Obsah (5)

§ 80§ 96§ 100§ 101§ 102

Tsiviilasi nr 2-22-11093 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2022. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number

) § 96 ja § 97 punkti 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. 6. Sünnitõendist (tlk 4) nähtuvalt on S. P. ülenejaks sugulaseks

§ 80lg 1 järgi nende vanemad R.

S. ja I. P. , olles ülalpidamiskohustuslaseks

§ 96mõttes.

7.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. 8. Vaidlust ei ole selles, et hageja elab emaga. Hageja nõuab kostjalt elatist 200 eurot kuus, mis on väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa miinimummäära põhjendama ega tõendama.

1. Kostja on kohtule avaldanud, et pool tema palgast läheb lastele ning augustist on ta töötu. Kostja esitatud palgateatisest (tlk 8) nähtuvalt oli tema juulikuu töötasu suuruseks XXX eurot (bruto), millest on kinnipeetud lisaks riiklikele maksudele elatis summas 277,37 eurot. Töötamise registri andmetel lõpetati töösuhe 31.07.
2. a poolte kokkuleppel ning otsuse tegemise aja seisuga kostjal registri andmetel kehtiv töösuhe puudub. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on kostjal lisaks hagejale veel üks alaealine laps (2009 sündinud). Hageja seaduslik esindaja on istungil avaldanud, et pooltel on lisaks hagejale veel üks ühine laps, kellele on elatis väljamõistetud ning kaks viimast aastat on kohtutäituri kaudu 250 eurot kuus maksnud. Hagejale pole kostja midagi maksnud. Kostja istungile ei ilmunud, kuid teatas, et võib asja ära arutada ilma tema osavõtuta. 10.

§ 102

lg 2 võimaldab teatud eelduste esinemisel elatise välja mõista ka

§ 101

alusel arvutatud elatise summast väiksemas summas, kuid selleks peavad esinema mõjuvad põhjused.

1. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
2. oktoobri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
4. Asjaolu, et kostja on töötu ja tema ülalpidamisel on veel teine laps, ei anna veel iseenesest alust elatise vähendamiseks. Kostja ei ole esile toonud selliseid mõjuvaid põhjuseid ega esitanud ka tõendeid, millest nähtuvalt oleks põhjendatud elatist vähendada. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et hageja nõuabki elatist summas, mis on

§-s 101 arvutatud summast väiksem. 13. Seega on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjal tuleb hagejale tasuda elatist 200 eurot kuus. 14.

§ 101

lõike 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 100lg 4 järgi makstakse elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

2

1. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 30.07.
2. a 200 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni.
3. Elatis tuleb tasuda iga kuu
4. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja poolt hagis märgitud arveldusarvele nr XXX selgitusega „S. P. , elatis“. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
5. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 3