MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks loeti vangistus 8 kuud.
lg 8 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 20.09.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 1 aasta 6 kuud ja 1 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud ja 1 päev vangistust. Karistuse kandmise algust arvati alates Aleksandr Beloglazovi kinnipidamiskohta ilmumisest. Käesoleval ajal kannab A.Beloglazov karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 18.05.2021 ja lõpp 19.07.2023. Tartu Maakohtu 7.03.2022 määrusega ( jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 27.04.2022) jäeti A.Beloglazov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Tartu Vangla esitas 17.10.2022 Tartu Maakohtule A.Beloglazovi isikliku toimiku, otsustamaks uuesti tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla ei toeta A.Beloglazovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu A.Beloglazov soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist ja on nõus lisakohustusena alluma elektroonilisele valvele. Kaitsja leiab, et A.Beloglazovi võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles ei toeta A.Beloglazovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtu põhjendused A.Beloglazov kannab vanglakaristust teise astme kuriteo toimepanemise eest.
lg 1 järgi teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. A.Beloglazov on teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käeolevaks on möödunud ka VangS §-s 76 lg 2 sätestatud kuuekuuline tähtaeg eelmise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Seega on täidetud
S §-s 76 lg 2 sätestatud formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks. Süüdimõistetu on kinnitanud nõusolekut alluda vabanemise korral lisakohustusena ka elektroonilisele valvele. Tartu Vangla iseloomustusest ja selle lisast nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik kontrollinud A.Beloglazovi vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja kinnitanud, et süüdimõistetul on võimalik sinna elama asuda ning elukoht sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Seega on täidetud ka formaalsed eeldused süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele. 2
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et A.Beloglazov tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Kohtu arvates välistab A. Beloglazovi ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Vangla iseloomustuse kohaselt A.Beloglazovil kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on vangistuse ajal aktiivselt osalenud majandustöödes, struktureeritud vestlustes pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamiseks, tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Vabanemisel on kinnipeetaval võimalik asuda tööle xx-sse xxxxxxx xxxxx. Kinnipeetaval on head suhted oma pereliikmete – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ( xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Kuigi viimase suhtes kasutas A.Beloglazov korduvalt füüsilist vägivalda, ootab xxxxxxxx kinnipeetavat koju. Distsiplinaarkaristuste puudumine, vangla tööhõives, vestlustes ja tugigrupis osalemine, elukoha ja töökoha olemasolu vabaduses ning lähedaste toetus iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduse olema seaduskuulekas. Karistusregistri 9.11.2022 teatisest (tl 14-15) ja isiklikust toimikust olevate kohtuotsuste väljatrükkidest tuleneb, et A.Beloglazovil on käesoleval ajal neli kehtivat kriminaalkaristust eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Seega on süüdimõistetu olnud juba pikemat aega kuritegelikult aktiivne. Pärnu Maakohtu 27.05.2013 otsusega karistati A.Beloglazovit
järgi 1 aastase vangistusega ( eelvangistuses ära kantud 3 päeva)
A.Beloglazov pani katseajal toime uue kuriteo. Pärnu Maakohtu 10.09.2015 otsusega karistati A.Beloglazovit
lg 2 p 2 järgi ja kogumis eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega mõisteti lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 25 päeva vangistust
sätete alusel tingimisi katseajaga 2 aastat, kohustades A.Beloglazovit alkoholi mitte tarvitama ja allutades süüdistatava lisakohustusena kaheks kuuks elektroonilisele valvele alkoholi tarvitamise keelu kontrollimiseks elektroonilise seadme abil. Süüdimõistetu katseaeg ei möödunud rikkumisteta, mistõttu kohtul tuli korduvalt lahendada erakorralisi ettekandeid. Peale selle pani A.Beloglazov katseajal jälle toime uue kuriteo. Pärnu Maakohtu 20.09.2017 otsusega karistati A.Beloglazovit
järgi ning kohtuotsuste kogumis mõisteti kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 24 päeva vangistust, mille kandmiselt ta vabastati tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu 12.09.2018 määrusega elektroonilise valve alla katseajaga kuni 29.03.2020. Taaskord ei möödunud katseaeg rikkumisteta, mistõttu kohus oli sunnitud katseaega pikendama. Vangla iseloomustuses märgitu kohaselt rikkus A.Beloglazov katseajal alkoholi ja narkootiliste 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.