KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-1721 Tsiviilasi X kohustustest vabastamise menetl

) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 16.11.2016, so rohkem kui viis aastat tagasi.

1. Võlausaldaja Eesi Energia AS vaidleb võlgniku kohustustest vabastamisele vastu. Maksu- ja Tolliametil (edaspidi MTA) vastuväited vabastamisele puuduvad. Maksu-ja Tolliameti tõendist (Ik lk 102) nähtub, et võlausaldaja MTA on ise tulude deklareerimisel tagastamisele kuulunud tulumaksu võlgniku kohustuse katteks kinni pidanud, mistõttu on võlgnevus ajaga tasutud. Ülejäänud võlausaldajad (3tk) ei ole seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas esitanud.
2. Vastavalt

§ 175

lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 13.

§ 173sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel.

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). a) Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse aja kuni käesolevani töötanud. Võlgnik on olnud kogu menetluse jooksul töötu mõned kuud, s.o aastal 2019 märts ja aprill, aastal 2020 november ja detsember ning aastal 2021 jaanuaris ja veebruaris (IIkd lk 13). Võlgniku sissetuleku suurus on olnud vahemikus 500-972 eurot kuus (Swedbank AS konto väljavõte (IIk lk 42-144). Kohus loeb, et võlgnik on täitnud

§ 173lg 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.

b)

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse esitanud 2 aruannet ja need ka kohtu nõudel. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate 3 nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-2-1-46-13 p 14). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik aruannete esitamisel andnud endast parimat. Võlgniku 26.04.2022 esitatud aruanne kogu 5a perioodi kohta ei ole seadusandja mõttega kooskõlas. Seadusandja on pannud kohtule kontrollikohustuse igal aastal hinnata võlgniku kohustuste täitmist. Kohus on saanud võlgniku kohustusi hinnata ainult kahel korral, siis kui on võlgnikule tema kohustusi meelde tuletanud (17.10.2019 ja 05.04.2022). Võlgnik on seega rikkunud aruandluse esitamise kohustust, esitada aruanne igal aastal viie aasta jooksul.

