KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 02. veebruar 2023.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus 1. Harju Maakohus menetleb X (hageja) hagi Y (kostja) vastu pärimisõiguse tuvastamiseks. Hageja ja kostja esitasid 01.02.2023 kohtule allkirjastatud kompromisslepingu, mis sisaldas järgmisi tingimusi ja taotlusi: „1. Hageja esitas Harju Maakohtule hagi, milles palub tuvastada, et Bi (isikukood xxxxxxxxxxx, surma aeg 24.08.2020.

1. a)lahusvara hulka kuulub ¼ mõttelist osa kinnisasjast registriosa numbriga xxxxxxxx ja korteriomandi registriosa numbriga xxxxxxxx. Hageja on menetluses selgitanud, et kuivõrd hagejal oli kostjaga vaidlus pärandvara koosseisu üle, ei kujuta see ometi endast vaidlust hageja pärimisõiguse üle. Vaidlus pärandvara koosseisu üle ei ole vaidlus selle üle, kes on pärandaja pärijaks. Hageja sooviks on, et kohus tuvastaks ¼ mõttelise osa kinnisasjast registriosa numbriga xxxxxxxx ja korteriomandi registriosa numbriga xxxxxxxx kuulumise Bi (isikukood xxxxxxxxxxx, surma aeg 24.08.2020.
2. a)lahusvara hulka, kuivõrd hageja ning kostja vaidluse tõttu on hageja hagiga taotletud eesmärgiks tuvastada pärandvara koosseis. Hageja tugineb hagis ka PärS §-le 171 lg 1, mille kohaselt täpsustatud hagiavalduse rahuldamisel võib notaril kaduda alus pärimisõiguse tunnistuse väljastamiseks (notar tõestab pärimistunnistuse, kui pärija pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud). Edaspidi tõestaks hageja pärimisõigust Bi testament (29.08.2022 hagiavalduse lisa nr 7, Bi 10.08.2020 testamendi koopia) ning ka kohtulahend, sh kompromissi kinnitav kohtumäärus, ¼ mõttelise osa kinnisasjast registriosa numbriga xxxxxxxx ja korteriomandi registriosa numbriga xxxxxxxx kuulumise kohta Bi lahusvara hulka. Hageja õiguslikuks huviks tuvastushagi esitamisel on asjaolu, et hagejal ei ole pärimismenetlust menetleva Tallinna notari Ants Ainsoni vastuseisu ning varasemalt ka kostja vastuseisu tõttu muul moel kui kohtumenetluses võimalik tuvastada ¼ mõttelise osa kinnisasjast registriosa numbriga xxxxxxxx ja korteriomandi registriosa numbriga xxxxxxxx kuulumist Bi lahusvara hulka. 2. Harju Maakohus võttis 19.12.2022 määrusega X hagiavalduse menetlusse. Samas määruses on Harju Maakohus täitnud selgitamiskohustust. Harju Maakohus andis pooltele 04.01.2023 e-kirjaga 2

§-le 4 lg 4. Poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita. Poolte lepingulistel esindajatel on käsunduslepingutest (kliendileping) tulenevalt õigus kompromissi sõlmimiseks. Kompromiss tugineb poolte tahteavaldustele, samuti

§-le 4 lg 4; 150 lg 2; 168 lg 3; 206 lg 2; 428 lg 1 p 4 ja

2. Kompromiss, mille kinnitamist hageja ning kostja taotlevad: „1.Y isikukood xxxxxxxxxxx ja X isikukood xxxxxxxxxxx on kokku leppinud, et B´i, isikukood xxxxxxxxxxx, surma aeg 24.08.2020.a , lahusvara hulka kuulub ¼ mõttelist osa kinnisasjast registriosa numbriga xxxxxxxx ja korteriomand registriosa numbriga xxxxxxxx. 2.Y isikukood xxxxxxxxxxx ja X isikukood xxxxxxxxxxx on kokku leppinud, et B´i, isikukood xxxxxxxxxxx, surma aeg 24.08.2020.a, lahusvara hulka kuulub kinnistu registriosa numbriga xxxxxxxx asukohaga XXX. 3.Y isikukood xxxxxxxxxxx ja X isikukood xxxxxxxxxxx on kokku leppinud, et B´i, isikukood xxxxxxxxxxx, surma aeg 24.08.2020.a pärimismenetluses, mida viib läbi Tallinna notar Ants Ainson, Y ei takista X´l B´i pärandvara pärimist. 4.Y isikukood xxxxxxxxxxx ja X isikukood xxxxxxxxxxx on kokku leppinud, et poolte menetluskulud Harju Maakohtu 2-22-12750 jäävad poolte kanda. 5.Y isikukood xxxxxxxxxxx ja X isikukood xxxxxxxxxxx on kokku leppinud, et hagejale tuleb tagastada 50% (viiskümmend protsenti), so 840 eurot (kaheksasada nelikümmend) X poolt 28.08.2022.a tasutud riigilõivust 1680 eurot. Tagastamisele kuuluv riigilõiv tasuda X isikukood xxxxxxxxxxx arvelduskontole AS-s SEB Pank XXXXXXXXXXXX.
3. Y isikukood xxxxxxxxxxx ja X isikukood 4471205027 paluvad kompromiss kinnitada ja menetlus Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-22-12750 lõpetada. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest

järgi. 7.Pooled lühendavad kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebusele edasikaebamise tähtaega 2-le (kahele) ööpäevale alates määruse saamisest.“. Hageja lepinguline esindaja esitas 02.02.2023 kohtule selgitava menetlusdokumendi, milles tõi välja muuhulgas järgmist: „Kostja esindaja palus hageja esindajalt täiendavalt selgitust kompromissi p 5, mis sätestab hageja poolt tasutud riigilõivust 1680 EUR poole, so 840 EUR tagastamist peale määruse jõustumist. Hageja ja kostja ühine selge arusaam menetluskulude jaotuse osas poolte vahel on, et menetluskulud jäävad poolte kanda (kompromiss p 4). Eelnimetatu on ka kooskõlas põhimõttega, mille kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (

§ 168lg 3).

Hageja ja kostja ühine selge arusaam on samuti kompromissi p 5, mille kohaselt hageja soovib seoses kompromissiga 50% varasemalt tasutud riigilõivust 1680 EUR tagastamist endale, aluseks

§ 150

lg 2 p 1, mille kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui: pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab selle saaja, so Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu.“. II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus 3

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 3.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt lepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolete enda kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud muus osas poolte endi kanda. 4.

§ 150

lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kompromissis on taotletud riigilõivu 840 eurot tagastamist. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kohtuasjas tasutud riigilõivu 1680 eurot. Kohus määrab riigilõivu tagastamise vastavalt taotletule. 5. Vastavalt

§ 64

lg 2 ja

§ 661

tulenevalt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingust nähtuvalt lühendanud kompromissi kinnitava määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega kahe päevani. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 4