Obsah (8)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 484§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2022. a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-124139

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 6.02.2019 tarbijakrediidilepingu nr. xxxxxxxxx, millest alusel sai kostja laenu. Kostja kohustus tagastama TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile laenu vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Laenuandja saatis 8.09.2020 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 23.09.2020 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 5000,00 eurot, millele lisandus lepingutasu summas 250,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.03.2019 - 10.02.

1. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 1241,34 eurot Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 4008,66 eurot (5250,00-1241,34). Laenulepingus nr. xxxxxxxxx leppisid pooled kokku intressimääras 18,90% aastas. Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates
2. osamaksest 10.06.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud
3. osamakseni 10.09.2020 summas 243,62 eurot (63,14+61,66+60,17+58,65). Tulenevalt eeltoodust on intressi võlgnevus summas 243,62 eurot. Vastavalt 6.02.2019 sõlmitud laenulepingu eritingimustele ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 2,90 eurot kuus. 23.09.2020.a. laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 2 10.06.2020 - 10.09.2020 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 11,60 eurot (4 x 2,90). Tulenevalt eeltoodust on laenuhaldustasu võlgnevus summas 11,60 eurot. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 3.
4. Hageja sissenõudekulude summa 50,00 eurot kujunemine: 1 tasulise kirja saatmine 25 eurot 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 4008,66 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 24.09.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 31.10.2022 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 18,90% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 3.
5. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 1593,59 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 1593,59 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 4008,66 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 1.11.2022 lepingujärgses viivisemääras s.o intressimääraga võrdses määras 18,90% aastas. Hageja palub mõista kostjalt E. A. hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks välja põhivõlgnevus 4008,66 eurot, intress 243,62 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1593,59 eurot; viivis alates 1.11.2022 kuni põhinõude summas 4008,66 eurot täitmiseni 18,90% aastas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 630,00 eurot ja hageja õigusabikulud 480,00 eurot; ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mis oli hagiavalduses, ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Ka maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale materjale kätte toimetada. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 30.11.2022.a. Lisaks on hagiavalduse kostja kätte saanud 15.11.2022 kättetoimetamise portaali kaudu. Kostjale on menetluskulud nimekiri kätte toimetatud kättetoimetamise portaali kaudu 13.12.2022.a. Kostja kohustus hagiavaldusele vastama 14 päeva jooksul. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes 3 aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv summas 630 €, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 € ja õigusabikulu summas 460 € (nimekiri esitatud). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 630 eurot, seega on nimetatud kulu põhjendatud ja vajalik.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esindaja tunnitasu on 120 eur/h ning esindajal on õigusabikulud tekkinud käesolevas tsiviilasjas seoses täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, kokku 3,8 h eest 460 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus ja menetluskulude nimekiri. Seega kohus peab põhjendatuks hageja esindaja kulusid summas 260 eurot (so kahe tunni ulatuses 2*120 eur+20 eur

§ 484

.2 alusel maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu), mis tuleb kostjalt välja mõista, Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 890 eurot (630+260).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (890 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4