1. c)Swedbank AS arvelduskonto väljavõtte kohaselt on võlgniku arvelduskontol toimunud mitmeid sularaha sissemakseid nt 350 eurot (IIk lk 62), 390 eurot (IIk lk 65), 400 eurot (IIk lk 68), 450 eurot (lk 69 pöördel) ja palju väiksemates summades kogu menetluse jooksul, mida kohtule selgitatud ei ole, samuti on mitmed eraisikud teinud võlgnikule ülekandeid, mille osas samuti puudub info (nt II kd lk 113 pöördel, 114 ja pöördel). Võlgnik ärakuulamisel selgitas, et on sõbrale teinud kingitusi. Igakuiselt mitu korda ühele inimesele kingituse tegemine ei ole aga kohtule usutav. Kogu 5 aastase perioodi jooksul on võlgnik erinevate eraisikutega rahalisi väiketehinguid teinud. Seega on võlgnik rikkunud kohustust anda õiget teavet oma sissetulekute ja väljaminekute osas.
2. d)Väljamakseid ei pea tegema sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Lisaks jääb võlgnikule 25% töötasust, mis jääb üle pärast miinimumtasu mahaarvamist (75% kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele). Võlgniku sissetuleku suurus on jäänud osaliselt vahemikku, mis ületab miinimumpalka. Aastal 2017 sai võlgnik sissetulekut suurusjärgus 366 eurot kuni 423 eurot vahemikus, mis jäi alla miinimumpalga. Aastal 2018 sai võlgnik töötasu suurusjärgus 499,87 eurot kuni 691,01 eurot kuus. Alampalk aastal 2018 oli 500 eurot, seega kõik seda ületav summa tuli eraldada kogumiskontole võlausaldajatele eraldamiseks. Aastal 2019 alampalk oli 540 eurot, võlgniku sissetulekuks oli 437,29 eurot kuni 725,10 eurot, millest oleks samuti olnud võimalik teha eraldisi. Aastal 2022 laekus võlgnikule sissetulekuna 929,77 eurot (II kd lk 139), 948,07 eurot (II kd lk 140 pöördel), 972,23 eurot (II kd lk 142 pöördel). Alampalk 2022 aastal on 654 eurot. Võlgnikul ei ole rahvastikuregistri andmetel alaealisi ülalpeetavaid, kuid võlgnik ei ole sissetulekust 75% kõrvale pannud ega väljamakseid teinud. Võlausaldaja Maksu-ja Tolliameti nõue on küll tasutud (II kd lk 159), kuid seda võlausaldaja enda initsiatiivil ja võimalusena kinni pidada tulumaksutagastuste tagasikandmiste arvelt, mitte võlgniku täitmiskohustusena. Kohus möönab, et kõige suurema võlausaldaja nõue on saanud tasutud, kuid seda ei saa lugeda võlgniku kohustuste täitmiste hulka. Võlgnik vabatahtlikult oma kohustust ei täitnud. Võlgnik selgitas 31.10.2022 ärakuulamisel, et tal on olnud raske. Korteri üürikuluna on võlgnik välja toonud 200 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalkulud ning ta elab üksi. Swedbank AS väljavõtte kohaselt on võlgnik tasunud korteri üüri ja kommunaalkulude katteks maksimaalselt summas 331,10 eurot (II kd lk 133 pöördel), ülejäänud kuudel on üürikulud olnud väiksemas summas 298,80 eurot (II kd lk 142 pöördel, lk 143). Kohtu hinnangul on korteri üürikulu ja kommunaalkulude tasumine vajalik ja põhjendatud. Kohus leiab, et võlgniku püsikulud on ökonoomsed ning terves ulatuses põhjendatud. Kohtu hinnangul, arvestades käesolevat majandussituatsiooni, ei ole võimalik ja eluliselt usutav, et võlgniku püsikulud saaksid olla võlgniku poolt märgitust väiksemas määras, arvestades siinjuures, et võlgnik elab ja kannab kõik kulud üksi. Kohtu kogutud tõendite kohaselt aga võlgniku jutt raskest majanduslikult olukorrast on ebausutav. Swedbank AS arvelduskonto väljavõtte kohaselt on võlgnik suurte summade eest ostnud kosmeetikat Oriflame Cosmetics-ilt. Kohtu hinnangul vajab naisterahvas kosmeetikat, kuid enda 4 tarbeks kosmeetika ostmist sedavõrd suurte summade eest on kohtu hinnangul priiskamine ja oma varade vähendamine, nt 01.07.2018 summas 41,01 eurot, seejärel 02.07.2018 summas 23,78 eurot, 1.09.2018 summas 16,71 eurot (IIkd lk 60), 16.04.2021 summas 64,51 eurot ja 21,76 eurot (IIk lk 135 pöördel). Kohtu hinnangul majanduslikult raskes olukorras inimene peaks kalkuleerima oma väljaminekuid ja tegema ainult hädavajalikud kulutused. Eespool on kohus tuvastanud sularaha sissemaksed, erinevate eraisikute vahelised ülekanded ning piisav sissetuleku suurus, millelt oleks tulnud eraldisi teha. Siinjuures kohus ei pea vajalikuks hinnata, milline oleks olnud eraldiste suurus ja kui suures summas võlgnik jättis eraldamata. Kohtu hinnangul on võlgnik hoopiski rikkunud oma kohustusi suuremas mahus, mida kohus allpool käsitleb.
3. e)Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlgnikul on käimas kohustustest vabastamise menetlus, mille kestel tuleb võlgnikul teha endast kõik võimalik vähendamaks võlausaldajate nõudeid. Kohus tuvastas võlgniku konto väljavõttega tutvumisel, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud süüliselt. Võlgnik on menetluse kestel eelistanud uusi võlausaldajaid. Võlgnik on sõlminud Bigbank AS-iga lepingu 12.04.2019 summale 451 eurot, 02.07.2019 uus väljamakse summas 455 eurot, 16.04.2020 uus väljamakse summas 955 eurot (II kd lk 100). Juba alates 02.08.2018 on Bigbank AS-ile tehtud igakuised laenutagastused summas 32,47 eurot (II kd lk 67). Seega on võlgnik saanud laenu vähemalt summas 1861 eurot. Bigbank AS 30.09.2022 vastuse kohaselt puuduvad aga võlgnikul õigused ja kohustused Bigbank AS-i ees (II kd lk 151). Seega on võlgnik suutnud igakuiselt uuele võlausaldajale laenu tagastada ilma probleemideta. Veel nähtub konto väljavõttest, et võlgnik on sõlminud laenulepingu Bondora ASiga: 01.04.2021 summale 1500 eurot, 01.09.2021 uus ülekanne summas 1000 eurot, 02.11.2021 ülekanne 1000 eurot, 14.04.2022 ülekanne summas 2000 eurot (II kd lk 135), 26.07.2022 ülekanne summas 3800 eurot (II kd lk 141 pöördel). Seega on võlgnikul uue võlausaldaja ees kohustusi vähemalt 9300 eurot. