistuse määr, millega isikut mõjutada. Kui võtta, et süü on keskmine, siis sinna sanktsiooni keskmisesse jõuabki. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole ka tänaseks oma rolli mõistnud selles teos, saanud aru, et vastutus oli temal endal, siis leiab, et ei ole ka alust rahatrahvi vähendada, sest ei esine mingeid kergendavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja ei ole vastu kui määrata rahatrahv ositi tasumisele. 4 Maakohtu seisukoht süüteokoosseisu osas Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga, kuulanud ära kaebuse esitaja ja tunnistaja ütlused ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha, asub alljärgnevale seisukohale. VTMS § 133 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamiseks välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemist, kuivõrd menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 1 sätestatud keeldu.
lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. Kuivõrd väärteoprotokolli ja kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse K Kile ette mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta, siis analüüsib kohus, kas K K on 01.10.2022 juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Nii väärteoprotokollis kui –otsuses on kohtuväline menetleja leidnud, et K Ki tegevus tuleb kvalifitseerida mootorsõiduki juhtimisena ilma juhtimisõiguseta isiku poolt põhjusel, et isik on rikkunud
lg 1 p 1 sätestatud keeldu, kuivõrd isikul puudus vastava kategooria juhtimise õigus.
lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt ei olnud K Kil temale inkrimineeritud teo toimepanemise ajal 01.10.2022 ega ka liiklusregistrist väljatrüki tegemise ajal, s.o 11.10.2022 seisuga kehtivad juhilubasid. Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt K Kil seisuga 01.10.2022 juhtimisõigus puudus. Küll nähtub sama registri andmetest, et K Kil on juhtimisõigus olnud alates 1998, kuid juhtimisõigus on taastamata. Seega kehtivat juhiluba K Kil ei olnud ega ole ka käesoleval ajal. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Eeltooduga on seega tõendamist leidnud ning seda ei ole ka menetlusalune isik vaidlustanud, et K K juhtis 01.10.2022 kell 16:15 mootorsõidukit xxx reg.märgiga xxx Tallinnas xxx juures. Sealjuures ei olnud sel ajahetkel K Kil aga vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Seega arvestades eeltoodut leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et K K on täitnud
lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu ehk juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. 5 Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus puudub, kuid sellele teadmisele vaatamata asus ta mootorsõidukit juhtima, leides, et ta peab enda arvates valesti või valesse kohta pargitud sõiduki ära parkima enda elukoha juurde. Seejuures on menetlusalune isik tunnistanud väärteo toimepanemist, kuid leidnud, et väärteo toimepanemine oli õigustatud, sest politsei ei olnud nõus teda aitama. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja eesmärgiga teostada süüteokoosseisule vastav asjaolu teadmises, et see ka saabub, s.o kavatsetult ning menetlusalune isik rikkus
Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 1 sätestatud keeldu ning pani sellega toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Samuti on tuvastatud, et menetlusalune isik juhtis sõidukit isikuna, kelle puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Seega on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirs, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 2 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud ka, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot.
lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, s.o kuni 800 eurot või aresti kuni 30 päeva. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Sellest tulenevalt kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. 6 Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse määramisel/mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr ning sellises määras on kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule karistuse ka määranud. Seejuures ei ole tegemist väärteoga, milles sisalduva süü suurust saaks mõõta, s.t ei ole tegemist ei lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ega ka lubatud alkoholipiirmäära ületamisega, milliste mõõtetulemusest lähtudes saaks hinnata süü suurust. Seega saab asuda seisukohale, et tegemist on keskmise süüga. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Seevastu on kaebuse esitaja kohtule esitatud kaebuses avaldanud kahetsust ja märkinud kohtuistungil, et ta kinnipidamise järgselt avaldas kahetsust. Sellistest andmetest võiks tulla järeldusele, et menetlusaluse isiku käitumises on tuvastatud karistust kergendav asjaolu. Samas on kaebuse esitaja kohtuistungil korduvalt rõhutanud, et süüteo toimepanemine, mida kaebuse esitaja nimetab parkimiseks, oli õigustatud, kuna politsei ei olnud nõus teda aitama. Seejuures jätab kaebuse esitaja tähelepanuta selle, et parkimise vajadusest rääkis ta politseile alles siis, kui oli süüteo toime pannud ja eelnevalt ei olnud ta politseilt abi palunud. Sellised kaebuse esitaja seisukohad viitavad sellele, et kaebuse esitaja peab süüteo toimepanemist õigustatuks ning selline suhtumine süüteo toimepanemisse näitab kohtu arvates seda, et väited kahetsusavaldusest on paljasõnalised ning kaebuse esitaja poolt süüteo toimepanemise õigustamine näitab kahetsuse puudumist. Seega ei ole ei kohtuvälises menetluses ega ka kaebemenetluses tuvastatud ei raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki, s.o eesmärki mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, tuleb karistuse määramisel hinnata isiku käitumist süüteole eelnevalt ja sellele järgnevalt, millest saab järeldada isiku üldist õiguskuulekust või selle puudumist. Seetõttu tuleb arvesse võtta ka süüteole eelnenud perioodil määratud karistusi ja tema käitumist liikluses üldises plaanis. Väärteotoimikus leiduvast karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on kaebuse esitajal üks kehtiv kriminaalkaristus teiseliigilise kuriteo eest ja kaheksa kehtivat väärteokaristust. Seejuures nähtub nendest andmetest sedagi, et kaheksast väärteokaristusest kuus on määratud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.