lg 1 alusel kehtestatud kalapüügieeskirja § 53 lg 1 p 12 ja
342 jõevähi püügiga vähipüügi keeluajal tekitas Mart Põld
lg 1 p 3,
lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse nr 67 „kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm“ § 1 ja lisa 1 ning
lg 6 sätestatu alusel keskkonnale olulise kahju summas 17 100 eurot (jõevähkide arv 342 x 10 eurot x 5). 3
lg 1 sätestab kalapüügi mõiste, milleks on tegevus, mille eesmärk on kala, jõesilmu ja teiste sõõrsuude, jõevähi, krevetiliste ning teiste kümnejalaliste, kalmaari ja teiste peajalgsete (edaspidi kõik koos kala) hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel.
lg 1 alusel kehtestatud kalapüügieeskirja § 53 lg 1 p 12 kohaselt on keelatud jõevähki püüda 1.septembrist 31. juulini.
lg 2 p 1 kohaselt on kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks kalapüük keeluajal.
lg 1 p 3 /kala- ja veetaimevarule kahju tekitamiseks loetakse sellise kalaliigi püüdmist, mille püük on käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti kohaselt keelatud/.
lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse nr 67 „kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm“ § 1 /kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju, välja arvatud kalapüügiseaduse § 73 lõikes 5 nimetatud juhul, hüvitamise määrad on nimetatud lisas 1 – jõevähil on kahju hüvitamise määr isendi kohta 10 eurot/.
lg 6 /kalavaru kahjustamise korral käesoleva seaduse §-s 71 nimetatud rikkumise toimepanemisel on kahjuhüvitis kalaliigi isendi või kilogrammi kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 või 5 alusel määratud viiekordne määr/. Mart Põld pani tahtlikult toime kalapüügi nõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, s.o KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2. Mart Põldu süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 20.09.2019–24.09.2019 võltsis Saare maakonnas tahtlikult Soome Vabariigi tolliametnikele esitamise eesmärgil dokumenti – veokirja (rahtikirja), millega soovis Soome Vabariigi tollis tõendada temal kaasas olevate 342 jõevähi päritolu.
lg 2 kohaselt ei reguleeri
kalakasvatust ja -püüki kalakasvatusrajatistes nagu tiigid, sumbad ja basseinid. A OÜ on registreeritud alates 09.06.2016 vesiviljelusettevõttena ning omab jõevähkide kasvatamiseks mitut tiiki, millega seoses ei kehti seal
nõuded. Mart Põld kasutas seda teadmist ära ning võltsis veokirja intellektuaalselt, st ta koostas dokumendi, mille andmed ei olnud sisult õiged. Nimelt kirjutas ta dokumenti, et temal kui vedajal kaasas olevad jõevähid on püütud M U kuuluvast A OÜ hobikasvandusest M talust, S külast, L vallast, Pärnu maakonnast, kuigi tegelikkuses olid jõevähid püütud tema enda poolt 21.09.2019 ebaseaduslikult Saare maakonnas Saaremaa vallas asuvast L jõest. Mart Põld võltsis dokumenti vastavalt oma ettekujutusele sellest, et Soome Vabariigi toll lubab kontrollimisel tegelikkuses ebaseaduslikult püütud jõevähid toimetada seaduslikult Soome Vabariiki üksnes sellise veokirja esitamisel. Vastavalt Mart Põllu ettekujutusele kui Soome Vabariigi toll peaks kontrollima piiril Mart Põllul kaasas olevate jõevähkide päritolu, siis võltsitud dokumendi, s.o veokirja esitamisel annab dokument õiguse Soome Vabariigi tollil jõevähid riiki lubada ning Mart Põld vabaneb kohustusest tõendada jõevähkide tegelikku päritolu. Selle tulemusel saab Mart Põld tegelikkuses ebaseaduslikult püütud jõevähid Soome Vabariigis näiliselt seaduslikult ära müüa ja tulu teenida. Mart Põld pani tahtlikult toime dokumendi võltsimise, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, s.o KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 4 3. Mart Põldu süüdistatakse selles, et tema olles ajavahemikul 20.09.2019 – 24.09.2019 Saare maakonnas tahtlikult intellektuaalselt võltsinud veokirja (rahtikirja), millega soovis Soome Vabariigi tollis kontrollimisel tõendada temal kaasas olevate 342 jõevähi päritolu. Mart Põld oli koostanud dokumendi selle kohta, et temal kui vedajal kaasas olevad jõevähid on püütud M U kuuluvast A OÜ hobikasvandusest M talust, S külast, L vallast, Pärnu maakonnast, kuigi tegelikkuses olid jõevähid püütud tema enda poolt 21.09.2019 ebaseaduslikult Saare maakonnas Saaremaa vallas asuvast L jõest. Mart Põld oli võltsinud dokumenti vastavalt oma ettekujutusele sellest, et Soome Vabariigi toll lubab kontrollimisel tegelikkuses ebaseaduslikult püütud jõevähid toimetada seaduslikult Soome Vabariiki üksnes sellise veokirja esitamisel. Vastavalt Mart Põllu ettekujutusele kui Soome Vabariigi toll peaks kontrollima piiril Mart Põllul kaasas olevate jõevähkide päritolu, siis võltsitud dokumendi, s.o veokirja esitamisel annab dokument õiguse Soome Vabariigi tollil jõevähid riiki lubada ning Mart Põld vabaneb kohustusest tõendada jõevähkide tegelikku päritolu. Kuna tegelikkuses oli Mart Põld püüdnud jõevähid ebaseaduslikult ning sellega rikkunud