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et võttis laenu hammaste raviks. Kohtule aga konto väljavõtetest hambaravile tehtud kulutusi ei tuvasta. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid muul moel hambaravi eest tasumiseks. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku selgitused usutavad. Võlgniku raske olukorra ebausutavaks teeb veel see asjaolu, et 31.10.2022 ärakuulamisel võlgnik kinnitas, et reisil ta käinud ei ole. Kohtule nähtub aga konto väljavõttest 6.08.2022 reis summas 228,80 eurot (IIk lk 143). Võlgnikul on veel arvelduskonto SEB Pank AS-is, millest võlgnik kohut pole teavitanud. Alates 12.09.2022- 19.09.2022 nähtuvad väljaminekud Rhodose saarel (II kd lk 32 pöördel- 35 ja pöördel). Seega ei ole võlgnikul makseraskusi. Pärast MTA nõude äralangemist on võlgniku kohustuste suurus ainult 996,48 eurot. Kohus on eespool tuvastanud raske hooletuse ja tahtluse kahjustada olemasolevaid võlausaldajaid. Kohtule ei nähtu võlgniku maksekäitumises vabandatavusi: uued laenud, reis. Ärakuulamisel ei ole selgunud objektiivseid võlgnikust sõltumatuid asjaolusid, mis oleks takistanud võlgnikul täita seadusest tulenevaid võlgniku kohustusi. Makseraskusi uute võlausaldajate igakuiste maksete tasumisel, millised on suurusjärgus 275,30 eurot (10.08.2022 tagasimakse) ja 317,35 eurot (09.09.2022 tagasimakse) pole võlgnikule probleeme valmistanud. Uute võlausaldajate eelistamine on ilmselge võlausaldajate kahjustamine. Kohtule nähtub selgelt võlgniku ükskõiksus enda tegevuse osas kohustustest vabastamise menetluse edukaks lõpplahenduse otsimiseks. Võlgnik on oma sissetulekut majandanud ebaproportsionaalselt ning teinud endale kahjulikke 5 tehinguid, teinud valesid otsuseid kohustustest vabastamise menetluse keskel. Võlausaldajate huvid on saanud kahjustada. Võlgnik on oma tegevusega vähendanud võlausaldajate võimalusi saada oma nõue kasvõi osaliselt rahuldatud. Kohus on seisukohal, et rohkem kui viie aasta jooksul ei ole võlgnik oma sissetulekut õppinud mõistlikult kasutama, näitab tahtmatust ja ükskõiksust omaenese heaolu parandamisse. 14. Kohus selgitab võlgnikule, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14) ning võlgnik peab suutma seda hiljem ka kohtule tõendada. Juhul, kui võlgnik seda ei tee, riskib ta sellega, et teda kohustustest ei vabastata. Võlgadest vabastamise menetluse üks eesmärke on anda võlgnikule võimalus vähendada oma võlgnevust võlausaldajate ees ning neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada seeläbi väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ja normaalseks sotsiaalseks eluks. Riigikohus on mitmes lahendis väljendanud seisukohta, mille kohaselt ei ole võimalus vabaneda oma kohustustest eelduslikult iga võlgniku õigus. Võlgadest vabastamise menetlus on nähtud ette võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohustustest vabastamise menetluse kestel tuleb võlgnikul toime tulla minimaalsete vahenditega, näitamaks maksete tegemise ja eeskujuliku käitumisega tahet anda endast parim võlausaldajate nõuete kasvõi osaliseks rahuldamiseks ja seda, et ta on väärt uut majanduslikku algust. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). 15. Seega tuginedes eeltoodule, on kohus seisukohal, et võlgniku käitumises esineb võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud süülist käitumist ning seega on kohus tuvastanud

§ 175lg-s 2 sätestatud aluseid kohustustest vabastamata jätmiseks.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et X pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud ning X tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata. 16.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus leiab, et menetluse pikendamine ei ole põhjendatud. Arvestades võlgniku poolt kohtuistungil avaldatut, et tal pole olnud võimalusi võlausaldajatele tasuda, ei ole võlgnikul võimalik muul viisil heastada oma rikkumised. Kohtu hinnangul tõenäoliselt selle ajaga asjaolud ka ei muutu, kuna uued võlausaldajad võtavad omaosa. 17.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud X pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata, lõpetab kohus ka X pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 18.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. X tuleb usaldusisiku kohustustest vabastada. 19. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. 6 Tulenevalt FiMS § 49 lg-st 14 avaldab kohus teate X kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /Allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik 7