lg 1 alusel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning avaldab sellekohase teate väljaandes Avalikud Teadaanded. 6. Võlgniku poolt avaldatu ja ajutise halduri aruande alusel on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku majandustegevus lõppes hiljemalt 2022.a mais. Võlgniku juhatuse liige on avaldanud, et viibis 1,5 kuud haiglaravil, mistõttu puudus võimalus tegevust senisel kujul jätkata. Ajutine haldur on asunud seisukohale, et võlgnik sattus makseraskustesse 2022.a kevadel, kui kahest töövõtulepingust jäi laekumata ligikaudu 30 000 eurot. Seejärel tekkisid raskused maksude tasumisega ja tekkisid võlgnevused töötajate ees. Püsivalt maksejõuetuks muutus võlgnik hiljemalt 2022.a juuni alguseks, mil Maksu- ja Tolliamet arestis võlgniku arvelduskontod. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks probleemid sõlmitud töövõtulepingute täitmisel, sh vead rahavoogude prognoosimises ja riskide hindamises ehk muu asjaolu
7.
lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. 8. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankroti välja kuulutamata jätmisel pankrotimenetluse raugemise tõttu on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel 2-22-11907 teisiti määratud. Kohus määrab juhatuse liikme T T võlgniku dokumentide hoidjaks. 9.
lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. 10. Üheks pankrotimenetluse kuluks on ajutise halduri tasu (
Ajutine haldur on esitanud tasunõude 12 töötunni eest kokku 1 584 eurot (110 eurot tund, millele lisandub käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades on taotletud tasu põhjendatud ja tuleb välja mõista. Ülesannete täitmisele kulunud aeg on põhjendatud ega ületa
11. Ajutise halduri taotlusel ja
lg 6 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, OÜ-le INC Partner. Büroo on käibemaksukohustuslane (KMKR nr EE100900660), mistõttu lisandub halduri tasule käibemaks (
12.
lg 4 esimese lause alusel määrab kohus võlgnikult väljamõistetud ajutise halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest. 13. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise kord on
veebruari 2021.a määrusega nr 2. Määruse § 1 lg 2 kohaselt arvutatakse riigi vahenditest hüvitatava tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Tasu suurus on 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 2 lg 1). Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus 12 tunni eest on 950,40 eurot (käibemaksuga, arvestuse aluseks olev tehe: alustatud pooltunde 24 * 33 eurot * 1,2). Kuna justiitsministri määruse alusel arvutatud hüvitise suurus ületab ühekordset kuupalga alammäära, kuulub
lg 4 teises lauses kehtestatud piirangu tõttu riigi vahenditest hüvitamisele ajutise halduri tasu 784,80 euro ulatuses (654 eurot * 1,2). /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.