sätteid, oli jõevähkide transportimisel Eesti Vabariigi territooriumil võltsitud veokirja kaasas kandmine ja vajadusel selle esitamine Mart Põllu jaoks vajalik, kuna jõevähkide võimaliku päritolu kontrollimisel Eesti Vabariigi territooriumil riiklikku järelevalvet teostavate ametnike poolt saaks võltsitud veokirja esitamisel vabaneda kohustusest tõendada jõevähkide tegelikku päritolu ja sellega vältida
§-s 5 lg-s 1,
§-s 10 lg-s 8 p-s 3,
§-s 12 lg-s 1,
§-s 13 lg-s 1,
§-s 22 lg-s 1 ja
§-s 25 lg-s 1 sätestatud nõuete rikkumist. Mart Põld, võttes võltsitud veokirja kaasa, transportis L jõest 21.09.2019 ebaseaduslikult püütud jõevähid 24.09.2019 ajavahemikul kell 06.28–09.53 mootorsõidukiga F T registreerimismärgiga xxxxxx Saare maakonnast Saaremaa vallast K külast A talust Harjumaale Tallinna kesklinna Uus-Sadama 19 asuvasse reisiterminali D-terminal, eesmärgiga toimetada jõevähid laevaga Soome Vabariiki müügiks. 24.09.2019 ajavahemikul kell 10.00–10.20 kontrollisid Maksu- ja Tolliameti tolliinspektorid Tallinna sadamas D-terminalis aadressil Uus-Sadama 19, Tallinn laevaga Tallinnast Soome Vabariiki suunduvat kaubikut F T registreerimismärgiga xxxxxx, mida juhtis Mart Põld ning leidsid kaubikust kaks kasti, mis olid täidetud elusate jõevähkidega. Mart Põld esitas kontrollimisel Maksu- ja Tolliameti tolliinspektoritele K.A, A.K-le ja S-K-le, kellel oli ametijuhendist tulenev õigus kauba, transpordivahendite, isiklike asjade ja reisijate läbivaatuste korraldamine ja läbiviimine, jõevähkide päritolu tõendava dokumendina tema poolt võltsitud soome keelse veokirja (rahtikirja), milles oli kirjas, et jõevähid on püütud M U kuuluvast A OÜ hobikasvandusest M talust, S külast, L vallast, Pärnu maakonnast kuigi tegelikkuses olid ebaseaduslikult püütud 21.09.2019 Mart Põllu poolt Saare maakonnas asuvast L jõest. Mart Põld esitas Maksu- ja Tolliameti tolliinspektoritele võltsitud veokirja selleks, et vältida
§-s 5 lg-s 1,
§-s 10 lg-s 8 p-s 3,
§-s 12 lg-s 1,
§-s 13 lg-s 1,
§-s 22 lg-s 1 ja
§-s 25 lg-s 1 sätestatud nõuete rikkumise ilmsikstulekut. Vastavalt Mart Põllu ettekujutusele andis võltsitud dokumendi, s.o veokirja esitamine Maksu- ja Tolliameti tolliinspektoritele talle õiguse jätkata jõevähkide Soome Vabariiki toimetamist ning vabastas kohustusest tõendada jõevähkide tegelikku päritolu.
lg 1 kohaselt võib kala püüda kalapüügiõiguse alusel.
lg 1 kohaselt tohib igaüks kalastuskaardi alusel või harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise korral püüda harrastuskalapüügivahendiga kala avalikul ja avalikult kasutataval veekogul, järgides käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud piiranguid. 5
lg 1 kohaselt tõendab harrastuskalapüügiõigust harrastuskalapüügiõiguse eest tasumine või kalastuskaart.
lg 1 kohaselt kalapüügiga tegeleval isikul peab harrastuskalapüügil kaasas olema kalapüügiõigust tõendav dokument. Kaluri kalapüügiloa alusel kalapüügiga tegeleval isikul peab kalapüügil kaasas olema isikut tõendav dokument. Kalapüügiga tegelev isik on riiklikku järelevalvet teostava isiku nõudmisel kohustatud esitama käesolevas lõikes nimetatud dokumendi.
lg 1 kohaselt loetakse harrastuskalapüügil püütud kala päritolu tõendavaks dokumendiks harrastuskalapüüdja isikut tõendavat dokument.
lg 8 p 3 kohaselt on keelatud müüa, osta või käidelda kala, mille päritolu ei ole tõendatav. Mart Põld pani tahtlikult toime teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, s.o KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOKKULEPPE SISU JA POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS 4. Kooskõlas süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel 30.01.2023 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Mart Põllu süüditunnistamist KarS § 361 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta 3 kuud. Mart Põllu süüditunnistamist KarS § 344 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 5 kuud. Mart Põllu süüditunnistamist KarS § 345 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 4 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel loetakse kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõistetakse Mart Põllule vangistus 1aasta 3 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse karistuse hulka Mart Põllu kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.09.2019 - 26.09.2019, s.o 3 päeva ning Ärakandmata karistuseks jääb vangistus 1 aasta 2 kuud 27 päeva, mis jäetakse KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui Mart Põld ei pane aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeritakse Mart Põllult kuriteo toimepanemise vahendid so läbiotsimise käiguse leitud ja ära võetud 63 vähimõrda (I kd tl 137) ja KarS § 83 lg 2 ja lg 4 alusel konfiskeeritakse Mart Põllult ära võetud 342-st jõevähist alles olevad 292 jõevähki kui kuriteo vahetuks objektiks olnud esemed, kuna nende omamiseks puudus vajalik luba (I kd tl 31). Kokkuleppes on märgitud, et kriminaalmenetluse kuludeks on ekspertiis jõevähkide algpäritolu veekogu(
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.